Moral, Etika, no Futuru Ensinu Superior: Rekuza Normalizasaun ba Assediu Sexual
Husi: Carlos da Silva L.F.R. Saky
Loron hirak ikus, sai viral tebes dosente ida ho inisial MB hetan alegasaun katak nia halo assediu sexual hasoru ninia estudante feto sira. Hamosu reasaun maka’as husi estudante sira. Tuir prinsipiu prezunsaun inosensia, bainhira tribunal seidauk baku martelu mak ema ida seidauk bele dehan kulpadu. Ita respeita prinsipiu ida ne’e, neduni ita hein prosesu iha tribunal. Maibe dosente seluk mosu mai konsidera assediu seksual hanesan buat ki’ik ida, tuir prinsipiu moral nian, ida ne’e grave tebes.
Individu ida ho naran Lawanira Timor, hau mos lahatene se mak ida ne’e, dehan dosente UNTL nian ida, nia hakerek iha ninia postajen bainhira halo komentariu ba ninia kolega dosente MB nebe kondenadu maka’as husi publiku hanesan ne’e: “Buat ida kiik oan buti/kaer de’it ne’e sai viral tiha rai atu naben Tsunami atu sa’e ne’e!”
Dosente UNTL ne’e konsidera assediu sexual nebe hatudu liu husi “buti” ka “kaer” feto nia isin hanesan buat ki’ik ida”. Espressaun ne’e la’os de’it la-sensivel ho vitima sira, maibe mos hakanek konxiensia publika nian no hatudu krizi moral no etika nebe ameasa integridade instituisaun ensinu superior sira. Mosu pergunta: ema ho vizaun hanesan ne’e merese sai dosente iha universidade?
Universidade la’os sentru transmissaun kuinhesimentu tekniku de’it, maibe mos espasu ba formasaun karater, valor sira umanu no sidadania.
Dosente sira, enkuantu figura autoridade akademika, iha papel ida duplu: hanorin siensia, iha tempu hanesan, sai referensia moral. Bainhira dosente ida, konsidera assediu sexual hanesan buat kiik ka la-vale buat ida, nia ignora ona direitu vitima sira nian, nia banaliza ka hamalahok aktu ida nebe juridikamente, moralmente no etikamente violasaun grave ida ba dignidade umana.
Universidade nebe falha assegura etika no moral, nia sei produz lisensiadu sira nafatin, maibe nia sei kiak iha integridade – no ida ne’e hanesan falha iha edukasaun.
Iha Timor-Leste, Dekretu-Lei N.º 19/2009 (Codigo Penal) klassifika assediu no violensia sexual hanesan krimi sira nebe punivel ho lei. Lei kontra Violensia Domestika (2010) reforsa protesaun juridika ida ne’e.
Igreja Katolika, instituisaun nebe iha influensia boot iha rai ne’e, publika ona matadalan ba prevensaun no kombate assediu sexual, deklara katak kualker kontaktu fiziku sein autorizasaun, ida ne’e hanesan violasaun kontra dignidade umana.
Prostituta ida mos iha ninia dignidade. Nia la-autoriza ema kaer nia isin sein autorizasaun husi nia rasik. Regra komum ba ema hotu, ema ida la-autoriza atu nia isin ema naran kaer de'it, sa tan uza poder nebe iha hanesan dosente ka seluk hodi obriga feto sira, ameasa no halo xantajen oioin ba sira.
Neduni, afirmasaun ida konsidera assediu sexual hanesan “problema ki’ik ida” tama iha konflitu direktu ho lei nasional no valor moral sosiedade Timor nian, nebe maioritariamente katolika.
Iha izemplu klaru nebe hatudu oinsa universidade sira bele no tenki atua:
Iha Indonezia, Regulamentu Ministerial nian (Permendikbudristek) n.º 30/2021 obriga instituisaun superior sira hotu kria mekanizmu Protesaun no Kombate Violensia Sexual. Universidade oioin sira Indonzia nian kria ona komissoins internas atu simu keisa no investiga denunsia konaba assediu sexual sira; Iha Europa, Estadus Unidos no Australia, universidade sira adopta kodigu etika akademika no politika “toleransia zero” ba assediu sexual, no garante ambiente akademiku seguru no inkluzivu.Medida sira ne’e hatudu katak universidade moderna ida labele haketak-an husi etika no protesaun ba dignidade umana.
Konserteza UNTL no universidade sira seluk iha Timor-Leste mos iha ninia mekanizmu protesaun no kombate assediu sexual no iha ninia komissoins hodi simu keixa no investiga denunsia sira konaba assediu sexual sira. Se laiha buat hirak ne’e, entaun grave.
Tuir lolos dosente sira nebe laiha etika no moral, hetok nebe hatudu momos halo assediu sexual, nune’e mos ida subestima assediu sexual, sira la-merese ona kontinua hanesan dosente iha UNTL tanba sira kria daudaun universidade hanesan fatin la-seguru ba estudante feto sira, sa-tan atraza estudante sira ninia aprendizajen liu husi xantajen sira atu lafo notas ba estudante sira, nsst., atu bele satisfaz sira nia prazer.
