ANTES SEM TÍTULU, DO QUE SEM PÁTRIA: KONXIÉNSIA REVOLUSIONÁRIA RENETIL NIAN
Husi: Carlos da Silva L. F. R. Saky
Iha loron 20 fulan junhu 1988, estudante universitariu na’in sanulu nebe estuda iha Denpasar, deklara Proclamação da Insurreição Política dos Estudantes de Timor-Leste no harii Resistência Nacional dos Estudantes de Timor-Leste (RENETIL). Iha dokumentu fundasaun RENETIL nian, formula ona lema ida: “antes sem título, do que sem Pátria”, lema ida-ne’e, to’o ohin loron, parmanese hanesan deklarasaun politika nebe radikal, onesta no laiha kompromisu iha istoria rezistensia timoroan sira nian. Lema ida-ne’e la’os slogan emosional ida, la’os mos ornamentu retoriku hodi fanu no sunu ispiritu momentaneo. Nia hanesan “palavra de honra” ida, produtu husi konxiensia politika nebe tasak, esperiensia istorika nebe moruk no eskolha ideolojika nebe konxiente, rasional, no nakonu ho risku.
Lema ida-ne’e moris iha kontestu okupasaun Indonezia nian nebe brutal, sistematiku, todan no naruk. Okupasaun Indonezia nian iha Timor-Leste la’os dominasaun militar ida de’it, maibe projetu kolonizasaun ida-nebe planeadu. Nia kombina violensia armada, aproximasun politika, administrativa, no halo ko-optasaun ba elite lokal sira, nune’e mos manipulasaun ba edukasaun no mobilidade sosial. Okupasaun ida ne’e ninia objetivu la’os de’it atu domina territoriu, maibe mos konkista konxiensia, forma maneira hanoin, no reduz imajinasaun politika povu Timor-Leste nian atu hakruk ba realidade kolonizasaun hanesan buat “normal” ida no labele sees ona.
Iha kontestu ida-ne’e mak estudante timoroan sira nebe estuda iha Indonezia hasoru delema ezistensial nebe real no konkretu tebes: Sira moris iha estadu okupante nia fuan, goza asesu ba edukasaun estrutural nebe disponibiliza husi sistema okupante ka kolonialista Indonezia, maibe iha tempu hanesan sira haree oinsa sira-nia inan-aman, maun-alin no feton sira ka povu Timor iha sira-nia rain sofre masakre, deslokasaun forsada, deportasaun, dadur, hamalaha no represaun sistematika no seluk-seluk tan. Pergunta la’os ona abstratu, serake edukasaun no titulu akademiku sira sei uza hanesan instrumentu libertasaun nian, ka nia sai instrumentu hodi normaliza kolonizasaun?
Molok hakat liu tan ba oin, presiza esplika katak, lema “antes sem título, do que sem Pátria” la’os enkoraja estudante sira atu husik hela sira-nia estudu sira, tanba iha terseira linhas jerais orientasaun RENETIL nian, nebe define kedas ona iha dokumentu fundasaun organizasau ne’e nian katak, RENETIL “prepara profisionais eivados ho konxiensia revolusionaria hodi kontinua luta ba libertasaun povu Maubere nian liu husi rekonstrusaun nasional.” Maibe lema ne’e ijiji ba ninia membru sira, bainhira organizasaun presiza atu hala’o misaun ka asaun ruma, mak estudus tenki husik ba segundu planu. Ida ne’e duni mak akontese, no fasilita mobilizawsaun estudante sira ba asaun ruma, tanba iha ona masa militante nebe prontu atua, maski hasoru risku boot, sira no nunka dehan lae. Tanba luta ba libertasaun no independensia Timor Leste nian la’os ona ejijensia ida de’it maibe nesesidade no obrigasaun ida nebe estudante sira tenki kumpri.
RENETIL hola pozisaun ida radikal no determinadu atu mantein problema Timor nian moris nafatin, mantein ahi luta nian labele mate, tanba bainhira mate, no problema Timor hasai ona husi ajenda Nasoins Unidas nian, ka Timor lakon ona, mak susar ona atu hetan hikas. Lakon titulu, aban-bainrua sei bele hetan hikas, maibe lakon ita-nia rain, susar atu hetan hikas. Manan ita-nia rain susar liu duke hetan diploma ida ka titulu ida. Nune’e estudante sira desidi tama iha luta, ariska nia titulu, ariska nia futuru no prontu sakrifika buat hotu, atu problema Timor nian labele hasai husi ajenda Nasoins Unidas no luta ba libertasaun no ukun rasik presiza intensifika liutan hodi bele atinji lais libertasaun no ukun rasik-an.
