UMA KNUA DADOLIN DOKUMENTUS OPINIAUN SEARCH Online KANOIK LIAFUAN IMPRENSA

      PETISIONER TIMTIM

"Hau nia dignidadi la a'as liu dignidadi Nasaun nian".
RENETIL -
Nova Lideranca Mistica
.

Asaun 12 Junnu 1998: Okupasaun Edifisiu DEPLU iha Jakarta - Husi hau nia memoria rasik
LIVRO
RENETIL
LOMPAT
PAGAR
OPERASAUN
TREPE




TINAN 24 OKUPASAUN NO TINAN 24 RESTAURASAUN INDEPENDENSIA RDTL: ENTRE MEMORIA, LIBERTASAUN, DESILUZAUN NO LUTA FOUN BA SALVA NASAUN

  

TINAN 24 OKUPASAUN NO TINAN 24 RESTAURASAUN INDEPENDENSIA RDTL: ENTRE MEMORIA, LIBERTASAUN, DESILUZAUN NO LUTA FOUN BA SALVA NASAUN

Husi: Carlos da Silva L. F. R. Saky

Iha istoria moderna Timor nian, numeru 24 iha simbolizmu ida nebe kle’an no moruk tebes. Tinan 24 okupasaun indonezia nian reprezenta periodu ida husi funu, hamalaha, mate, destruisaun no rezistensia estraordinaria. Tinan 24 restaurasaun independensia nian reprezenta etapa ida seluk nebe kompleksu: etapa konstrusaun Estadu, esperansa, dezenvolvimentu, deziluzaun, krize no luta interna atu salva ideal independensia rasik. Bainhira ita observa trajetoria rua ne’e hamutuk, ita bele komprende katak libertasaun nasional lahotu iha loron independensia. Libertasaun lolos kontinua iha luta lorloron atu harii Estadu ida nebe justu, demokratiku, moralmente saudavel no sosialmente dignu ba povu tomak.

Durante tinan 24 okupasaun, timoroan sira hasoru makina militar ida nebe brutal. Ema rihun ba rihun lakon vida, aldeia sira destruidu, populasaun sira desloka forsadamente, hamalaha hetan iha territoriu tomak no violensia sistematika transforma moris loroloron sai sofrimentu permanente. Maibe paradoxalmente, iha destruisaun hirak ne’e nia leet, moris forsa moral no konsiensia nasional ida nebe forte tebes. Timoroan sira aprende katak liberdade no dignidade iha valor nebe boot liu vida rasik.

Frente Armada, Frente Klandestina no Frente Diplomatika harii estrutura rezistensia ida nebe rara iha istoria mundial. Iha foho no ai-laran, gerrilleiru sira luta ho kilat limitada hasoru ezersitu ida nebe maka’as liu. Iha sidade sira, juventude klandestina sira ho nonok organiza rezistensia ho risku prizaun, tortura no mate. Iha estranjeiru, diplomata no ativista sira luta iha foru internasional sira hodi garante katak mundu lahaluha Timor-Leste. Igreja Katolika mos transforma-an sai abrigu moral no ispiritual ba povu.

Durante okupasaun, unidade nasional sai forsa prinsipal. Povo la-luta ba rikeza, privilejiu ka pozisaun politika. Objetivu prinsipal mak libertasaun nasional. Sofrimentu kolektivu kria solidariedade ida nebe kle’an. Juventude aprende disiplina, responsabilidade no patriotizmu. Valor sira rezistensia nian hanesan umildade, ispiritu sakrifisiu, solidariedade no kompromisu koletivu transforma-an sai fundasaun moral luta independensia nian.

Maibe bainhira independensia ofisialmente restaura iha 2002, Timor-Leste tama ba realidade kompletamente diferente. Se durante okupasaun ita haree inimigu oin ho oin (visível) no husi liur (externo), hafoin independensia dezafiu prinsipal, mai husi rai laran (interno) rasik: oinsa atu harii Estadu modernu ida nebe forte, justu no sustentavel? Oinsa atu transforma ispiritu rezistensia ba governasaun demokratika no dezenvolvimentu real? Oinsa atu evita katak independensia nebe hetan ho ran, ruin no sofrimentu kapturada husi elite oportunista no interese pesoal sira?

