BA DOK HUSI NARRATIVA JERASIONÁL: POLÍTIKA KUALIDADE NO SOBERANIA POVU NIAN
Husi: Carlos da Silva L.F.R. Saky
Iha dinamika polítika Timor-Leste nian ohin loron, diskusaun kona-ba jerasaun manan hikas forsa. Ita rona beibeik kona-ba jerasaun tuan, jerasaun tranzisaun no jerasaun foun hanesan forma ida hodi esplika problema sira Estadu nian — husi kedas estagnasaun polítika públika to’o frajilidade governasaun. Narrativa ida-ne’e hanesan simples no fásil ba ita atu kumprende, maibé esplikasaun simplista ida-ne’e halo ita monu iha buat falsu ida. Pergunta esensial la’os jerasaun ne’ebé ukun, maibé se mak ukun no ukun ho kualidade. Problema nia abut la’os iha jerasaun ne’ebé ukun, maibé individu ne’ebé ukun, nia ukun ho di’ak ka lae.
Nudar kategoria istórika, divizaun jerasaun iha signifikadu rasik. Iha kontestu Timor-Leste nian, jerasaun tuan mak jerasaun sira 1974/1975 ne’ebé involve iha luta no lori legitimidade luta ba independénsia; jerasaun tranzisaun mak jerasaun ne’ebé involve iha luta ihan anos 1980/1990 ne’ebé mos sai ponte entre períodu rezisténsia no konsolidasaun Estadu; enkuantu jerasaun foun mak sira ne’ebé la-involve iha luta libertasaun tanba otas ki’ik ka foin moris hafoin ukun-rasik-an, ne’ebé hasoru dezafiu globalizasaun, teknolojia no modernizasaun ekonomika. Maibé, kategoria istórika labele transforma automatikamente sai kategoria morál ka polítika. Bainhira falha iha ukun atribuída diretamente ba jerasaun ida, análize ne’e lakon ninia profundidade no justisa. Iha jerasaun hotu-hotu iha ema ne’ebé iha íntegridade no ema ne’ebé koruptu, iha ema ne’ebé kompetente no la-kompetente, iha ema ne’ebé vizionáriu no oportunista. Laiha jerasaun ida-ne’ebé naturalmente superior ka inferior iha aspetu morál.
Problema governasaun la’os problema idade, la’os problema jerasaun tuan ka foun, maibé husi kualidade individuál no solidez sistema. Estadu direjidu husi ema sira ne’ebé hala’o funsaun iha instituisaun sira. Se polítika públika sira la-efikás, se rekursu públiku sira la-jere ho di’ak, se servisu públiku sira la-responde ba nesesidade povu nian, ne’e la’ós tanba jerasaun tuan, tranzitoria ka foun, la’os tanba problema katuas ka foin-sa’e, maibé problema kapasidade téknika, integridade pesoál, kultura polítika ne’ebé dominante no efikasia husi mekanizmu fiskalizasaun. Korupsaun la-kuinhese no laiha jerasaun; profesionalizmu mos la-depende ba jerasaun ka idade. Dudu responsabilidade ba jerasaun ida tomak sai jeneralizasaun ida-ne’ebé la-justu no la-produtivu, tanba nein ema hotu husi jerasaun ida ukun no jerasaun ida tomak labele responsavel ba ema ida nia ukun ne’ebé sala. Ukun ne’e individual, ne’eduni responsabilidade mos tenki individual, responsabilidade só sai koletivu ba sira ne’ebé ukun hamutuk, la’os responsabilidade jerasaun nian, tanba sira ne’ebé ukun la-reprezenta jerasaun husi aspetu ne’ebé de’it.
Iha situasaun sira hanesan ne’e, bainhira ko’alia kona-ba “tranzisaun jerasionál” mos la-relevante, tanba iha rai demokrátiku ida, poder nunka tau iha bandeiza ida hodi jerasaun ida entrega ba jerasaun seluk. Poder ne’e la’os propriedade jerasaun ida nian, maibé povu nian. Poder iha Estadu demokrátiku la’ós eransa patrimóniu família ida nian ne’ebé tenki hatutan husi aman ba oan . Poder tenki konkista liu husi konfiansa povu nian. Nia hetan liu husi lejitimidade eleitórál, apoiu popular no konviksaun sidadaun sira katak líder ida bele ukun ho kompeténsia no responsabilidade. Lójika eransa poder ka tranzisaun jerasionál apenas aplikável iha monarkia ka rejime autoritáriu sira bazeadu iha dinástia. Hanesan iha Reinu Unidu, Espanha, Maroko no sira seluk, tuir rejime monarkiku nian, aman katuas ka mate, poder entrega ba oan, ka hanesan rejime autoritariu iha Korreia Norte, aman mate ka katuas ona poder pasa ba oan. Iha demokrasia, laiha direitu automátiku atu ukun tanba susesaun jerasionál ka linhajen istóriku. Poder la-pertense ba jerasaun ida; poder pertense ba povu.
