KRIMINALIZASAUN DIFAMASAUN: PROTESAUN BA ONRA KA AMEASA BA LIBERDADE?
Husi: Carlos da Silva l. F. R. Saky
Proposta atu kriminaliza difamasaun merese reflexaun kle'an no debate nasional nebe luan. Laiha ema ida konkorda ho insulta, tolok, halo difamasaun ka akuzasaun falsu. Ema hotu-hotu hakarak sosiedade ida nebe respeitu malu, hatene limita nia liberdade no responsavel ba liafuan nebe nia dehan. Maibe pergunta fundamental mak ida ne’e: sera ho kriminalizasaun mak dalan nebe loos liu atu rezolve problema ne'e?
Pergunta ne'e importante tanba la'os de’it kona-ba difamasaun. Nia kona-ba relasaun entre Estadu no sidadaun, entre poder no liberdade, entre autoridade no direitu fundamental sira nebe povu luta ona durante jerasaun barak atu konkista.
Timor-Leste lamoris iha buat mamuk ruma. Nasaun ida ne'e harii iha luta naruk ida kontra kolonializmu, autoritarizmu no okupasaun. Durante tempu kolonial Portuges, PIDE uza intimidasaun, vijilansia no represaun hodi halo ema ta’uk ko'alia. Durante okupasaun Indonezia, aparatu seguransa no intelijensia mos uza mekanizmu oioin atu kontrola hanoin povu nian no hanonok voz kritika sira.
Timoroan sira rihun ba rihun sofre tanba buat nebe sira hanoin. Sira laiha liberdade atu ko'alia livremente. Barak mak haksolok iha oin, maibe moris ho ta’uk iha laran. Ema rihun ba rihun sofre, sira labrani koalia nakloke, sira bisu-bisu ba malu de’it atu ajente PIDE sira ka intelijensia sira labele rona.
Iha ona inisiu dekada 1970, grupu oan ida nebe instruidu, iha hanoin kritiku, preokupa ho povu Timor nia moris nebe exploradu no oprimidu, moris iha kiak nia laran. Maibe sira mos labrani ko’alia nakloke tanba ta’uk PIDE. Maibe sira hasoru malu subsubar iha fatin oioin. Balun bolu ba-an hanesan grupu klandestinu no seluk prefere grupu informal. Independentemente husi grupu klandestinu ka grupu informal, grupu ne’e halo diskusaun kona-ba ukun-an ba Timor-Leste. Balun hakerek iha jornal Seara, balun hakerek A Vos de Timor, maibe uza naran anonimu, ka karik ohin loron dehan ID falsu. Iha grupu ne’e sira lubuk ida, inklui Nicolau Lobato, José Ramos-Horta, Mari Alkatiri, Borja da Costa, Justino Mota, Jose Luis Guterres, Artur Nascimento, João Carrascalão, ho sira balun tan.
Hakerek na’in iha previlejiu tanba rona rasik husi Ramos Horta nia ibun kona-ba epizodi rua nebe nia hasoru liga ho kestaun liberdade expresaun ne’e. Primeiro nia hakerek artigu ida ho titulu “Maubere, Meu Irmão”, artigu ne'e publika iha jornal Seara, nia koalia kona-ba povu Timor ninia kiak no mukit sira tanba kolonizasaun portugeza, no ikus liu nia halo apelu: “Maubere, meu irmão, o sol já vai alto, os seus raios são também para ti. Acorda! Levanta-te! São as horas!” (Maubere, hau nia maun-alin, loron aas ona, ninia noraman mos ba O. Hader ona! Hamrik ona! Oras to’o ona!). PIDE hadau hotu jornal ne’e husi Dom Martinho da Costa Lopes, tanba nia mak Diretor jornal Seara nian, maibe jornal balu sai tiha ona. Tanba artigu ne’e, governador Alves Aldeia, bolu Ramos-Horta ba nia Gabinete, ho hirus tebes dehan ba nia katak ninia artigu ne’e “altamente subversivo”, kontra estadu. O atu dehan saida ho “hader ona”, “hamrik ona”, husu Alves Aldeia ba Ramos-Horta. Ramos-Horta koko fila lia katak “Timor oan sira barukten, ne’e mak hau dehan loron aas ona, atu hader ona, ba serbisu”. Maibe Alves Aldeia lafiar, no hirus liu tan, lori jornal tuda ba nia leten no duni nia sai husi Gabinete. Alves Aldeia lafiar nia hatene Ramos nia hakarak lolos atu kehe timoroan sira hader no hamrik hodi kontra malae no luta ba ukun-an. Ramos Horta dehan Alves Aldeia ne’e ema diak, karik ema aat ida, nia kala dolar ona.