Haree husi aspetu konseitual, lema “antes sem título, do que sem Pátria” estabelese ierarkia valor ida klara no rigoroza. Titulu sira, diploma sira, estatutu sosial no karreira sira entendidu hanesan susesu individual no no susesu individual so sentidu sentidu bainhira hatuur iha baze koletiva livre no soberana ida. Sein Patria ida independente, konkista individual sira hotu lakon ninia lejitimidade moral. Ema ida bele iha titulu rebo-rebo, iha pozisaun oioin, maibe moris kolonizadu, oprimidu no hakruk ba dominasaun estranjeira ida mak buat hirak ne’e laiha ninia folin. Ema nia dignidade sukat ho ninia liberdade, ninia independensia. Profesor ka doutor ida bainhira forsadu hakruk, forsadu taka ibun iha militar okupante ida nia oin, mak nia la’os ema livre, la’os ema ukun-an, maibe ema oprimidu, ema kolonizadu no ema atan. Susesu individual nebe hetan iha estrutura okupante nia okos la’os susesu ida jenuinu, maibe forma adaptasaun ba injustisa. Ema baibain ida iha dignidade liu hanesan ema livre no independente duke profesor ka doutor ida nebe moris oprimidu no kolonizadu.
Iha perspetiva ida ne’e mak, edukasaun iha Indonezia nia okos, iha inimigu nia okos la’os espasu ida neutru; maibe kampu disputa ideolojika ida, sai ema livre no ukun-an ka sai ema orpimidu no kolonizadu. Indonezia hatene di’ak tebes katak universidade no instituisaun ensinu superior sira mak fatin produsaun ba elite futuru sira. Tanba ne’e, sira lori timoroan sira ba estuda iha Indonezia, atu transforma sira sai ema Indonezia. Indonezia hakarak transforma edukasaun nebe timoroan sira hetan hodi bele sai sira-nia instrumentu dominasaun. Halo lavajen serebral, obriga timoroan sira interioriza no tau iha pratika lorloron moris tuir buat nebe sira bolu Pancasila, ideolojia estadu Indonezia nian. Sira haruka joven sira ba estuda iha Indonezia hodi bele kria jerasaun instruida ida nebe maus, kontrolada, integrada no leal ba sistema okupante nian. Estudante balun sai duni hanesan ne’e, maibe barak mos lamonu iha influensia Indonezia nian tanba RENETIL desde ninia fundasaun, iha ninia linha jeral orientasaun ida primeiru ko’alia ho momoos: “izola kedas no izola ho lais estudante Timor-Leste sira husi influensia ideolojika, politika, ekonomika no sosiu-kultural sira nebe dezenvolve husi governu fasista no militarista Jakarta ho ninia aparelhu alisiamentu no koersaun.” Katak labele husik estudante timoroan sira monu iha Indonezia nia influensia. Mak estudante sira monu iha Indonezia nia influensia mak luta ba ukun rasik-an sai difisil liutan. Komandu Superior Luta nian mos hatene ida-ne’e, tanba ne’e, bainhira sira hatene katak estudante sira harii ona organizasaun hodi kontinua luta, sira hakerek ba RENETIL katak eroin sira nebe mate ona bele toba hakmatek, tanba iha ona estudante sira hodi kontinua luta. No loos duni, papel estudante sira nian, atu iha Indonezia ka iha Timor, sai “espinha dorsal” ba luta rezistensia nian, sira mak doko funumaluk iha vila okupada sira no iha Indonezia nia fuan rasik.
