UMA KNUA DADOLIN DOKUMENTUS OPINIAUN SEARCH Online KANOIK LIAFUAN IMPRENSA

      PETISIONER TIMTIM

"Hau nia dignidadi la a'as liu dignidadi Nasaun nian".
RENETIL -
Nova Lideranca Mistica
.

Asaun 12 Junnu 1998: Okupasaun Edifisiu DEPLU iha Jakarta - Husi hau nia memoria rasik
LIVRO
RENETIL
LOMPAT
PAGAR
OPERASAUN
TREPE




HARII NASAUN HUSI BAZE: ESTRATEJIA INKLUZIVU BA DEZENVOLVIMENTU LOKAL

 

HARII NASAUN HUSI BAZE: ESTRATEJIA INKLUZIVU BA DEZENVOLVIMENTU LOKAL

Husi: Carlos da Silva L. F. R. Saky

 

Introdusaun

Tinan ruanulu resin ona Timor-Leste restaura nia ukun-rasik-an, maibe, dezenvolvimentu, barak liu, sei sentralizadu iha Dili. Iha munisipiu balun ita haree mosu uituan, maibe, barak mak ita haree hanesan iha fatin de’it. Jeralmente, desizaun hotu-hotu, sei hola iha Dili, lahola iha baze ka hola hamutuk ho komunidade lokal sira. Desizaun sira halo hotu iha leten mak hatun ba kraik (baze), no planu sira mos halo iha leten sein involvimentu komunidade iha planu sira kona-ba politika, ekonomika, sosial no kultural, iha nebe, dala barak, la-reflete nesesidade lokal nian no la-reflete mos demokrasia nebe dehan “husi povu, iha povu, ba povu”, reflete liu governu sentralizadu ida.


Ema barak ko’alia kona-ba desentralizasaun, maibe ita seidauk haree hetan loloos ispiritu santu desentralizasaun nian, iha de’it mak deskonsentrasaun iha instituisoins balun. Iha impressaun hanesan ukun-an ne’e ba de’it ema balun, ka grupu balun, tanba sira mak disidi, sira mak planeia, sira mak implementa, sira mak kontrola no sira mak goza ho ukun-rasik-an, enkuantu povu baibain sira kontinua goza ho dalan aat, ai-han kurang, bee mos kurang, ahi mate lakan, no fatin balu sei mate permanente, oan sira lahetan eskola no edukasaun nebe di’ak, nsst. Iha Dili laran, mos ema barak, sei ho karoxa, ba lalin bee husi fatin ida ba fatin seluk. Buat ida dehan ‘rai hun mutin ona no hader ukun-rasik-an” sei dok tebes ba sira, naroman dezenvolvimentu nian seidauk to’o iha sira nia knua, sira seidauk sente ukun-an loloos, tanba desizaun sira hotu hola iha Dili, hola husi governu sentral.

Harii Nasaun husi Baze”, ne'e lema ofisial Partido Democrático (PD) nian. Lema ida ne'e, foin ba dala uluk, mosu iha diskursu saudozu Fernando Lasama, Prezidente Partido Democrático nian, iha 2004, iha konsolidasaun Partidu nian, iha Railaku Leten. Saudozu Lasama husu ami rua João Mariano de Sousa Saldanha prepara diskursu ida ba nia. Ami prepara iha João Saldanha ninia uma iha Kuluhun. Konseitu Harii Nasaun husi Baze, mai husi ideia João Saldanha nian.

Hanesan baibain, Iha diskursu ida, labele hateten buat hotu-hotu kona-ba konseitu ida. Nune’e mos labele explika konseitu “Harii Nasaun husi Baze” tomak iha diskursu nebe halo iha Railaku leten. Ohin loron, ema barak koalia kona-ba Harii Nasaun husi Baze, maibe saida loos mak ida ne’e? Ninia forma konkreta oinsa? Saida mak atu harii iha baze no harii oinsa? Artigu ida ne’e mai, koko, atu fo resposta ba pergunta hirak ne’e.

Konseitu sira Relasiona ho Harii Nasaun husi Baze.

Konseitu “Harii Nasaun husi Baze” mai ho hanoin ida katak, bainhira komunidade hotu-hotu iha baze moris di'ak ona mak, nasionalmente, Timor-oan hotu-hotu moris diak ona, pelu kontrariu, nasional nebe reprezenta husi kapital mesak mak moris di'ak, mak iha serteza mos katak, sei akontese dezigualdade iha fati-fatin, hanesan ohin loron ita hasoru daudaun. Iha tempu hanesan, bainhira komunidade lokal hotu-hotu moris di’ak ona mak ho mesak-mesak halo soberania Estadu nian mos metin.