Realidade pos-independensia hatudu katak soberania politika la-produz kedas justisa sosial, prosperidade ekonomika no maturidade institusional. Timor-Leste hetan bandeira, Konstituisaun no rekonhesimentu internasional, maibe konstrusaun Estadu modernu ezije luta nebe diferente no iha difikuldade nebe hanesan. Durante tinan 24 independensia, rai ne’e atinje susesu importante sira nebe labele ignora. Instituisaun fundamental sira Estadu nian konsege estabelese ona. Parlamentu Nasional, Governu, Tribunal sira no forsa seguransa nasional sira gradualmente konsolida daudaun maski ho limitasaun sira nebe iha. Timor-Leste afirma nia prezensa diplomatika iha mundu no konstroi relasaun pozitiva ho vizinhu sira no parseiru internasional sira. Partisipasaun ativa iha organizmu internasional sira no aproximasaun ba Association of Southeast Asian Nations reprezenta konkista estratejika importante.

Entre susesu importante sira ne’e, tenki tau mos iha fatin nebe dignu konkista istorika iha negosiasaun fronteira maritima ho Australia. Timor-Leste, hanesan nasaun ki’ik no foun, konsege uza diplomasia, direitu internasional no determinasaun politika atu defende nia direitu soberanu iha Tasi Timor. Tratadu fronteira maritima ho Australia la’os de’it susesu juridiku ida; ne’e simbolu ida katak rai ki’ik mos bele hetan justisa bainhira nia lideransa iha vizaun, unidade no kapasidade teknika. Susesu ida-ne’e hatudu katak ispiritu rezistensia bele transforma-an ba diplomasia soberana nebe maduru no efizaz.

Agora, negosiasaun fronteira maritima ho Indonezia mos sai etapa estratejika ida ba kompleta mapa soberania nasional Timor-Leste nian. Negosiasaun ne’e presiza kontinua ho seriedade, kompetensia teknika, unidade politika no transparensia nasional. Fronteira maritima la’os de’it linha iha mapa; ne’e kona-ba soberania, seguransa, rekursu natural, ekonomia futuru no dignidade nasional. Se Timor-Leste konsege lori prosesu ne’e ho maturidade hanesan nebe hatudu iha prosesu ho Australia, entaun ida-ne’e sei sai susesu boot tan ba konsolidasaun Estadu independente.

Iha infraestrutura, mudansa sira mos bele haree ho matan. Estrada prinsipal sira mellora kompara ho situasaun pos-destruisaun 1999. Eletrisidade espande ba area barak liu. Telekomunikasaun sira muda maneira povu nian hodi komunika no konekta ho mundu. Edukasaun superior aumenta signifikativamente no formasaun elite administrativa, diplomatika no teknika sai realidade ida nebe durante okupasaun kuaze imposivel imajina.

Maibe, maski susesu sira ne’e, independensia mos produz kontradisaun kle’an sira nebe agora sai preokupasaun sentral ba futuru nasional. Problema estrutural sira nebe durante tinan barak lahetan solusaun adekuadamente nebe agora ameasa lejitimidade moral no politika Estadu rasik.

Problema ida nebe mais grave mak transformasaun gradual sistema politiku ba arena disputa elite sira nian ba poder no rekursu publiku sira. Durante rezistensia, lideransa fundamenta liu iha lejitimidade moral no sakrifisiu koletivu. Hafoin independensia, politika dala barak transformada sai instrumentu kompetisaun ba kontrole Estadu no rikeza nasional. Partidarizasaun esesiva infiltra gradualmente iha instituisau publika sira. Rekrutamentu ba funsionariu sira Estadu nian dala barak la-bazeia iha meritu, kompetensia no profisionalizmu, maibe iha afinidade partidaria, relasaun familiar, amizade politika no proximidade ho elite poder.

