KONSIENSIA NEBE HALUHA POVU
Husi: Carlos da Silva L. F. R. Saky
Iha pergunta ida nebe ema hotu nebe ohin loron iha edukasaun di'ak, iha prestíjiu, iha influensia no moris di'ak tenki husu ba an rasik antes husu buat ruma ba Estadu: povu Timor liberta ona husi kiak no moris susar ka seidauk? Se resposta mak seidauk, entaun iha problema boot ida kona-ba konsiensia.
Liberdade la’os ninin no rohan ona bainhira rai ida hetan independensia politika. Independensia sei iha de'it sentidu kompletu bainhira povu hotu bele moris ho dignidade, bainhira labarik ida lahamlaha tan, joven sira hetan oportunidade atu serbisu, to'os-na'in sira hetan apoiu nebe di'ak no famiiia sira latenki luta loron-loron atu hetan buat ida atu han. Durante realidade ida-ne'e seidauk iha mudansa, responsabilidade dahuluk ba ema sira nebe iha konhesimentu, edukasaun no moris di'ak la'os atu buka tan buat nebe bele benefisia an rasik, maibe atu husu ba an rasik: "Saida mak hau bele halo tan ba povu?"
Infelizmente, ita haree katak ema balu nebe uluk fo ona nia kontribuisaun ba luta libertasaun, hetan ona prestijiu no oportunidade atu estuda no dezenvolve an, ohin loron laharee tan realidade maioria povu nian. Sira hatene katak Estadu sei hasoru difikuldade barak, hatene katak familia barak sei moris iha kiak, joven barak seidauk hetan serbisu, no komunidade barak seidauk hetan serbisu baziku nebe di'ak. Maski nune'e, sira-nia preokupasaun boot liu dala barak mak atu hetan tan rekonhesimentu, benefísiu no vantajem ba an rasik. Iha ne'e mak konsiensia kritika hahu lakon. Konsiensia kritika la'os de'it koalia kona-ba justisa, patriotizmu ka demokrasia. Konsiensia kritika mak kapasidade atu tau ben komun iha leten liu duke interese pesoal.
Hanesan mos, sensibilidade la'os de'it sentimentu. Sensibilidade mak kapasidade atu sente laran moras bainhira haree maluk sira sei moris iha kiak no mukit. Se ema ida bele moris konfortavel, maibe la-sente buat ida bainhira haree povu sei luta atu moris, ne'e hatudu katak nia sensibilidade troka ona ba egoizmu. Maibe krize boot liu hotu mak krize moral. Moral lasukat husi liafuan, lasukat husi diskursu, no lasukat husi ema nia estatutu. Moral sukat husi prioridade nebe ema ida hili iha nia moris.
Iha diferensa boot entre buat nebe lei permite no buat nebe konsiensia moral husu. Lei bele rekonhese katak ema ida iha direitu atu simu estatutu, rekonhesimentu ka benefísiu ruma. Maibe direitu la'os obrigasaun. Ema ida bele iha direitu, maibe nia konsiensia bele dehan katak agora la'os tempu ka la-presiza uza direitu ida-ne'e tanba povu no nasaun sei hasoru difikuldade barak. Ne'e la-signifika katak nia lakon nia direitu; pelu kontrariu, ne'e hatudu katak nia iha maturidade moral no responsabilidade sosial. Direitu responde ba pergunta "Saida mak hau bele hetan?", maibe konsiensia husu "Saida mak hau tenki halo?" no moral husu "Loos ka lae atu hau simu agora? ka "lalika simu?". Ida-ne'e mak diferensa entre legalidade no moralidade. Nein buat hotu nebe legal tuir moral nian loos, no nein buat hotu nebe lei permite mak sempre apropriadu atu halo.
Nune'e mos, importante atu haketak entre rekonhesimentu no subsidiu. Ema hotu nebe fo ona nia kontribuisaun ba Patria merese rekonhesimentu. Estadu bele fo sertifikadu, medalla ka forma seluk husi omenajen hodi hatudu respeitu no agradese ba sira-nia luta. Rekonhesimentu hanesan ne'e iha valor moral boot tanba hatudu katak nasaun lahaluha ema sira nebe fo ona nia kontribuisaun. Maibe rekonhesimentu la-signifika katak tenki iha subsidiu finanseiru obrigatoriamente. So sira nebe iha kondisaun vulneravel, merese hetan apoiu finanseiru tomak husi estadu.