Bainhira ita ko’alia kona-ba “Harii Nasaun husi Baze”, mak ita tenki hanoin kedas ona saida mak ligadu ho baze. Iha konseitu balun nebe presiza esklarese uluk, molok haree abordajen tomak kona-ba “Harii Nasaun husi Baze”. Ita tenki hatene uluk konseitu sira “harii nasaun”, “husi baze”, “partisipasaun komunidade”, “empoderamentu lokal”, “inkluzividade no justisa”, no “parseria entre partes sira”.

“Harii Nasaun” termu ida refere ba dezenvolvimentu nasional, nebe inklui aspetu ekonomiku, sosial, no politiku nebe presiza atu hametin, no hodi dudu nasaun ba oin. Konseitu “husi baze”, refere ba komunidade lokal ninia partisipasaun direkta iha dezenvolvimentu politiku, ekonomiku no sosial iha ida-idak nia rejiaun ka fatin. Ida ne'e hatudu importansia hodi inisia no hadia prosesu dezenvolvimentu hosi nivel komunidade lokal nian, iha nebe nesesidade, aspirasaun, no potensia komunidade sira nian tenki tau iha konsiderasaun, ka merese hetan atensaun, tanba sira mak hun no abut Nasaun no Estadu nian. Bainhira komunidade fraku mak halo Nasaun no Estadu mos sai fraku no bele lakon ninia soberania. Konseitu “partisipasaun komunidade” fo enfaze ba importansia involvimentu ativu komunidade nian iha planeamentu, iha hola desizaun, no iha implementasaun ba programa dezenvolvimentu sira. Partisipasaun komunidade nian konsideradu hanesan elementu xave hodi assegura katak dezenvolvimentu reflete nesesidade no espetativa komunidade nian. “Empoderamentu lokal” konseitu ida nebe bolu atensaun atu fo abilidade, kuinhesimentu, no rekursu ba komunidade sira hodi sira bele partisipa ativamente iha prosesu dezenvolvimentu. Ida ne'e bele inklui treinamentu ka formasaun, edukasaun, no apoiu ba inisiativa lokal sira nian. Enkuantu “inkluzividade no justisa” adovoga atu dezenvolvimentu nasional involve komunidade tomak, inklui grupu sira vulneraveis ka marjinalizadus, ka kbi’it laek sira iha dezenvolvimentu politika, ekonomika no sosial. Inkluzividade no justisa konsidera importante hodi kria sosiedade ida nebe iha balansu no sustentavel. Ikus liu, “parseria entre partes sira”, konseitu ida refere ba fo importansia no enfaze ba kolaborasaun di'ak entre governu, setor privadu, organizasaun sivil, no komunidade. Kolaborasaun ne'e bele fo apoiu ba implementasaun programa dezenvolvimentu nebe olistiku no koordenadu.

Essensia husi konseitu Harii Nasaun husi Baze mak fo enfaze ba aproximasaun husi baze ka okos ba leten (bottom up), iha nebe komunidade lokal iha papel sentral iha dezenvolvimentu nasional. Entendimentu no apoiu ba sira nia nesesidade no aspirasaun konsideradu hanesan xave hodi atinji dezenvolvimentu nebe sustentavel no iha benefisiu ba Nasaun tomak.

Aproximasaun Harii Nasaun husi Baze diferente ho aproximasaun Harii Nasaun husi Sentral. Ninia diferensa hetan iha fokus no estratejia iha prosesu dezenvolvimentu Nasaun nian. Hariii Nasaun husi Baze privilejia partisipasaun ativa husi komunidade lokal iha prosesu dezenvolvimentu. Povu nia partisipasaun iha desizaun, implementasaun, no monitorizasaun ativu. Tau atensaun no konsiderasaun ba realidade no kultura lokal, adapta ho kontestu nebe iha. Dezenvolvimentu bazeia ba nesesidade no aspirasaun husi komunidade nian, nune’e mos involve desentralizasaun, ho foku ba kapasidade no responsabilidade ba nivel lokal (aldeia, suku, postu administrativu no munisipiu). Enkuantu Harii Nasaun husi Sentral, katak modelu dezenvolvimentu ida husi leten (top down), desizaun no implementasaun politika ho estratejia sira halo husi governu sentral, ho liafuan seluk, kontrolu iha governu sentral nia liman ho influensia signifikante, nune’e mos ba asuntu dezenvolvimentu lokal nian. Dezenvolvimentu ladun reflete nesesidade espesifiku husi zona ka komunidade lokal sira nian, tanba adopta padraun nebe aplika nasionalmente.

Harii Nasaun husi Baze bele hetan impaktu direktu ba komunidade, hanesan hadi'a kualidade edukasaun, kuidadu saude komunitaria, no dezenvolvimentu ekonomiku lokal. Enkuantu Harii Nasaun husi Sentral, dezenvolvimentu sentradu liu iha sidade sira, hanesan ohin loron ita haree, dezenvolvimentu sentradu iha Dili de’it ka sidade balun, lahatudu impaktu nebe hanesan ho realidade no nesesidade lokal nian, tanba iha limitasaun atu inklui variedade no diversidade lokal nian.