Fenomenu ida ne’e kria degradasaun administrativa no intelektual nebe perigoza. Instituisaun importante sira liderada husi ema sira nebe dala barak laiha preparasaun naton, maibe iha protesaun politika forte. Meritokrasia enfrakese, profisionalizmu diminui no kultura mediokridade aumenta. Juventude intelijente no kompetente sira sente frustrasaun tanba sistema rekompensa lealdade politika duke kompetensia. Ida ne’e la’os de’it problema teknika; ne’e problema moral ida nebe destroi neineik konfiansa povu nian ba Estadu.

Iha nivel ida seluk, Timor-Leste hasoru risku nebe sensivel tebes: lideransa politika istorika sira, nebe halo papel boot iha luta libertasaun, agora sai katuas ona, maibe nasaun seidauk prepara ho seriedade tranzisaun lideransa ba jerasaun tuir mai. Respeitu ba lideransa istorika importante, tanba sira nia sakrifisiu mak parte husi fundasaun nasional. Maibe respeitu ba istoria labele transforma sai dependensia permanente ba figura ida ka grupu ida. Nasaun nebe la-prepara lideransa foun ho kapasidade, integridade no vizaun estratejika sei hasoru risku boot bainhira jerasaun istorika laiha kapasidade atu kontinua lori Estadu ba oin. Sustentabilidade lideransa la’os apenas problema partidu; ne’e problema sobrevivensia nasional.

Falta mekanizmu klaru atu forma lider foun, falta kultura mentorizaun politika no dominasaun elite tuan iha espasu desizaun nasional bele halo juventude kompetente sente marginalizadu. Ida-ne’e perigozu tanba kria vaziu lideransa iha futuru. Timor-Leste presiza lideransa nebe liga memoria rezistensia ho kompetensia modernu, moralidade publika ho kapasidade teknika, patriotizmu ho governasaun eficaz.

Krize politika no militar nebe mosu durante independensia mos hatudu frajilidade estrutural Estadu pos-konflitu nian. Krize 2006 reprezenta pontu kritiku nebe kuaze lori rai ne’e ba kolapsu. Konflitu entre F-FDTL no PNTL, manipulasaun politika no divizaun rejional sira hatudu katak unidade nasional nebe durante okupasaun haree forte, hafoin independensia hahu fragmenta iha rivalidade interna sira. Povu nebe uluk luta hamutuk hasoru okupante estranjeiru agora hasoru deskonfiansa no konflitu sira entre sira rasik.

Trauma 2006 tuir lolos tenki serve hanesan lisaun istorika kle’an kona-ba perigu instrumentalizasaun politika forsa seguransa sira no frajilidade instituisaun demokratika sira. Maibe infelizmente, kultura instabilidade politika kontinua repete iha forma diferente sira: keda governamental sira, aliansa frajil sira, disputa sira elite no blokeiu institusional sira. Impase politika no auzensia dialogu la-kontribui ba dezenvolvimentu rai ida-ne’e nian. Politika nasional dala barak domina husi kalkulu kurtu prazu ba sobrevivensia poder, la’os vizaun estratejika longu prazu ba konstrusaun Estadu sustentavel.

Iha kontestu ida ne’e, mosu preokupasaun kona-ba prezensa rede mafioza sira no kriminalidade organizada nebe koko kaptura Estadu. Grupu oportunista sira uza ligasaun politika atu kontrola kontratu publiku sira, importasaun sira, terrenu urbanu sira, rekursu estratejiku sira no desizaun governamental importante sira. Korrupsaun gradualmente la’os sai de’it ona komportamentu individual no transforma-an sai sistema informal nebe infiltra tama iha estrutura publika no ekonomika sira.

Fenomenu “captura Estado” ida ne’e perigozu tebes ba joven demokrasia hanesan Timor-Leste. Bainhira elite ekonomika no politika kahur interese pesoal ho rekursu publiku sira, Estadu lakon nia funsaun orijinal atu serve ben-komum no transforma-an sai instrumentu enrikesimentu elite restrita ida. Rezultadu mak aumentu desigualdade sosial no sentimentu injustisa entre povu.

