UMA KNUA DADOLIN DOKUMENTUS OPINIAUN SEARCH Online KANOIK LIAFUAN IMPRENSA

      PETISIONER TIMTIM

"Hau nia dignidadi la a'as liu dignidadi Nasaun nian".
RENETIL -
Nova Lideranca Mistica
.

Asaun 12 Junnu 1998: Okupasaun Edifisiu DEPLU iha Jakarta - Husi hau nia memoria rasik
LIVRO
RENETIL
LOMPAT
PAGAR
OPERASAUN
TREPE




SISTEMA REKRUTAMENTU MEMBRU IHA ORGANIZASAUN KLANDESTINA RENETIL

 

SISTEMA REKRUTAMENTU MEMBRU IHA ORGANIZASAUN KLANDESTINA RENETIL

 

Husi: Carlos da Silva L.F.R. Saky

 

Iha ambitu luta libertasaun nasional Timor-Leste, RENETIL dezenvolve estratejia rekrutamentu ida nebe rigorozu, sistematika no kuidadu tebes. Opera iha kontestu represivu ida iha rejime Orde Baru nia okos, organizasaun ne’e hatene katak rekrutamentu la’os prosesu ida atu aumenta membru de’it, maibe prosesu ida avalia kompromisu politiku, tendensia ideolojika, no potensia ka grau risku nebe mai husi individu ida-idak. 

 

Ho objetivu atu proteje segurasa interna no garante katak kada kuadru ne’e bele hetan fiar duni. Nune’e mak RENETIL klasifika estudante sira kategoria fundamental lima:  nasionalista, oportunista, komodista, traidor no reasionariu. Klasifikasaun ida ne’e sai instrumentu analitiku esensial atu determina estratejia aproximasaun no identifika potensia ameasa ka risku. 

 

1. Nasionalista: Baze husi organizasaun nian. Nasionalistas mak estudantes sira nebe hatudu kompromisu politika nebe klaru, defende ukun-an ba Timor-Leste. Sira iha konxiensia ideolojika nebe forte, aten-barani moral, no disponibilidade atu asume risku sira luta nasional nian. Sira prontu tama kadeia no mate ba ukun rasik-an. Iha ispiritu revolusionariu aas. 

 

Estudante nasionalista sira konsideradu hanesan kandidatu natural hodi integra iha nukleu organizasaun nian. Prepara sira hodi kaer papel importante iha operasaun klandestina sira, iha atividade mobilizasaun, to’o iha asaun diplomatika. Iha kazu barak, kategoria ida ne’e mak hanesan espinha dorsal (tulang punggung) susesu RENETIL nian iha fatin oioin iha Indonezia no iha rai-li’ur. 

 

2. Oportunista: Sira nebe sei bele eduka. Kategoria ida ne’e mak estudante sira nebe ninia pozisaun politika la-estavel. Sira nia pozisaun politika fasil tebes muda tuir situasaun, iha tendensia buka zona konfortu pesoal, la-kontra nakloke ukun-an, maibe mos la-defende ho forma ida klara. Sira nani tuir de’it laloran dominante hodi asegura sira nia seguransa no benefisiu ba-an rasik. 

 

Estratejia RENETIL nian ba grupu ida ne’e ho aproximasaun ida gradual. La-rejeita sira kedas, maibe buka ko’alia ho sira, orienta no involve sira iha diskusaun politika ho objetivu hodi hametin sira nia konxiensia nasional, influensia sia sira ho neineik. Sira barak, hafoin involve iha diskusaun naruk ka haree rasik ho matan aktu represivu sira militar Indonezia sira nian, sira transformadu sai nasionalista no militante ida dedikadu tebes.   

 

3. Komodista: Entre naran de’it no konfortu pesoal. Estudante sira nebe ho hakarak duni atu lakohi involve iha kualker aktividade politiku, atu apoia ukun-an ka apoia integrasaun. Lahola pozisaun ruma, lakohi kompromete ho buat ruma, liuliu, lakohi hasoru risku ruma. Sira nia preokupasaun prinsipal mak mantein vid aida hakmatek, segura no konfortavel iha ambitu universitariu indoneziu nian, sein atrai atensaun husi autoridade sira nein husi grupu pro-independensia sira.

 

Pozisaun neutralidade ida ne’e la’os mitivada husi falta informasaun, maibe tanba ta’uk, la-sente seguru ka hakarak atu mantein de’it vid aida estavel, independentemente husi situasaun politika sira. Akomoda kondisaun sira impoin husi okupasaun no buka adpta-an ba sistema indoneziu nian sem kestiona buat ida. 