Harii Nasaun husi Baze hakarak assegura katak dezenvolvimentu nebe mak hanesan ho realidade no nesesidade lokal nian, ho partisipasaun ativa husi komunidade, enkuantu Harii Nasaun husi Sentral hatudu kontrolu no desizaun hola iha governu sentral, ho limitasaun iha inkluzividade ba diversidade lokal nian.

Konseitu Harii Nasaun husi Baze refleta prioridade atu involve povu iha harii no konstrui nasaun nia futuru. Iha linha ho konseitu ne'e, artigu ne'e fo enfaze ba estratejia no programa konkretu sira atu realiza objetivu ne'e iha pratika. Implementasaun efetiva hetan foku ba edukasaun inkluzivu, kuidadu saude komunitaria, dezenvolvimentu ekonomiku lokal, ponderasaun feto, no infraestrutura nebe sustentavel. Partisipasaun ativa husi komunidade no kooperasaun entre setor sira, inklui governu, setor privadu, no sosiadade sivil, hetan destake iha abordajen ida ne’e. Ida ne'e bele sai nudar estrutura introdutoriu ida nebe fo enfaze ba preokupasaun prinsipal kona-ba inkluzividade no partisipasaun.

Presiza salienta katak konseitu Harii Nasaun husi Baze enfatiza importansia hahu husi komunidade lokal iha prosesu konstrusaun nasional. Konseitu Harii Nasaun husi Baze konseitu ida halai ba harii dezenvolvimentu nasional nebe hetan inisiativa husi baze ka nivel komunidade lokal. Konseitu ida ne'e enfatiza importansia hodi hadi’a potensia no partisipasaun komunidade iha prosesu dezenvolvimentu nasional.

Bainhira ita koalia kona-ba Harii Nasaun husi Baze, tanba ita hakarak responde ba nesesidade sira komunidade nian iha baze hodi atinji dezenvolvimentu ida inkluzivu no sustentavel, no iha tempu hanesan hodi hametin soberania Timor nian.

Iha kontextu dezenvolvimentu nian, iha teoria ida bolu “teoria rede laba-dai” (spider-web theory), apropriadu ba konseitu Harii Nasaun husi Baze, tanba teoria ne’e explika relasaun entre setor ka pontu oioin husi dezenvolvimentu nian iha Nasaun ida nia laran. Katak harii sentru sidade oioin iha rai ida nia laran, depois halo ligasaun sidade ida ba sidade seluk mak sei halo rai ne’e sai dezenvolvidu tomak. “Teoria rede laba-dai” ne’e rekuinhese katak dezenvolvimentu la-akontese separadamente iha setor hotu-hotu, maibe la’o simultaneamente iha fatin hotu-hotu no iha relasaun ba malu. Husi teoria ne’e ita kuinhese teoria interkonetividade, nebe fo enfaze ba importansia relasoins no interkonesoins entre setor ka pontu oioin dezenvolvimentu nian. Dezenvolvimentu iha setor ida iha impaktu direktu ka indirektu ba setor sira seluk.  Impaktu multiplu, teoria ida ne’e dehan ba ita katak dezenvolvimentu iha rejiaun ka setor ida iha efeitu domino ka impkatu multiplu ba rejiaun ka setor sira seluk, hanesan dezenvolvimentu ba sentru sidade ida bele estimula kresimentu setor negosiu, turizmu, no infraestrutura seluk. Empoderamentu lokal, katak, biar iha relasaun entre setor sira, teoria ne’e mos estimula empoderamentu ba komunidade lokal no utilizasaun rekursu lokal. Empoderamentu ba pontu dezenvolvimentu nian ida espera bele estimula kresimentu iha setor relasionada sira seluk. Sustentabilidade no ekilibriu, teoria ida ne’e atu fo hanoin ba ita kona-ba importansia garante sustentabilidade dezenvovimentu no atinji ekilibriu entre setor sira. Dezenvolvimentu nebe foku liu ba setor ida bele provoka dezekilibriu no insustentabilidade. Partisipasaun plena, teoria ida ne’e haree partisipasaun plena komunidade nian iha prosesu dezenvovimentu hanesan xave ba susesu. Ho involvimentu komunidade, espera katak bele kria sinerjia pozitiva entre setor ka pontu dezenvolvimentu sira.

Iha ninia aplikasaun, teoria ne’e uza hodi estimula politika dezenvolvimentu nebe olistiku, tau konsiderasaun ba kompleksidade relasaun entre setor no rejiaun sira. Maibe, importante atu hatene katak kada kontestu dezenvolvimentu nian iha ninia karateristika unika, no aproximasaun nebe apropriada tenki adapta ho situasaun lokal nian.