Iha Dili, kontraste sosial agora klaramente vizivel. Iha parte ida, elite ki’ik ida akumula rikeza konsideravel, konstroi uma moderna sira, kontrola negosiu lukrativu sira no aumenta influensia politika no ekonomika. Iha parte seluk, maioria populasaun kontinua hasoru dezempregu, abitasaun prekaria, falta saneamentu no inseguransa ekonomika. Joven graduadu sira barak lahetan empregu dignu maski iha formasaun universitaria. Ida ne’e halo sira rihun ba buka serbisu iha rai-li’ur. Agrikoltor sira iha munisipiu sira kontinua luta ho produtividade ki’ik no apoiu estatal limitadu.

Desigualdade sosial ne’e gradualmente kria sensasaun katak independensia la-distribui benefisiu sira ho forma justa. Povu hahu kestiona: independensia nebe ema rihun ba rihun fo nia mate ba ne’e realmente benefisia povu tomak ka benefisia de’it elite politika no ekonomika nebe agora kontrola Estadu?

Problema eviksaun sira nebe aumenta iha Dili reflete lolos kontradisaun dezenvolvimentu pos-independensia nian. Durante rezistensia, povu mehi Estadu ida nebe proteje dignidade umana. Maibe agora familia kiak sira dala barak hasoru demolisaun no deslokamentu forsadu lori naran “desenvolvimento” no “ordenamento urbano”. Infraestrutura no modernizasaun importante duni, maibe bainhira dezenvolvimentu halo ema lakon uma, labarik eskola sira lakon estabilidade, bebe sira moris iha fatin la-seguru, ema moras sira lahetan kondisaun atu kuidadu-an, ferik no katuas sira lahatene atu ba nebe, entaun dezenvolvimentu ne’e lakon nia sentidu umanu no moral.

Problema ne’e sai grave liu tanba governu la-prepara uluk kondisaun digna ba familia sira nebe afetadu. Antes bulldozer tama, tenki iha uma alternativa, kompensasaun justa, relokalizasaun digna, informasaun klaru no dialogu jenuinu. Maibe realidade hatudu katak ema balu hetan protesaun, balu hetan tratamentu di’ak, no seluk hasoru polisia hanesan sira la’os sidadaun, maibe hanesan animal nebe bele duni sai husi fatin ida ba fatin seluk. Tratamentu lahanesan ida-ne’e sobu prinsipiu justisa no igualdade iha Estadu demokratiku.

Projetu loke luan estrada ne’e la’os de’it halo ema sofre; meiu ambiente mos sofre maka’as. Ai-hun tuan sira nebe durante tinan barak fo mahon, fo oksijeniu, tahan rai husi erozaun, hadia temperatura sidade no sai abrigu ba biodiversidade, agora barak oho tanba projetu estrada. Bainhira ai-hun sira lakon, Dili sai manas liu, risku inundasaun aumenta no kualidade ar sai aat liu. Ida-ne’e hatudu katak dezenvolvimentu nebe la-konsidera ambiente sei kria problema foun ba jerasaun agora no jerasaun tuir mai.

Dezenvolvimentu nebe di’ak tenki buka ekilibriu entre infraestrutura, dignidade umana no protesaun ambiente. Loke estrada labele signifika taka matan ba sofrimentu povu no destruisaun natureza. Estadu nebe moris husi luta povu nia sakrifisiu tenki rona no proteje povu vulneravel sira, la’os halo sira sente abandonadu iha sira nia rain rasik. Povu la-luta durante tinan 24 atu atu ikus mai iha independensia nia laran hasoru tratamentu nebe la-dignu. Povu hein Estadu ida nebe halo dezenvolvimentu atu liberta ema, la’os atu hasusar ema.

Iha tempu hanesan, violensia entre joven sira sai sinal sosial ida nebe labele haree hanesan problema seguransa de’it. Violensia juvenil reflete frustasaun, dezempregu, falta oportunidade, falta espasu kreativu, degradasaun edukasaun sivika no krize identidade iha jerasaun pos-independensia. Bainhira joven sira lahetan dalan klaru ba futuru, lahetan empregu, lahetan esperansa no lahetan orientasaun moral, sira bele monu ba grupu violentu, rivalidade bairru, konsumasaun droga ka forma seluk husi autodestruisaun sosial.