Iha episodiu seluk, episodiu nebe PIDE sira obriga nia tenki sai husi Timor no hela tinan 2 iha Mosambike tanba ninia hanoin kritiku sira. Tuir Ramos Horta, iha loron ida, nia hetan malu ho ema amerikanu ida, sira rua bolu malu ba hemu whisky iha Hotel Resende. Iha neba nia hahu kritika Portugal iha ema barak nia oin, depois nia dehan: “Se Portugal não quer desenvolver Timor, é melhor entregar aos americanos. Eles podem desenvolver Timor-Leste… se não desenvolverem esse país, vai acontecer como aconteceu na Guiné-Bissau.” (Se Portugal lakohi dezenvolve Timor, diak liu entrega ba amerikanu sira. Sira bele dezenvolve Timor. se la-dezenvolve rai ne’e, sei mosu buat nebe hanesan mosu iha Guine-Bissau). Tanba ta’uk PIDE, nia ba besik janela hateke ba estrada, hafuhu tun sa’e, se iha PIDE ka lae. Nia hanoin ema ruma larona, nia hahu tolok PIDE: “Quero ver se tem algum filho da puta da PIDE aqui a ouvir.” (Hau hakarak haree se iha puta nia oan PIDE balun iha ne’e rona). PIDE rona saida mak nia koalia. Liafuan “filho da puta” PIDE sira konsidera ida ne’e halo difamasaun ba sira, no nudar nia konsekuensia, sira “soe” Ramos-Horta durante tinan rua ba iha Mosambike.
Istória ida-ne'e hatudu buat ida nebe importante tebes: bainhira Estadu hahu kontrola liafuan no hanoin ema nian, liberdade sai sasan ida nebe sei lakon husi ita. Tanba ne'e, liberdade ekspresaun la'os deit direitu ida hakerek iha Konstituisaun. Liberdade ekspresaun mak parte ida husi luta timoroan nian ba ukun rasik-an. Nia mak rezultadu husi sakrifisiu, prizaun, tortura no matebian sira nebe luta atu povu ida-ne'e bele ko'alia ho livre.
Ita agora moris iha Estadu demokratiku ida, la'os iha rejime totalitariu, autoritariu ka ditatorial ida. Iha demokrasia, povu tenki iha liberdade atu husu konta ba governante sira, atu kritika politika publika no atu manifesta nia deskontentamentu bainhira nia haree injustisa, inkompetensia ka falha iha governasaun.
Labele uza kazu balu kona-ba tolok malu, insulta malu ka akuzasaun falsu hanesan justifikasaun atu limita liberdade ekspresaun tomak. Bainhira Estadu hakarak kriminaliza difamasaun, tenki iha kuidadu boot tanba fronteira entre difamasaun no kritika politika dala barak susar atu define ho klaridade. Liafuan ida nebe governante ida konsidera hanesan difamasaun, bele de’it sai kritika lejítima ida iha matan sidadaun sira.
Iha risku real katak lei nebe ho intensaun atu proteje reputasaun ema nian bele transforma-an ba instrumentu atu intimida jornalista sira, ativista sira, akademiku sira, opozisaun politika no sidadaun komum sira nebe hakarak ko'alia. Bainhira ema hahu tauk prosesu kriminal, ema hahu ta’uk ko'alia. Bainhira ema tauk ko'alia, mak sei enfrakese debate publiku. Bainhira debate publiku enfrakese, demokrasia mos enfrakese.