Objetivu husi Harii Nasaun husi Baze

Objetivu husi Hari Nasaun husi Baze mak atu kria prosesu dezenvolvimentu ida nebe involve partisipasaun ativu no kontribuisaun komunidade lokal nian. Entre objektivu sira ne’e balun mak:

1)   Empoderamentu ba komunidade: Konstrui kapasidade no autonomia komunidade lokal nian, atu sira bele hola papel ativu iha prosesu dezenvolvimentu no hola desizaun nebe afekta ba sira nia moris rasik.

2)   Inkluzaun no justisa: Garante katak kamada sosiedade, inklui sira kbi’it laek sira, bele hetan asesu justu no hanesan ba oportunidade, rekursu, no benefisiu sira dezenvolvimentu nian.

3)  Hakaman pobreza: Hamenus nivel pobreza no dezigualdade ekonomika ho fokus ba dezenvolvimentu lokal no empoderamentu komunidade.

4)   Involvimentu ativu iha hola desizaun: Fo ba komunidade direitu no responsabilidade atu partisipa iha hola desizaun sira nebe relasiona ho dezenvolvimentu iha nivel lokal, atu desizaun sira reflete nesesidade no aspirasaun komunidade nian.

5)  Dezenvolvimentu sustentavel: Promove dezenvolvimentu nebe sustentavel hodi konsidera sustentabilidade ambiental, sosial no ekonomika. Ho involvimentu komunidade lokal, dezenvolvimentu bele adekuadu liu ka tuir duni kontestu lokal nian no sustentavel ba tempu naruk.

6) Redusaun ba dezigualdade: Hamenus disparidade (kesenjangan) dezigualdade (ketidaksetaraan) entre grupu sosiedade nian oioin, inkluindu entre areas urbanas no rurais.

7)    Kriasaun ba lejitimidade no identidade lokal: Reforsa sensu ba pertensa (kepemilikan) no identidade lokal nian iha prosesu dezenvolvimentu, atu komunidade sira sente sai na’in duni no kontribui ba formasaun ba sira nia destinu rasik.

8) Responsividade ba nesesidade lokal nian: Garante katak politika no programa dezenvolvimentu responde ho adekuadamente ba nesesidades no prioridades komunidade lokal nian, halo ninia rezultadu sai relevante no iha impaktu pozitivu liu tan ba sira.

9)    Aumentu partisipasaun komunidade nian: Hadi’a partisipasaun komunidade nian iha hola desizaun sira no planeamentu ba dezenvolvimentu.

10) Ekilibriu ba dezenvolvimentu rejional: Assegura ekilibriu ida iha dezenvolvimentu entre rejiaun urbana no rural sira.

11) Empoderamentu ba feto sira: Promove empoderamentu ba feto sira iha aspetu moris nian hotu-hotu, inklui edukasaun, saude, no partisipasaun iha politika.

12) Sustentabilidade Ambiental: Garante katak politika no asaun sira dezenvolvimentu nian konsidera sustentabilidade ambiental.

Harii Nasaun husi Baze, aproximasaun ida opostu ho abordajen top-down nebe sentralizadu, iha nebe desizaun no inisiativa prinsipais sira tun husi governu sentral. Aproximasaun husi baze ba leten (bottom up) promove demokrasia lokal, partisipasaun, no empoderamentu ba komunidade iha prosesu dezenvolvimentu nian.

Estratejia atu Atinji Objetivu Harii Nasaun husi Baze

Atu hetan objetivu sira husi dezenvolvimentu ka Harii Nasaun husi Baze nian, bele utiliza estratejia oioin nebe involve partisipasaun komunidade, emponderamentu lokal, no hola desizaun sira nebe inkluzivu. Tuirmai ita haree estratejia balun nebe ita bele tuir:

1) Edukasaun no formasaun ba komunidade: Fornese edukasaun no formasaun ba komunidade lokal atu haforsa sira nia kompreensaun kona-ba asuntu dezenvolvimentu, sira nia direitu, no partisipasaun iha prosesu hola desizaun sira.

2)    Konsulta publiku no partisipasaun: Organiza forum konsulta no partisipasaun publiku atu rona aspirasaun, nesesidade, no opiniaun komunidade sira nian relasiona ho dezenvolvimentu lokal. Idak ne’e bele kria espasu ba dialogu diresaun rua (dua arah) entre governu no komunidade.

3)    Empoderamentu ba ekonomia lokal: Suporta dezenvolvimentu negosiu lokal no empreza atu hadi’a ekonomia komunidade lokal nian no hamenus desigualdade ekonomika.

4)  Dezenvolvimentu ba kapasidade sira: Fornese apoiu no formasaun atu dezenvolve kapasidade komunidade lokal nian iha planu, jestaun projeitu, no hola desizaun sira.

5) Sustentabilidade ambiental: Garante katak politika dezenvolvimentu konsidera sustentabilidade ambiental ho involvimentu komunidade iha konservasaun rekursu natural no protesaun ambiental.