Estadu labele responde ba violensia juvenil ho forsa de’it. Presiza politika nasional ida nebe integra edukasaun, empregu, desportu, kultura, formasaun profisional, saude mental no lideransa komunitaria. Joven sira la’os ameasa ba nasaun; sira mak enerjia nasional nebe seidauk hetan orientasaun di’ak. Se Estadu la-investe ba sira agora, problema seguransa sei aumenta iha futuru.

Iha resposta ba disturbiu sosial ka krime, atuasaun polisia no forsa seguransa sira mos presiza hetan atensaun kritika. Povu Timor iha memoria kolektiva kona-ba violensia militar durante okupasaun. Tanba ne’e, bainhira polisia ka forsa seguransa sira uza forsa esesiva, trata sidadaun ho brutalidade ka la-respeita prosedimentu legal, ida-ne’e bele hamosu hikas trauma istoriku iha povu nia leet. Estadu independente labele uza metodu nebe hanesan ho forsa represiva nebe uluk traumatiza povu. Seguransa publika presiza firme, maibe tenki legal, proporsional, profesional no respeita dignidade umana.

Forsa seguransa sira tenki sai protetor povu, la’os fonte hata’uk povu. Reforma, formasaun direitus umanus, responsabilizasaun ba abuzu poder no mekanizmu kontrolu demokratiku ba polisia no forsa seguransa sira sai nesesidade urgente atu evita katak Estadu demokratiku transforma-an ba aparatu represivu.

Iha dimensaun moral no kultural, Timor-Leste enfrenta dezafiu seriu nebe raramente diskute profundamente: degradasaun gradual valor koletivu sira rezistensia nian. Durante okupasaun, solidariedade, umildade, disiplina no ispiritu sakrifisiu domina sodiedade. Hafoin independensia, individualizmu, materializmu no kultura hariku-an aumenta lais no signifikativamente. Poder politiku hahu haree hanesan oportunidade ekonomika, la’os responsabilidade istorika.

Hatoman-an (normalização) neineik ho korrupsaun sobu etika publika. Bainhira povu observa katak rikeza lais dala barak ligada ho proximidade politika no asesu rekursu publiku sira, konfiansa ba sistema justisa diminui. Joven sira hahu aprende katak susesu depende liu ba koneksaun politika sira duke kompetensia no esforsu pesoal. Mentalidade ida ne’e perigoza tebes tanba destroi fundasaun moral sosiedade demokratika.

Veteranu sira mos sai dezafiu boot ida ba Estadu Timor-Leste. Durante luta libertasaun, sira reprezenta sakrifisiu, patriotizmu no dignidade nasional. Estadu iha obrigasaun moral atu respeita no kuidadu sira ho dignidade. Maibe agora iha problema grave kona-ba falsifikasaun dadus iha sistema rejistu veteranu sira. Ema balu inventa tinan partisipasaun, pozisaun, detensaun no kontribuisaun sira atu hetan benefisiu.

Situasaun ida-ne’e la’os de’it problema administrativa, maibe problema moral no nasional. Veteranu sira nia lema “rin ba nasaun, na’in ba ukun rasik-an”, maibe se sistema ne’e la-kontrola ho rigor, nia bele sai problema boot ba Estadu no ameasa sustentabilidade fiskal rai ne’e nian. Veteranu sira tuir lolos tenki hamrik iha oin atu defende justisa, verdade no valor sira rezistensia nian, la’os tama iha oportunizmu no manipulasaun.

Difikuldade ekonomika halo veteranu balu sai la-onestu, maibe Estadu tenki iha auditoria rigorozu no verifikasaun independente atu proteje dignidade rezistensia no evita abuzu. Se lae, istoria luta libertasaun bele lakon nia valor moral iha matan jerasaun foun sira.

Edukasaun mos hasoru krize kualitativa. Biar asesu ba edukasaun aumenta kuantitativamente, formasaun intelektual kritika no etika publika la-akompanha velosidade ne’e. Universidade produz graduadu barak, maibe sistema edukativu seidauk konsege forma sufisientemente sidadaun kritiku sira, inovador sira no moralmente responsavel. Juventude moris entre modernidade teknolojika no identitariu mamuk. Rede sosial sira no influensia esterna muda lais tebes komportamentu no aspirasaun sosial sira sein akompanhamentu forte husi formasaun kultural no sivika. Joven intelektual balu ninia serbisu lorloron mak bully ka halo trosa ema, la-promove diskusaun sira kritiku no rasional.