Fundador sira RENETIL nian interpreta realidade okupasaun Indonezia nian iha Timor-Leste ho klareza politika nebe aas. Sira hatene sistema okupante nian nein sempre funsiona liu husi kilat tutun no tanki sira funu nian, maibe dala barak liu husi promesa “oportunidade”, “progresu”, “asensaun sosial” no “futuru pesoal”. Iha lojika Indonezia nian nebe hanesan kolonialista, individuu sira insentivadu atu persege susesu pesoal. Bainhira hetan ona susesu individual, gradualmente, sira husik ona responsabilidade koletiva ba nasaun nebe okupadu no kolonizadu. Barak mak duni tuir diploma, duni tuir titulu hodi sai estudante oportunista, komodista, traidor no reasionariu. Ida-ne’e mak mekanizmu nebe perigu liu husi okupante nian: bainhira opresaun la-sente ona hanesan opresaun, maibe hanesan kustu normal husi “progresu”. Ida ne’e mak halo estudante balun hahii no hana’i dezenvolvimentu nebe Indonezia halo iha Timor-Leste, sira orgulhu ona ho susesu individual, orgulhu ho diploma no titulu nebe sira hetan, orgulhu ho kargu no estatutu sosial nebe sira hetan ona, haluha tiha sofrimentu povu nian, haluha tiha povu nebe sei ho difikuldade oioin, ho sakrifisiu oioin halo luta koletiva ba liberdade no ukun rasik-an. Maibe estudante timoroan nasionalista sira hola dalan seluk, susesu individual la’os sira nia objetivu prinsipal, nudar povu nia oan, sira identifika sira nia-an ho povu sofredor, hamrik iha oin liu, sai forsa vanguarda hodi luta ba libertasaun no ukun rasik-an Timor-Leste nian.
Iha pontu ida’ne’e mak lema RENETIL nian hola pozisaun ida nebe frontal no konfrontativu. Nia rejeita totalmente lojika kolonial nian nebe fahe susesu pesoal husi destinu koletivu nasaun nian. Nia afirma katak susesu pesoal nebe harii iha povu nia sofrimentu leten la’os susesu, maibe forma alienasaun moral no traisaun istoriku. Di’ak liu lakon rekonhesimentu formal duke lakon ligasaun etiku no moral ho ninia rain, ninia nasaun, ninia Patria no ninia Povu.
Kolonializmu hanesan sistema ida nebe sobu konxiensia povu kolonizadu nian, la’os deit iha aspetu material, maibe mos psikolojiku no moral. Indonezia hanesan mos kualker kolonialista buka produz elite instruida sira, maibe elite nebe desligadu husi ninia povu rasik – elite nebe ko’alia ho kaben suli konaba dezenvolvimentu no progresu Indonezia nian, maibe delek no taka ibun metin ba sofrimentu ninia povu nian. RENETIL, liu husi ninia lema ne’e, ho konxientemente rejeita elite ida hanesan ne’e. “Antes sem título, do que sem Pátria” signifika katak di’ak liu lakon rekuinhesimentu husi sistema kolonial duke lakon ligasaun istorika no moral ho povu oprimidu. Nudar povu nia oan, no parte husi povu, diak liu hamrik ho firme defende ninia povu rasik duke defende okupante, defende kolonialista nebe sobu povu no halo alienasaun ba estudante sira hodi haketak-an husi ninia povu rasik.
Lema “antes sem título, do que sem Patria” reflete prinsipiu “suicidio de classe”, katak obrigasaun ba ema instruidu sira nian atu husik hela privilejiu sira nebe oferese husi kolonialista Indonezia atu bele hamutuk hikas ho luta povu nian. Fundador sira RENETIl nian laharee sira-nia-an hanesan grupu previlejiadu ida nebe haketak-an husi povu, maibe parte ida husi povu nebe oprimidu. Sira sente saida mak povu sente, no tenki hamrik iha oin hodi luta ba libertasaun povu ida ne’e nian. Edukasaun la’os dalan ida atu salva-an mesak, maibe hanesan kilat politika ida. Maibe kilat ida ne’e so iha utilidade bainhira uza hodi liberta Patria, la’os atu konstrui konfortu pesoal ka realiza ambisaun pesoal sira.