6)    Sistema hola desizaun nebe inkluzivu: Konstrui sistema hola desizaun nebe inkluzivu no responsivu ba nesesidade komunidade sira nian, inklui feto, grupu minorias, no grupu vulneravel sira.

7)   Promosaun ba igualdade jeneru: Reforsa importansia ba igualdade jeneru iha aspetu hotu-hotu dezenvolvimentu nian, inklui partisipasaun komunidade nian no hola desizaun sira.

8)   Empoderamentu ba feto sira: Dezenvolve politika no programa nebe espesifiku liu ba promosaun empoderamentu ba feto, inklui iha edukasaun, saude, negosiu no partisipasaun politika.

9)   Teknolojia no inovasaun: Utiliza teknolojia informasaun no inovasaun hodi aumenta asesu komunidade ba informasaun sira, fasilidade partisipasaun, no hadi’a efisiensia dezenvolvimentu.

10) Kolaborasaun entre komunidade sira: Insentiva kolaborasaun no troka entre komunidade sira atu aprende ba malu no apoia malu iha prosesu dezenvolvimentu.

11) Sistema lejislativu nebe fo apoiu ba komunidade lokal: Dezenvolve regulamentu no sistema lejislativu nebe fo apoiu ba partisipasaun komunidade, direitu sivil, no protesaun ba komunidade lokal.

12) Transparensia no Responsabilidade: Konstrui kultura transparensia no responsabilidade/akauntabilidade iha jestaun rekursu no implementasaun ba programa dezenvolvimentu.

Saida mak atu Harii iha Baze?

Iha elementus lubuk ida iha baze mak tenki sai atensaun ka foku hodi responde nesesidade no espetativa komunidade lokal sira nian. Entre elementus sira ne’e mak:

1)   Infrastrutura baziku: Elementu ida ne’e lori ita ba fo atensaun ba rede transportasaun sira, hanesan estrada no ponte, nebe fasilita konetividade no kresimentu ekonomiku. Aleinde sistema fornesimentu bee moos no saneamentu nebe bele tulun hadi'a saude komunidade nian. Tuirmai fornesimentu enerjia nebe fiavel no asesivel ba komunidade lokal.

2)  Edukasaun: Iha kampu eduksaun nian, tenki tau matan ba infraestrutura edukasaun, inklui eskola no fasilidade edukasaun sira seluk. Tenki fo atensaun ba sistema edukasaun ida ho kualidade no ekuitativu, inklui ensinu baziku, sekundaria, no ensinu superior, ba komunidade sira iha baze. Seluk ho ne’e tenki tau matan ba programa formasaun abilidade hodi prepara forsa de trabalhu lokal nian.

3)    Saude: Iha area saude nian, tenki tau matan ba fasilidade saude no sistema kuidadu ba saude atu komunidade sira hotu iha baze bele hetan asesu. Nune’e mos tenki tau matan ba programa prevensaun moras (doença) no hadi'a saude publika, no aumenta asesu ba medikamentu no servisu saude reprodutivu.

4)   Ekonomia no dezenvolvimentu emprezarial: Setor ida ne’e importante tebes tanba liu husi nia mak sei dinamiza ekonomia iha baze. Tan ne’e, halo diversifikasaun ekonomia no apoiu ba setor ekonomia lokal tenki sai prioridade ida. Tenki dinamiza no halo promosaun no apoiu ba empreza ki’ik  no media sira (PMEs), nune’e mos kria parseria ho setor privadu sira hodi insentiva investimentu no kresimentu ekonomiku.

5)  Partisipasaun no involvimentu komunitaria: Partisipasaun no involvimentu komunidade iha hola desizaun no implementasaun programa importante tebes tanba ida ne’e hanesan parte xave ida husi demokrasia. Tanba importante tebes mak tenki halo esforsu hotu-hotu hodi fortalese kapasidade komunidade atu sira bele partisipa iha desizaun no implementasaun programa dezenvolvimentu ho di’ak no efetivu. Aleide ida ne’e, presiza forma grupu komunitaria no organizasaun naun-governamentais (ONGs) hodi dudu no suporta inisiativa lokal.

6)  Justisa sosial no inkluzividade: Dezenvolvimentu nebe di’ak mak dezenvolvimentu ida nebe garante justisa sosial no inkluzividade. Tan ne’e tenki tau iha pratika, labele hela iha retorika sira de’it. Atu garante justisa sosial no inkluzividade tenki halo esforsu hotu-hotu hodi halo kapasitasaun ba grupu vulneravel sira, hanesan feto, labarik, ema kbi’it laek no grupu etniku minorias sira.