Enkuadra polítika hanesan simples pasajen testemuñu entre jerasaun — hanesan se iha obrigasaun istórika atu entrega país husi sira ne’ebé tuan ba sira ne’ebé foun — kontraria ba prinsipiu demokrátiku rasik. Iha demokrasia ida, buat ne’ebé determina lideransa la’ós idade, maibé konfiansa povu nian. Líder joven ida la-automatikamente di’ak liu tanba nia joven, hanesan mos líder ida ne’ebé tuan lalakon lejitimidade tanba de’it idade. Lejitimidade konstrui liu husi kapasidade atu konvense populasaun katak nia bele ukun ho efikasia, integridade no vizaun.
Narrativa jerasionál bele mos kria polarizasaun simbóliku ne’ebé la-nesesáriu. Nia hatur esperiénsia kontra enerjia, pasadu kontra futuru, hanesan se rua ne’e la-bele hamutuk. Maibé, ne’ebé país presiza la’ós antagonizmu entre idade sira, maibé padraun klaru husi kualidade lideransa. Esperiénsia no renovasaun bele koexisti, desde ke avaliada tuir kontribuisaun real. Se laiha kritériu objetivu ba kompeténsia no responsabilidade, debate jerasionál transforma sai retórika ida-ne’ebé desvia atensaun husi prioridade prinsipal: reforma instituisaun, transparénsia, meritokrasia no melloria ba servisu públiku sira.
Timor-Leste moris husi luta naruk no sakrifísiu boot ba liberdade. Lejitimidade istórika hanesan patrimóniu morál ne’ebé labele nega no merese respeitu. Maibé iha faze konsolidasaun Estadu, lejitimidade istórika tenki la’o hamutuk ho lejitimidade dezempeñu. Istória fó independénsia; governasaun di’ak prezerva independénsia ne’e. Bainhira governasaun la-responde ba espetativa, kritika tenki direktu ba polítika no desizaun konkreta sira, la’ós ba kategoria jerasionál sira.
Tan ne’e, tempu ona atu muda debate públiku husi narrativa jerasaun ba polítika kualidade. Polítika ne’ebé valoriza kompeténsia, integridade, responsabilidade no rezultadu. Polítika ne’ebé hatuur sidadaun iha sentru no rekonese katak poder so lejítimu bainhira mai husi konfiansa povu nian. Pergunta relevante la’ós “jerasaun ida-ne’ebé tenki ukun?”, maibé “ema ida-ne’ebé bele ukun ho di’ak no merese konfiansa povu nian?”. Iha ne’e katak, individuu ka sidadaun sira husi jerasaun ne’ebé de’it, tuan, tranzitória no foun, ne’ebé iha kualidade di’ak, hotu-hotu iha oportunidade hanesan ba ukun.
Husik hela debate jerasionál la-signifika hamos istória ka rejeita mudansa. Signifika afirma maturidade demokrátika. Signifika rekonhese katak demokrasia la’ós sistema eransa, maibé sistema eskolha ida-ne’ebé bazeia ba konfiansa no responsabilidade. Poder la’ós propriedade jerasaun ida nian, maibé mandatu ne’ebé tenki kontinuamente konkistadu no renovadu.
Ikus liu, problema Estadu nian la’ós jerasaun tuan, jerasaun tranzisaun ka jerasaun foun. Problema prinsipal loloos mak ita tenki hatene se individuu sira ne’ebé iha poder bele ka labele hala’o nia misaun ho responsabilidade. Se ita hakarak hametin futuru Timor-Leste nian, ita tenki konsentra ba kualidade lideransa no solidez instituisaun sira, la’ós ba retórika jerasionál sira. Iha ne’e mak demokrasia hetan nia signifikadu loloos no polítika atinji nia maturidade.


















No comments:
Post a Comment