Se Estadu no sosiedade la-investe seriamente iha desenvolvimentu intelektual no moral jerasaun joven, Timor-Leste bele hasoru futura krize lideransa. Nasaun ida la-konsege sustenta-an ho de’it memoria eroika rezistensia. Nia presiza produz nafatin jerasaun lider inteletual foun sira, tekniku sira no politiku sira nebe integru no kompetente sira.

Problema estrutural grave mak dependensia esesiva ba mina. Fundu Petroliferu tulun estabiliza Estadu durante tinan barak no finansia infraestrutura no despeza publika sira. Maibe au mezmu tempu kria kultura dependensia ekonomika. Ekonomia produtiva la-dezenvolve sufisientemente. Agrikultura nafatin atrazada, industria kuaze laiha no produsaun nasional limitada tebes. Importasaun sira domina merkadu nasional. Joven sira prefere buka empregu Estadu duke empreendimentu produtivu.

Dependensia ba mina reprezenta risku estratejiku boot. Rekursu ba mina sira la-permanente. Se Timor-Leste la-diversifika lais nia ekonomia, futura jerasaun bele hasoru krise ekonomika seria bainhira reseita sira mina nian diminui drastikamente. Dezenvolvimentu sustentavel ezije investimentu profundu iha agrikultura moderna, industria ki’ik, turizmu sustentavel, ekonomia dijital no formasaun teknika profisional.

Iha area justisa, povu mos dala barak espresa preokupasaun kona-ba impunidade. Kazu sira korrupsaun no abuzu poder dala barak la-rezolve ho di’ak. Justisa hanesan lenuk hakat no seletiva kria persepsaun katak sistema legal lahanesan ba ema hotu. Bainhira elite politika ka ekonomika iha lei nia leten, konfiansa publika ba demokrasia sai fraku.

Iha dimensaun institusional, Timor-Leste hasoru dezafiu permanente atu haketak ho lolos Estadu husi partidu politiku. Instituisaun publika sira dala barak influensiada husi mudansa governamental sira no interese partidariu sira. Profisionalizasaun administrasaun publika limitada nafatin. Ida ne’e difikulta kontinuidade politika estratejika sira longu prazu no hafraku estabilidade institusional.

Biar kritika kle’an hotu-hotu ne’e, esperansa ba Timor-Leste seidauk mate. Nasaun ida ne’e iha rekursu umanu joven sira nebe potensial boot tebes. Juventude timoroan agora iha asesu edukasaun, teknolojia, informasaun global no esperiensia internasional nebe antes imposivel durante okupasaun. Timoroan prova ona iha istoria katak nia iha kapasidade rezistensia estraordinaria. Pergunta prinsipal agora la’os se Timor-Leste bele sobrevive, maibe se Timor-Leste bele reforma nia sistema antes problema estrutural sira grave no perigozu liu.

Esperansa ba futuru depende ba kapasidade koletiva atu aprende husi pasadu no korrije erru prezente sira. Rezistensia hanorin katak unidade, vizaun estratejika no kompromisu moral bele halakon forsa militar estremamente poderoza. Agora independensia ezije luta diferente: luta kontra korrupsaun, klientelizmu, degradasaun moral, desigualdade no kaptura Estado.

Reforma kle’an nesesaria iha dimensaun oioin. Sistema rekrutamentu publiku tenki bazeia rigorosamente iha meritu no kompetensia. Instituisaun judisial sira tenki hametin no proteje husi interferensia politika. Edukasaun tenki prioriza pensamentu kritiku, etika publika no kapasidade produtiva. Tenki diversifika ekonomia lais. Agrikultura no produsaun nasional tenke transforma-an sai prioridade estratejika nasional.

Reforma ida-ne’e mos tenki inklui politika nasional ba tranzisaun lideransa. Lider istoriku sira tenki ajuda prepara jerasaun foun ho responsabilidade, la’os de’it kontinua domina espasu politika. Juventude mos tenki hatudu maturidade, kompetensia no etika atu la-transforma mudansa jerasaun ba oportunizmu foun. Timor-Leste presiza ponte entre jerasaun rezistensia no jerasaun pos-independensia, la’os konflitu entre sira.