Ba dook liutan husi ida-ne’e, lema ida ne’e lori dimensaun determinasaun revolusionaria nebe forte tebes. Nia la’os deklarasaun prinsipiu ida de’it, maibe kompromisu ezistensial ida. Iha fins 1980, sai ativista politiku timoroan iha Indonezia signifika moris iha vijilansia konstante husi serbisu informasaun Indonezia sira nian, hasoru risku ema kaer no dadur, risku hetan tortura, lakon forsada ka mate, no hasai husi universidade. Balun tama kadeia, balun mate no barak lakon bolsa estudu, lakon titulu, no lakon oportunidade akademiku futuru profisional. Biar lakon bolsa estudu maibe hakilar nafatin “A luta continua!”, Påtria ou morte!” no “Resistir é vencer!” Ho hili dalan “sein titulu”, fundador sira RENETIL ho ninia membru sira tomak la’os reprezenta papel ida; Sira hatuur sira nia moris tomak iha riku ho obejtivu ida de’it, libertasaun ba povu no rai Timor. Fundador sira, kuadru no membru sira RENETIl nian barak mak lakon sira nia titulu akademiku, maibe titulu nebe aas liu ba sira mak ukun-rasik-an. Ida ne’e mak halo sira tama iha luta, no halo buat hotu hodi hetan ukun-an ida-ne’e.
Iha ne’e mak lema ida-ne’e hatudu ninia sentidu kle’an hanesan forma ida entrega-an tomak ba luta. Entrega-an tomak ba luta ida-ne’e la’os pasiva nein fatalista, maibe desizaun ativa ida atu hatuur ezistensia pesoal tomak iha lojika revolusaun nian. Iha tradisaun revolusionariu klasiku, revolusaun ijiji totalidade. “Antes sem título, do que sem Patria”, reprezenta totalidade luta ba libertasaun no ukun rasik-an. Totalidade ida ne’e signifika sakrifika tempu, enerjia, konfortu, seguransa, no dala barak, vida rasik ba nasaun. RENETIL traduz totalidade ida-ne’e ba linguajen estudante sira nian, iha kontestu luta intelektual no klandestina nian. Ho konxiente sakrifika titulu akademiku tanba entende Patria hanesan valor absolutu nebe labele negosia no labele lakon.
Lema ida-ne’e mos funsiona hanesan mekanizmu dixiplina interna organizasaun nian ida nebe importante tebes. Fundador sira RENETIL nian hatene katak organizasaun klandestina sempre hasoru perigu husi infiltrasaun, husi oportunizmu, no dezmoralizasaun. Ho tranforma lema ida-ne’e ba prinsipiu moral ida, RENETIL estabelese padraun etika nebe aas ba ninia membru sira. Fo hanoin ba ninia membru sira katak luta la’os dalan atu hetan estatutu, poder, ka rekonhesimentu, maibe dalan ba sakrifisiu ida. Ida ne’e hanesan esforsu konxiente ida atu impede movimentu libertasaun transforma-an ba instrumentu ambisaun pesoal ida. Sakrifika-an ba nasaun no povu mak valor nebe aas liu husi inteletual ida. Labele povu ki’ik no baibain sira mak luta hodi liberta intelektual sira maibe intelektual sira mak tenki luta hodi liberta nia-an rasik no liberta ninia povu husi injusisa no opresaun hotu-hotu.
Iha dimensaun nasionalizmu no patriotizmu nian, lema “antes sem título, do que sem Pátria”, rejeita nasionalizmu simboliku nebe mamuk no seremonial. Nia lako’alia konaba bandeira nomos slogan, maibe eskolha konkreta sira iha kondisaun estrema sira. Patriotizmu, iha RENETIL nian entendimentu, mak dispozisaun atu lakon ka sakrifika buat hotu ba libertasaun Pátria no Povu. Patria la’os buat abstratu ida, maibe realidade moris povu ida nian nebe ema oho sira, forsadu deslokamentu, tau sira iha hamalaha laran no halo sira taka ibun ka nonok, halo sira hakruk hanesan atan sira. Hili Patria signifika hili povu. No hili povu signifika rejeita forma konfortu ho privilejiu hotu-hotu nebe oferese husi okupante. Hetan bolsa estudu, hetan diploma no titulo la’os orgulhu nebe aas liu, orgulhu nebe aas liu mak moris nudar povu ida livre, soberana no independente. Estudante sira la-rejeita simu bolsa estudu tanba bolsa ida ne’e sai mos rekursu funu nian, tanba estudante sira lori mos sira nia bolsa hodi funu hasoru Indonezia. Sira mos lasente frustradu bainhira Indonezia ko’a bolsa estudu ba sira, tanba sira hatene tiha ona ida ne’e parte ida husi risku involvimentu iha luta libertasaun nian.