Husi media sosial ita hatene, afinal estudante feto sira, barak sai vitima ona, no sente UNTL la’os ona fatin seguru ba sira, tanba ne’e sira muda fali ba UNPAZ. Hahalok dosente sira nian hanesan ne’e grave tebes, labele konsidera hanesan “problema ki’ik” ka buat baibain. Eskola no universidade sira, la’os deit fatin ba aprende siensia, maibe mos fatin ba aprende etika no moral, tanba ne’e labele iha toleransia ba hahalok sira nebe pratika aktu imoral ka apoia hahalok imoral sira iha universidade.
Iha tempu okupasaun Indonezia, militar Indonezia ida, halo assediu sexual hasoru madre ida, aktu ida ne’e hamosu reasaun maka’as iha UNTIM, agora UNTL. Se uluk iha funu laran nebe lei no regra sira la-funsiona mos timor-oan sira halo manifestasaun no protestu maka’as kontra aktu laiha etika no moral ne’e, tanba sa, ohin loron hetan ona ukun-an no liberdade, lei no regulamentu sira iha, tanba sa ema taka ibun fali? Igreja, eskola, universidade no familia sira nebe hanesan baki moral nian, tanba sa nonok? Sera ke violador sira sosa kotu hotu ona? Se iha funu laran, Indonezia labele sosa ita nia klamar, no ita tenki fo-an ba mate hodi defende ita nia direitu no dignidade sira, tanba sa mak ohin loron ema halo assediu sexual iha ita nia matan laran, ita nonok fali? Ka ohin loron ema moris iha pressaun no ameasa nia okos, aat liu fali tempu okupasaun nian, neduni halo ema tauk no nonok? Iha rai ida nebe ita sama iha leten, iha rai ida nebe ita lori ita nia ran, rui no matan-been hodi sosa ninia liberdade no ukun-rasik-an, iha rai ida nebe, ho mate, ita hadau hikas ita nia dignidade umana , ita labele husik sese de’it atu sama hikas ita nia dignidade, sa tan feto sira nian.
Lei bele fo sansaun ka kastigu ba infraksaun ka violador sira, maibe etika no moral mak prevene atu violasaun ida ne’e labele akontese. Ensinu superior nebe tau sees etika no moral iha risku sai fatin bokur ba impunidade ba aggressor sira, halo sosiedade lakon konfiansa, no falha halo ninia papel hanesan ajente mudansa sosial.
Etika iha kampus mak baki dahuluk nebe hodi hametin ambiente respeitu, justisa no igualdade. Sein buat hirak ne’e, universidade lakon ninia identidade hanesan sentru husi sivilizasaun.
Dosente sira la’os transmite kuinhesimentu de’it; nia mak figura publika nebe forma konxiensia kritika no sai matadalan valor sira nian ba joven no estudante sira. Dosente ida konsidera assediu sexual “buat ki’ik ida”, nia la’os de’it hatudu ninia falta kompreensaun ba ninia responsabilidade etika, maibe mos laiha respeitu ba vitima sira no halo fraku esforsu sira hodi harii universidade ida nebe segura, inkluziva o digna.
Vizaun ida hanesan ne’e hatudu krizi integridade moral ida la-kompativel ho missaun universidade nian hanesan sentru ba formasaun karakter nasaun nian.
Hanesan rekomendasaun ba universidade sira atu prevene assediu sexual: Presiza adopta Kodiku Etika Akademika Rigoroza ida iha nebe kobre relasoins entre dosente no estudante sira, prevene abuzu poder no define sansaun sira ba kazu assediu sexual sira; Presiza kria Unidade Prevensaun no Kombate Assediu Sexual ho kanal sira ba denunsia sira seguru, independente no proteje vitima sira; Presiza formasaun obrigatoria iha Etika no Igualdade Jeneru ba dosente, funsionariu no estudante sira, hodi harii kultura ida respeitador no inkluzivu; Presiza aplikasaun Sansaun Klara no Transparente hodi restaura hikas konfiansa publika no assegura justisa; Presiza kolaborasaun ho Entidade Independente sira hodi garante investigasaun imparsial sira no responsabilizasaun efetiva.
Assediu sexual nunka hanesan buat ki’ik ida. Konsidera nia hanesan buat ki’ik signifika lafo valor ba dignidade umana, la-respeita leu no sobu baze etika akademika nian.
Moral no etika mak ai-rin ba ema no universidade. Sein buat rua ne’e, ensinu superior sai de’it fatin ba produz diploma nebe laiha klamar, lakon ninia kapasidade hodi lori sosiedade ba sivilizasaun ida nebe justa liu.
Ita presiza assegura universidade sira iha Timor-Leste labele forma de’it professional kompetente, maibe mos sai referensia moral, nebe defende dignidade ba sidadaun sira hotu.
No comments:
Post a Comment