Aleinde ne'e, antesde kriminaliza sidadaun sira, ita tenki halo exame konsiensia ida. Tanba sa mak sidadaun balu to'o iha pontu atu insulta ka tolok ukun-na'in sira? Será povu de’it mak sala? Ka iha responsabilidade mos husi governante sira?
Sidadaun sira selu impostu, kontribui ba Estadu no entrega sira nia konfiansa liu husi eleisaun. Iha sistema demokratiku ida, relasaun entre governu no povu hanesan kontratu moral ida. Povu entrega poder ba governante sira, no governante sira iha dever atu responde ba nesesidade povu nian.
Maibe bainhira problema sira hanesan bee moos, eletrisidade, saude, edukasaun, estrada no empregu lahetan resposta durante tempu naruk, la-surpreendente se frustrasaun aumenta. Bainhira eletrisidade mate beibeik no estraga familia sira nia sasan elektroniku, governu lafo indemnizasaun, no problema ne'e kontinua durante tinan barak, povu tenki kontinua nonok deit?
Povu selu ona. Povu kontribui ona. Povu reklama ona. Povu husu ona. Povu hein ona. Se depoisde ne'e hotu laiha mudansa, sera resposta nebe loos mak atu husu povu atu ko'alia ho mamar nafatin?
Ita labele husu povu atu sempre edukadu bainhira ukun-na’in sira rasik la-responde ho responsabilidade hanesan nebe povu hein. Responsabilidade sivika tenki la’o hamutuk ho responsabilidade governativa. Labele husu sidadaun atu kumpri nia dever hotu-hotu, maibe lahusu governante sira atu kumpri sira nia obrigasaun sira.
Ida-ne'e la-signifika justifika insulta ka difamasaun. Maibe signifika katak ita tenki komprende abut problema nian. Dala barak, liafuan foer no insultuozu sira nebe sai iha espasu publiku mak sintoma husi frustrasaun sosial no politika nebe naruk ona. Sintoma lahanesan moras. Se ita trata sintoma de’it, moras sei iha nafatin.
Ita bele uza alegoria simples ida entre sana matan no liberdade espresaun. Tuir siénsia, sana matan lasemo sai husi husi sana tanba manas de'it. Nia semo sai tanba presaun nebe manas hamosu. Bainhira bee hetan manas, bee transforma-an ba vapor. Bainhira kleur liu bee nakali iha sana laran nebe taka metin, nia forma vapor barak liu no halo presaun iha sana laran sai maka’as liu tan. Se sana matan taka metin no lahusik vapor sai, presaun sei aumenta nafatin to'o sana matan nakdoko, nakdoko ka semo sai. Nune'e, manas mak kausa, maibe presaun mak forsa nebe hasa’e sana matan.
Sosiedade mos dala barak funsiona tuir prinsipiu hanesan. Injustisa, korrupsaun, servisu publiku nebe ladi'ak, kiak, dezempregu no governante sira nia falta resposta ba nesesidade povu nian hanesan manas nebe sunu bee iha sana laran. Hirus, frustrasaun, kritika no protestu husi povu hanesan vapor nebe mosu tanba manas ne'e. Liberdade espresaun funsiona hanesan sana matan nia ku'ak ka valvula seguransa ida nebe permite presaun sai ho maneira kontroladu. Bainhira espasu ba ko'alia, kritika no hato'o reklamasaun taka metin ka limita liu, presaun ne'e lalakon. Pelu kontrariu, nia sei aumenta nafatin iha sosiedade nia laran. Tanba ne'e, limita liberdade espresaun la sempre rezolve problema. Dala barak nia de'it adia ezplozaun sosial ida nebe bele boot liu tan. Solusaun nebe liu rasional la'os taka metin sana matan, maibe hamenus fonte manas nian liu husi governasaun nebe justu liu, servisu publiku nebe di'ak liu no resposta efetiva ba aspirasaun povu nian.