7)  Governu lokal no lideransa: Konseitu harii nasaun husi baze so bele sai realidade bainhira harii duni Governu lokal ida ho ninia lideransa sira nebe di’ak, matenek, badinas no forte. Tenki halo fortalesimentu ba governu lokal atu fornese servisu publiku nebe efektivu no responde ba nesesidade komunidade nian. Dezenvolve lideransa lokal sira nebe iha kapasidade atu hasae mudansa pozitivu no sustentavel.

8)  Sustentabilidade Ambiental: Setor ambiente hanesan setor importante tebes ida iha mundu globalizasaun nebe halo destruisaun maka’as ba ambiente no ameasa ema hotu nia moris. Tanba ne’e, presiza halo jestaun sustentavel ba rekursu natural no involve komunidade iha desizaun kona-ba ambiente. Tenki halo programa ba konservasaun ambiente no protesaun ekosistema iha fatin hotu-hotu.

9)   Justisa ba Jeneru: Iha mundu ida nebe iha kompetisaun maka’as, feto sira sai vulneravel tebes. Atu feto sira mos bele tama iha kompetisaun sira, tenki halo empoderamentu ba feto sira no aplikasaun direitu jeneru nian. Tenki halo dezenvolvimentu politika ida nebe bele suporta igualdade jeneru no redus desigualdade.

10) Seguransa no estabilidade: Seguransa no estabilidade nudar kondisaun sine qua non ba dezenvolvimentu. Tan ne’e, hakarak ka lakohi, tenki halo fortalesimentu ba seguransa no estabilidade nasional hodi kria ambiente favoravel ba dezenvolvimentu. Tenki dezenvolve programas sira ba paz no rekonsiliasaun hodi responde ba konflitu no tensaun sira. Rai ida labele la’o ba oin se komunidade sira moris hela de’it iha konflitu no tensaun. 

11) Teknolojia no inovasaun: Ho globalizasaun ohin loron halo mundu hanesan aldeia global ida. Ida ne’e akontese tanba kontribuisaun dezenvolvimentu teknolojia no informasaun nian. Atu bele aselera dezenvolvimentu inovadu iha baze, mak tenki fo atensaun mos ba teknolojia no informasaun. Teknolojia no informasaun importante tebes tanba ne’e tenki halo esforsu hotu-hotu hodi fornese asesu ba teknolojia informasaun no komunikasaun, no tenki estimula inovasaun iha area oioin hodi aumenta efisiensia no kompetitividade.

 Harii nasaun husi baze involve abordajen olistiku no koordenadu hodi garante katak komunidade hotu-hotu bele hetan benefisiu husi dezenvolvimentu nebe la’o hela. Komponente ida-idak inter-relasionadu ho seluk no presiza hametin hamutuk hodi hetan dezenvolvimentu nebe sustentavel no inkluzivu. Atu dezenvolvimentu iha baze bele la’o ho di’ak no efisiente no tuir komunidade nia nesesidade no espetativa mak presiza passu estratejiku sira hodi bele tau iha pratika elementu sira temi iha leten.

Dezafiu Balun husi Harii Nasaun Husi Baze

Timor-Leste, ukun-an ona tinan ruanulu resin, maibe sei hasoru dezafiu barak, to'o agora seidauk  implementa desentralizasaun ida lolos no  efetivu. Situasaun ida ne’e lori impaktu signifikante ba dezenvolvimentu no sustentabilidade iha nasaun ida ne’e. Auzensia husi desentralizasaun kauza ona impaktu oioin iha komunidade sira iha baze no kria dezigualdade entre sidade no baze ka urbana no rural. Impaktu husi auzensia desentralizasaun nian provoka ona:

1)  Dezigualdade dezenvolvimentu: Desenvolvimentu sentralizadu liu iha Dili ka sentru sidade balun, aumenta dezigualdade entre urbana no rural, iha nebe halo komunidade sira hela iha baze ka zonas remotas barak seidauk hetan asesu iha servisu baziku sira hanesan edukasaun, saude no infraestrutura nebe di’ak no balun nein hetan.

2)    Limitasaun partisipasaun komunidade sira nian: Partisipasaun komunidade sira nian iha hola desizaun kona-ba dezenvolvimentu limitada. Desizaun sira hola iha nivel sentral sein involve parte interessada sira iha baze. Ida ne’e reduz komunidade sira nian sentimentu pertensa no responsabilidade ba desenvolvimentu iha sira nia rejiaun.

3)  Dependensia ba sentral: Dependensia ba governu sentral iha planeamentu no hola desizaun impede kriatividade no inisiativa lokal nian. Ida ne’e halo komunidade lokal sira laiha kontrolu direktu ba rekrsu no projetu dezenvolvimentu sira nebe atu lori prosperidade ba sira nia moris.

4)   Inefisiensia administrativa: Sistema administrasaun sentralizadu ladun efisiente atu lida ho nesesidades unikas ka espesifikas kada zona ka rejiaun nian. Ida ne’e halo resposta lentu no la-efetivu ba nesesidade lokal sira nian no hamosu politika la-adekuadu sira iha rejiaun ka zonas remotas sira. Rekursus umanus nebe kurang no la-kualifikadu mos kontribui ba administrsaun lokal sira nebe la-efetivu.