Konxiensia politika nebe espresa iha lema ne’e mos hatudu komprensaun kle’an konaba papel estudante universitariu sira nian iha prosesu revolusionariu sira. Fundador sira RENETIL nian la-idealiza estudante sira hanesan “klase privilejiada” ida, maibe hanesan sujeitu istoriku sira nebe hulan responsabilidade moral nebe boot liu, presizamente tanba sira iha asesu ba edukasaun no informasaun. Iha kontestu ida-ne’e, lema ne’e hanesan krtika maka’as ba intelektualizmu apatiku sira no akademisizmu sira nebe haketak-an husi realidade opresaun nian. Edukasaun sein hola pozisaun entendida hanesan forma kolaborasaun pasiva ho opresor ka kolonializmu. Komodizmu ka buka buat fasil no konfortu ba-an de’it, la-diferente ho ema ida laiha karater no integridade moral iha ninia povu nia matan. Estudante ida tenki kritiku, sai kombatente ba kauza justa sira, la’os halo kompromisu ho poder sira nebe oprimi, instrumentaliza no manipula povu.
Motivasaun ba adopsaun lema ida-ne’e, simultaneamente istorika, politika, no etika. Nia moris husi esperiensia konkreta moris iha dominasaun estranjeira nia okos, husi observasaun direkta estratejia kolonial nian, no husi reflesaun koletiva ida konaba signifikadu sai estudante timoroan iha estadu okupante nian fuan. Nia mak hanesan resposta ba tentasaun normalizasaun ba iluzaun ida “futuru seguru” nebe konstrui husi kustu traisaun nian. Nia hanesan afirmasaun katak independensia lamoris husi kompromisu moral, maibe husi aten-brani atu hateten lae.
Ohin loron, lema “antes sem título, do que sem Patria” mantein pergunta ida nebe maka’as liutan. Se estudante sira uluk moris iha presaun nia okos, ho difikuldade oioin, moris iha risku oioin nia laran, ho aten-brani hola pozisaun kontra opresor Indonezia, nia sai hanesan lalenok kritiku ida ba jerasaun sira pos-independensia. Hatuur pergunta inkomoda ida: Sa valor mak iha ho titulu sira, kargu sira, no poder bainhira sakrifika Patria ba korrupsaun, abuzu poder, oportunizmu, no traisaun ba valor sira luta nian? Nia fo hanoin katak independensia Timor-Leste nian la’os prezente husi istoria, maibe rezultadu husi entrega-an tomak jerasaun ida nian nebe aseita lakon buat hotu-hotu atu nasaun ne’e bele hamrik.
Ho nune’e, lema RENETIL nian la’os de’it legadu ida husi pasadu nian. Nia mak padraun etiku revolusionariu nebe ijiji nafatin responsabilidade moral ba prezente no futuru. Nia hanorin katak tenki hatur Patria iha titulu nia leten, iha estatutu nian leten, iha konfortu nia leten, mezmu iha seguransa pesoal nia leten. Ida-ne’e mak sentidu kle’an husi klamar revolusionaria nebe hakarak liberta ninia povu no ninia rain husi dominasaun no okupasaun estranjeira. No ida-ne’e mak sentidu loloos husi entrega-an tomak ba luta no libertasaun nasional.
Estudante sira ohin loron nian, estudante sira ukun-an nian, iha obrigasaun moral no tenki iha determinasaun hanesan estudante sira rezistensia nian, hodi kombate hahalok aat sira hanesan korrupsaun, abuzu poder, hariku-an ho dalam ilegal sira, diskriminasaun, manipulasaun sira no krimi organizadu sira nebe kaptura daudaun Estadu Timor-Leste. Kombate ho seriu hanoin no pratika sira okupante no kolonializmu sira nian nebe ohin loron mosu hikas iha ukun na’in sira.
Labele sai estudante putchista, fatalista, comodista, seguidista, oportunista, chauvenista no narcisista, maibe tenki sai kritiku, responsavel ba nasaun no povu. Estudante sira tenki kritiku no hamrik iha oin liu hodi defende povu no ema kbiit laek sira nebe lahetan justisa, diskriminadu no marjinalizadu, hodi lori Timor-Leste ba moris ida di’ak, dame, hakmatek no nabilang.


















No comments:
Post a Comment