Tanba ne'e mak Konstituisaun garante liberdade espresaun. Direitu ida-ne'e lahakerek narnaran de’it. Nia la'os ornamentu juridiku ida. Nia mak instrumentu ida atu garante estabilidade politika, estabilidade sosial no partisipasaun sidadaun sira iha vida publika. Iha nasaun demokratiku sira nebe maduru ona ho esperiensia istoria kona-ba autoritarizmu no ditadura, prinsipiu ida nebe importante mak ida ne’e: poder tenki simu fiskalizasaun husi sidadaun sira. Bainhira ema ida ho poder boot nebe nia iha, nia iha dever boot liu tan atu simu kritika. Sidadaun komum ka baibain ida iha direitu atu proteje ninia onra, maibe governante ida nebe simu konfiansa publika no uza rekursu publiku tenki mos prontu atu simu nivel kritika nebe aas liu. Ne’e mak diferensa entre autoridade publika no sidadaun komum ida. Bainhira governante sira hahu buka protesaun penal husi kritika publika, iha risku katak poder sei sai forte liu duke liberdade.
Kontra lei kriminalizasaun ba difamasaun la-signifika fo apoiu ka justifika insulta ka difamasaun. Maibe signifika katak resposta ba problema ida-ne'e tenki proporisional no intelijente. Problema edukasaun labele rezolve de’it ho kastigu. Problema kultura labele rezolve de’it ho prizaun.
Tan ne'e, resposta ida nebe maduru liu ba problema ne'e la'os kriminalizasaun, maibe fortalese edukasaun sivika, promove kultura dialogu, aumenta transparensia governasaun, reforsa literasia mediatika no garante katak instituisaun publika sira responde ba nesesidade povu nian.
Hau lafiar katak halo lei kriminalizasaun ba difamasaun sei hapara ema tolok malu, husi ema boot to'o labarik ki'ik. Tolok malu, insulta malu no akuzasaun sein baze eziste ona molok Estadu modernu mosu no sei kontinua eziste depois de lei ne'e aprova. Maibe hau fiar katak edukasaun sivika, valorizasaun ba respeitu malu no promosaun ba dialogu mak dalan nebe efetivu liu atu muda mentalidade no komportamentu.
Demokrasia ida lasai forte tanba nia kapasidade atu kastiga ema nebe ko'alia. Demokrasia sai forte tanba nia kapasidade atu rona kritika, maski kritika ne'e duru no la-konfortavel. Governu ida nebe fiar ba nia lejitimidade latenki tauk ba liafuan povu nian. Pelu kontrariu, tenki rona, reflete no responde ho servisu nebe di'ak liu.
Ukun-na'in sira tenki hatene no preparadu atu tolan moruk. Iha politika, kritika hanesan parte ida husi servisu. Ema nebe hakarak lidera tenki mos preparadu atu simu dezapontamentu, indignasaun no protestu husi povu. Ditador sira mak la-preparadu atu tolan moruk. Tanba ne'e mak rejime autoritariu sira dala barak halo lei sira atu proteje poder, la'os atu proteje liberdade.
Liberdade ekspresaun ida-ne’e tenki la’o hamutuk ho responsabilidade. Maibe responsabilidade ne'e tenki harii liu husi edukasaun no konsiensia sivika, la'os liu husi ta’uk ba prosesu kriminal. Tanba bainhira sidadaun sira hahu ta’uk ko'alia, nebe lakon la'os de’it liberdade individual ida, maibe esensia husi demokrasia rasik.
Demokrasia ida-nebe saudavel lasukat de’it husi numeru eleisaun nebe realiza. Nia sukat husi kapasidade sidadaun sira atu ko'alia ho livre, kritika ho livre no husu konta ba poder ho livre. Bainhira enfrakese liberdade ida-ne'e, mak hahu efrakese daudaun demokrasia. No bainhira liberdade ida-ne'e hetan protesaun, mak demokrasia mos sai forte liu tan.
Timoroan sira luta durante tinan barak atu hetan liberdade atu ko'alia. Ita tenki kuidadu atu labele lakon hikas liberdade espresaun nebe jerasaun barak, husi kedas ita nia bei-ala sira to’o ita-nia jerasaun, hodi sakrifisiu, sofrimentu no ran hodi hetan tanba riska kaneta ida husi ema irresponsavel sira nebe hako’ak metin poder ho kustu hotu-hotu.


















No comments:
Post a Comment