Iha area seguransa, reforma tenki hatuur prinsipiu ida klaru: lei tenki forte, maibe forsa labele brutal. Polisia no forsa seguransa sira presiza kapasidade atu garante orden publika, maibe atuasaun sira tenki sempre tuir legalidade, proporsionalidade no respeitu ba direitus umanus. Nasaun nebe hetan independensia husi trauma violensia labele permite katak nia instituisaun rasik sai fonte trauma foun ba povu.

Lideransa politika mos preziza muda mentalidade fundamental. Poder tenki haree hanesan responsabilidade istorika no servisu publiku, la’os instrumentu hariku-an. Rezistensia luta ba dignidade koletiva, la’os privilejiu elite. Se lideransa la-rekupera sentidu moral orijinal independensia nian, povu gradualmente bele lakon konfiansa ba sistema demokratiku rasik.

Timor-Leste mos presiza rekonstroi ispiritu solidariedade nasional nebe durante rezistensia maka’as tebes. Polarizasaun politika esesiva no rivalidade elite sira labele kontinua domina futuru rai ne’e nian. Nasaun ki’ik hanesan Timor-Leste presiza koezaun sosial forte atu hasoru dezafiu sira globalizasaun nian, krize ekonomika no presaun rejional sira.

Tinan 24 okupasaun hanorin timoroan sira kona-ba valor liberdade no dignidade. Tinan 24 independensia agora hanorin lisaun importante hanesan: independensia politika seidauk to’o se Estadu la-garante justisa sosial, oportunidade hanesan no moralidade publika. Libertasaun lolos lahotu bainhira hasa’e bandeira nasional. Libertasaun lolos kontinua iha luta diaria hasoru kiak, korrupsaun, impunidade, degradasaun etika no eskluzaun sosial.

Se durante okupasaun inimigu prinsipal klaramente esternu, agora luta prinsipal sai interna. Luta atu salva Estadu husi erozaun moral, korrupsaun sistemika no kaptura elite. Ida ne’e talvez dezafiu nebe difisil liu ba jerasaun pos-independensia, tanba inimigu agora dala barak invizivel, institusionalizadu no infiltradu iha estrutura sira rasik nebe tuir lolos tenki proteje povu.

Istoria futura sei julga la’os korajen timoroan sira nian de’it atu konkista independensia, maibe mos kapasidade jerasaun independensia atu utiliza soberania ne’e ba konstrusaun sodiedade justa, etika no sustentavel. Independensia lolos lasukat de’it husi soberania territorial ka rekonhesimentu internasional. Independensia lolos sukat husi dignidade moris povu, justisa sosial, kualidade instituisaun sira no esperansa real ba jerasaun sira tuir mai.

Ikus liu, pergunta istorika boot ba Timor-Leste mak ida ne’e: sera timoroan sira bele prezerva ispiritu moral rezistensia no transforma independensia politika ba libertasaun umana lolos? Se resposta ba pergunta ne’e “sin”, entaun ran, ruin, sofrimentu no sakrifisiu tinan 24 okupasaun sei lasai de’it memoria moruk, maibe fundasaun moral ida ba konstrusaun futuru nasional nebe justu, humanu no dignu liu ba povu tomak.

 

No comments:

Post a Comment


123456789
1. Membru RENETIL Ho Matan Ben Simu Matebian Lasama 2. Primeiru-Ministru Louva Livru RENETIL Publika kona-ba Kontribuisaun Istóriku ba Ukun An 3. Sekjer RENETIL ho Hakerek nain Carlos Saky entrega livru ba PR Taur MR 4. STL - Livru RENETIL iha Prosesu Libertasaun Timor-Lorosae 5. Lansamentu Livru Antes Sem Titulo do Que Sem Patria 6. Sasin no envolvimentu Dr. Rui de Araujo alias Agil nudar militante RENETIL 7. RENETIL - Nova Lideranca Mistica 8. Homenagem a Fernando Lasama de Araújo 9. PN Diskuti Malu Tamba Livru RENETIL