5)    Dezigualdade asesu ba rekursu: Distribuisaun la-justu husi rekursu nasional entre rejiaun sira. Ida ne’e kria dezigualdade asesu ba oportunidade ekonomiku no rekursu natural, no kria deskontentamentu iha komunidade lokal sira.

6)   Resistensia hasoru autoridade sentral: Difikuldade kumprende no satisfaz komunidade ida-idak bele provoka insatisfasaun no rezistensia hasoru autoridade sentral sira. Ida ne’e iha potensia hamosu instabilidade no tensaun iha nivel nasional.

7) Obstakulu ba jestaun krizi lokal: Iha situasaun emerjensia ka krizi lokal, falta desentralizasaun bele difikulta fo resposta lais ka efisiente no efikaz ba situasaun emerjensia ka krizi lokal sira. Desizaun nebe tuir loloos hola lais hetan impedimentu husi prosedimentu burokratiku sira sentral nian no prejudika esforsu ba respostas sira.

Tanba ne’e, aplikasaun desentralizasaun nebe efetivu bele ajuda ultrapassa problemas hirak ne’e no fo oportunidade nebe boot ba dezenvolvimentu inkluzivu no sustentavel iha Timor-Leste.

Dalan Balu hodi Hakat liu Dezafiu Dezenvolvimentu iha Baze

Dalan balu atu hakat liu dezafiu sira iha baze hanesan tuir mai:

1) Implementasaun desentralisasi nebe efektivu: Enkoraja Governu hodi implementa desentralizasaun nebe efetivu ho fo kompetensia no responsabilidade ba governu lokal. Ida ne’e involve fo kompetensia iha hola desizaun, planeamentu, no alokasaun rekursu.

2)   Formasaun espesial no konsistente ba autoridade lokal sira: Fo formasaun espesial no konsistente no adekuadu ba autoridade lokal sira ho materia oioin hanesan jestaun administrasaun, jestaun estratejika, jestaun konflitu, planeamentu no seluk-seluk tan hodi aumenta sira nia kapasidade, kuinhesimentu teoriku, tekniku no profisional hodi sira bele jere no hola desizaun sira ho diak no efetivu.

3)    Empoderamentu komunidade lokal: Involvimentu komunidade lokal iha hola desizaun no planeamentu ba dezenvolvimentu. Estimula harii forum partisipasaun sidadaun ka grupu komunidade lokal nebe bele fo input no kapasitasaun ba komunidade.

4)  Ekilibriu iha dezenvolvimntu rural: Garante ekilibriu entre dezenvolvimentu urbana no rural. Fokus ba dezenvolvimentu infraestrutura, servisu edukasaun, no saude iha areas remotas atu hamenus dezigualdade rejional.

5)    Provizaun servisus bazikus sira: Hadi’a asesu komunidade nian ba servisus bazikus iha nivel lokal hanesan edukasaun, saude, infraestrutura iha nivel lokal. Ida ne’e involve investimentu direktu iha zona sira nebe presiza no aumenta ba fasilidade publiku.

6) Edukasaun no konxientizasaun ba komunidade: Kampanhe konxientizasaun no edukasaun hodi hasa’e konxiensia komunidade nian kona-ba benefisiu desentralizasaun. Tulun sira kumprende oinsa desentralizasaun fo influensia pozitivu ba prosperidade, bem-estar no dezenvolvimentu lokal.

7)  Jestaun ekuitativa ba rekursus: Garante distribuisaun justa husi rekursu nasional sira entre rejiaun sira. Ida ne’e bele involve estabelesimentu ba mekanizmu sira nebe transparente no responsavel iha alokasaun rekursu no uzu rekursu sira.

8)  Fortalesimemtu ba kapasidade governu lokal nian: Empoderamentu governu lokal ho formasaun no apoiu tekniku sira hodi aumenta sira nia kapasidade administrativu. Ida ne’e sei tulun sira jere rekursu sira no provizaun ba servisu publiku efisientemente.

9)    Promosaun ba igualdade jeneru: Estimula kapasitasaun feto no igualdade jeneru iha nivel dezenvolvimentu hotu-hotu. Ida ne’e involve fo oportunidade nebe hanesan iha edukasaun, empregu, no partisipasaun iha hola desizaun.

10)Inovasun teknolojika no uzu dadus: Utiliza teknolojia informasaun no dadus hodi aumenta efisiensia no akuntabilidade iha planeamentu no implementasaun programa sira dezenvolvimentu nian, Garante asesu nebe di’ak liu ba informasaun ba parte involvidas hotu-hotu.