Bainhira povu barak sei moris iha kiak no mukit, bainhira inan-aman barak sei luta atu sustenta familia, bainhira joven barak seidauk hetan serbisu, bainhira ospital, eskola no infraestrutura barak sei presiza orsamentu, no bainhira Estadu rasik sei hasoru limitasaun finanseira, konsiensia moral husu ita atu tau prioridade ba nesesidade povu nian. Iha situasaun hanesan ne'e, sertifikadu no medalla bele sai ona simbolu ida husi onra no agradesimentu nebe sufisiente ba ema nebe serbisu ba Patria ho laran moos. Serbisu ba Patria latenki haree hanesan investimentu atu lori fila osan. Kombatente ida la’os “mercenário ka “tentara bayaran”. Serbisu ba Patria mak kompromisu ida ho nasaun no ho povu.
Se ema ida hakarak hetan rekonhesimentu, nia la-presiza inventa buat ida. Nia la-presiza aumenta nia tempu partisipasaun, la-presiza kria kargu nebe nunka eziste, la-presiza inventa okupa kargu A ka B, no la-presiza muda realidade istoria. Naran aprezenta de'it dadus loos kona-ba nia kontribuisaun. Se nia partisipa duni iha luta tinan tinan 1, tinan 5, tinan 10, tinan 15, tinan 20, tinan 24 hetan, merese hetan rekonhesimentu tuir ida-ne'e, la-presiza inventa tinan partisipasaun, verdade rasik sufisiente atu fo dignidade ba nia. Se polisia no militar Indonezia sira kaer no dadur ema ida tanba na'uk ema nia manu ruma, bok ema nia oan ruma, ka baku malu tanba problema pesoais ruma, ka sa’e ai mak monu no mate, la-presiza inventa katak sai dadur tanba politika hodi hetan estatutu dedikasaun inkluziva ka invnta Indonezia mak oho hodi hetan estatutu hanesan martir. Hau iha experiensia rasik, iha 1980 mai Dili atu eskola, militar Indonezia sira hatun ami husi ro-ahi Barikasa iha Laga, lori ami ba dadur tiha. Hau la-presiza inventa istoria katak militar sira kaer ami tanba politika, maibe tanba manu aman boot ida, nebe maluk ida mai hamutuk ho ami husi Uatu-Lari mak lori. Militar sira hakarak los hetan manu ne'e, maibe tanba lafo ba sira mak sira kaer ami no inveta katak ami nia surat jalan salah, maski surat jalan ne'e liu pos barak asina ona no laiha buat ida mak sala. Ida ne'e atu explika bainhira ema ida altera faktu ka inventa istoria atu hetan subsidiu ka benefisiu aas liu, nia la-uza ona nia direitu ho laran moos. Ida-ne'e la'os de'it problema juridiku; ida-ne'e problema moral. Direitu nebe hetan liuhusi bosok lakon nia dignidade, tanba privilejiu nebe hetan, hetan husi falsidade. Falsidade sei lalori onra ba ema ida. Aat liu tan mak ema seluk deskobre katak ne'e falsu, privilejiu nebe hetan ona, sei nakfilak ba insultu no umillasaun, no lasei hetan tan respeitu husi ema ruma. Ita bele koko bosok ema seluk, maibe ita labele bosok ita nia konsiensia.
Patriotizmu nebe loos lasukat husi hira mak ema ida simu husi Estadu. Patriotizmu sukat husi hira mak ema ida prontu atu renunsia ba nia interese rasik hodi fo fatin ba ben komun. Ema sira nebe uluk luta ba independensia tenki sai ezemplu ba jerasaun foun, la'os de'it tanba sira-nia sakrifísiu iha tempu luta, maibe tanba sira kontinua hatudu integridade depois independensia. Grandeza (kebesaran) la'os sukat husi saida mak ema ida simu, maibe buat nebe nia husik ba nasaun. No buat nebe sei hela iha memoria istoria la'os montante subsidiu nebe ema ida simu, maibe nia onestidade, nia integridade no nia fidelidade ba verdade. Saudozu La'Sama ho saudozu Lu-Olo hatudu sira nia grandeza iha sentidu ida-ne'e.
Ne'e mak medida ba konsiensia kritika. Ne'e mak medida ba sensibilidade. Ne'e mak medida ba moral. No ne'e mos mak medida lolos ba nasionalizmu no patriotizmu.


















No comments:
Post a Comment