 

4, Traidor: Ameasa direkta ba rede. Kategoria traidor abranje estudante Timor sira nebe ho konxiente kolabora ho aparatu Indonezia sira, atu serbisu intelijente, polisia ka militar. Sira fo informasaun, superviziona ba movimentu estudante sira nian, infiltra tama iha reuniaun klandestina sira, ka fasilita persegisaun no prizaun ba estudante nasionalista sira. 

 

RENETIL nunka koko rekruta grupu ida ne’e, maibe izola sira. Organizasaun halo mapeamentu itu rigorozu ba rede traidor sira nian atu evita informasaun monu ba sira nia liman. Mapeamentu ida ne’e sai hakat protesaun nebe vital liu iha asegura seguransa membru sira nian no kontinuidade husi operasaun sira.

 

5. Reaksioner: Opozisaun Ideolojika. Diferente ho traidor nebe serbisu bazeia ba interese sira, grupu reasionariu mak sira nebe ideolojikamente rejeita hanoin ba ukun rasik-an. Sira ne’e jeralmente mai husi sira nebe ho background pro-integrasaun, influensiadu husi propaganda estadu Indonezia nian, ka iha relasaun nebe forte ho estrutura politika Indonezia nian.

 

Reasionariu sira ativu kontra diskusaun sira konaba ukun-an, impede mobilizasaun estudante sira nian, no dala barak atua duru liu duke aparatu sira bainhira halo presaun ba pro-ukun-an sira. Hanesan traidor, sira nunka sai alvu rekrutamentu no hetan tratamentu hanesan parte opozisaun ideolojika nebe tenki kuinhese no tenki sees-an ba. 

 

Signifikadu Estratejiku Sistema Klasifkasaun

 

Klasifikasaun kategoria lima ne’e sai fundamentu importante ida iha susesu RENETIL nian. Ho mapeamentu ba karater estudante sira nian nebe akuradu, organizasaun bele: sees husi infiltrasaun; asegura katak informasaun nebe sensitive so bele fahe de’it ba ema nebe loos; formasaun ba kuadru sira nebe preparadu moral no politikamente; haboot influensia organizasaun nian ho seguru; no asegura kontinuidade luta maski iha hela supervizaun rigorozu husi aparatu seguransa sira Indonezia nian. 

 

Sistema ida ne’e reflete politika nebe matenek husi organizasaun nian. Maski maioria husi nia membru sira mesak otas nurak, sira nia analize ba ema, risku, no ideolojia reflete grau maturidade organizasaun revolusionaria nebe kumprende tomak ona terrenu luta nian nebe sira hasoru.

 

Klasifikasaun ida ne’e la’os importante istorikamente; nia sai hanesan izemplu ida oinsa organizasaun rezistensia estudantil bele reziste, dezenvolve, no hola papel sentral iha luta libertasaun nasional, maski opera iha ameasa konstante nia okos husi estadu ida nebe represivu tebes. 

 

Ohin loron Timor-Leste hetan ona ninia ukun rasik-an, klasifikasaun sira ne’e labele ona uza. Maibe, se de’it mak uluk estudante nasionalista sira nunka besik ba sira, konserteza, balun tama iha kategoria sira traidor no reasionariu. 

 

Ohin loron ba interesse rekonsiliasaun no unidade nasional, labele no fo karimbu ho naran oioin ba malu, maibe se balun koko atu dezestabiliza no sobu estabilidade no unidade nasional, mak sira sei hasoru mos ho medidas apropriadas tuir lei nebe vigora iha rai ida ne’e.

 

No comments:

Post a Comment


123456789
1. Membru RENETIL Ho Matan Ben Simu Matebian Lasama 2. Primeiru-Ministru Louva Livru RENETIL Publika kona-ba Kontribuisaun Istóriku ba Ukun An 3. Sekjer RENETIL ho Hakerek nain Carlos Saky entrega livru ba PR Taur MR 4. STL - Livru RENETIL iha Prosesu Libertasaun Timor-Lorosae 5. Lansamentu Livru Antes Sem Titulo do Que Sem Patria 6. Sasin no envolvimentu Dr. Rui de Araujo alias Agil nudar militante RENETIL 7. RENETIL - Nova Lideranca Mistica 8. Homenagem a Fernando Lasama de Araújo 9. PN Diskuti Malu Tamba Livru RENETIL