11)Dezenvolvimentu ekonomia lokal: Apoiu ba dezenvolvimentu ekonomia lokal ho investimentu iha setor sira estratejika no potensial sira. Estimula kooperasaun entre setor publiku no privada hodi produz kresimentu ekonomiku nebe sustentavel.

12)Fortalesimentu ba setor privadu: Insentiva partisipasaun setor privadu iha dezenvolvimentu lokal ho fasilita investimentu no parseria nebe sustentavel.

Ho hola medidas sira ne’e, Timor-Leste bele la’o ba modelu dezenvolvimentu ida nebe inkluzivu, sustentavel, no justu, ho fo papel nebe boot liu tan ba komunidade lokal iha prosesu ho desizaun no dezenvolvimentu, nomos bele ultrapassa impaktu negativu sira husi auzensia dezentralizasaun, loke oportunidade ba dezenvolvimenu inkluzivu no sustentavel. Maibe, keta haluha katak, osan lato'o ba buat hotu-hotu, tan ne'e, tenki matenek define prioridades, ida nebe mak urjente no ida nebe mak lae, halo fazeadamente tuir planu, alvu no kalendariu klaru ida.

Konkluzaun

Tinan ruanulu resin ona, Timor-Leste hetan ninia restaurasaun no hamrik hanesan Estadu soberanu ida. Maibe, iha prosesu dezenvolvimentu, ita haree katak desizaun no planu barak sei hola no sentralizadu iha Dili, ladun iha partisipasaun ativa husi komunidade lokal sira. Dezenvolvimentu sentralizadu ne'e ladun lori benefisiu ba komunidade lokal no la-reflete mos demokrasia nebe dehan "husi povu, iha povu, ba povu."

Ema barak ko’alia kona-ba desentralizasaun, maibe seidauk tau iha pratika loloos. Impaktu husi auzensia desentralizasaun provoka dezigualdade dezenvolvimentu, limitasaun partisipasaun komunidade sira nian, dependensia ba sentral, inefisiensia administrativa, no dezigualdade asesu ba rekursu sira.

Konkretizasaun abordajen Harii Nasaun husi Baze atu hetan dezenvolvimentu inkluzivu no sustentavel. Ida ne’e implika abordajen olistiku no koordenadu, ho komunidade lokal nian partisipasaun ativa iha prosesu dezenvolvimentu. Tenki fo atensaun ba infrastrutura baziku, edukasaun, saude, ekonomia lokal, partisipasaun komunitaria, justisa sosial, inkluzividade, governu lokal no lideransa, sustentabilidade ambiental, igualdade jeneru, no seguransa.

Objetivu husi Harii Nasaun husi Baze inklui empoderamentu ba komunidade, inkluzividade no justisa, hakaman pobreza, involvimentu ativu iha hola desizaun, dezenvolvimentu sustentavel, redusaun ba dezigualdade, kriasaun ba lejitimidade no identidade lokal, responsividade ba nesesidade lokal, aumentu partisipasaun komunidade nian, ekilibriu ba dezenvolvimentu rejional, empoderamentu ba feto sira, no sustentabilidade ambiental.

Estratejia atu atinji objetivu Harii Nasaun husi Baze inklui edukasaun no formasaun, konsulta publiku, empoderamentu ba ekonomia lokal, dezenvolvimentu ba kapasidade sira, sustentabilidade ambiental, sistema hola desizaun inkluzivu, promosaun ba igualdade jeneru, empoderamentu ba feto sira, teknolojia no inovasaun, no kolaborasaun entre komunidade sira.

Entendimentu no implementasaun Harii Nasaun husi Baze hatudu kompromissu ba dezenvolvimentu inkluzivu no sustentavel. Dezafiu sira nebe iha, inklui dezigualdade dezenvolvimentu, limitasaun partisipasaun komunidade sira nian, dependensia ba sentral, inefisiensia administrativa, dezigualdade asesu ba rekursu. Atu fortalese Harii Nasaun husi Baze, presiza abordajen ho kompreensivu no involvimentu husi komunidade lokal, promosaun ba demokrasia lokal, partisipasaun ativa, no empoderamentu lokal, hodi hasa'e prosperidade ba ita nia Nasaun.

No comments:

Post a Comment


123456789
1. Membru RENETIL Ho Matan Ben Simu Matebian Lasama 2. Primeiru-Ministru Louva Livru RENETIL Publika kona-ba Kontribuisaun Istóriku ba Ukun An 3. Sekjer RENETIL ho Hakerek nain Carlos Saky entrega livru ba PR Taur MR 4. STL - Livru RENETIL iha Prosesu Libertasaun Timor-Lorosae 5. Lansamentu Livru Antes Sem Titulo do Que Sem Patria 6. Sasin no envolvimentu Dr. Rui de Araujo alias Agil nudar militante RENETIL 7. RENETIL - Nova Lideranca Mistica 8. Homenagem a Fernando Lasama de Araújo 9. PN Diskuti Malu Tamba Livru RENETIL