UMA KNUA DADOLIN DOKUMENTUS OPINIAUN SEARCH Online KANOIK LIAFUAN IMPRENSA

      PETISIONER TIMTIM

"Hau nia dignidadi la a'as liu dignidadi Nasaun nian".
RENETIL -
Nova Lideranca Mistica
.

Asaun 12 Junnu 1998: Okupasaun Edifisiu DEPLU iha Jakarta - Husi hau nia memoria rasik
LIVRO
RENETIL
LOMPAT
PAGAR
OPERASAUN
TREPE




SUISIDIU HAREE HUSI PERSPETIVA EMILÉ DURKHEIM NIAN

SUISIDIU HAREE HUSI PERSPETIVA EMILÉ DURKHEIM NIAN

Husi: Carlos da Silva L.F.R. Saky

 

Iha mundu tomak, kuaze iha rai hotuhotu, hori uluk kedas no to’o ohin loron, ema halo suisidiu (suicidio) ka oho-an nafatin. Suisidiu liu husi tiru rasik ulun, ko’a kotu liman uat, tara-an, hemu veneno, oho-an ho bomba, lori aviaun xoke edifisiu no roo, ka husik-an mate tanba lakohi han no hemu bee, nsst.

Husi rai ida ba rai seluk, kazu suisidiu sempre akontese, maski ninia frekuensia lahanesan. Ema halo suisidiu ho motivu oioin.

Sosiologu nebe dedika nia estudus no halo publikasaun espesial ida kona-ba suisidiu mak Emilé Durhkeim. Nune’e, husi artigu ida ne’e, koko haree suisidiu husi perspetiva Emilé Durkheim nian no liga ho kazu suisidiu balun nebe akontese iha Timor.

Durkheim ema Frances, sosiologu no filozofu, iha 1897, nia publika livru ida ho tema kona-ba suisidiu. Nia aborda suisidiu nudar faktu sosial ida. Durkheim konsidera faktu sosial nudar coisa (buat ida). Coisa nebe bele estuda objetivamente, bazeia ba informasoens no dados estatistikas. Estuda objetivamente katak iha estudu sira labele involve ita nia sentimentu ka emosaun sira tama iha objetu nebe atu estuda nia laran. Ho nune’e de’it mak foin hetan objetividade husi buat nebe ita atu estuda.

Faktu sosial mak fenomenu sira nebe akontese lorloron iha sosiedade, no bele halo estudu ba nia nudar coisa, katak trata faktu sosial sira hanesan coisa. Suisidiu hanesan coisa ida, hanesan faktu sosial ida, nebe akontese iha sosiedade nia laran.

Durkheim haree sosiedade hanesan organizmu moris ida. Nia dehan “la’os asaun individu nian mak molda sosiedade, maibe sosiedade mak molda asaun individu sira nian”. Sosiedade funsiona nudar organizmu mesak ida, independentemente husi ema. Sosiedade nudar organizmu moris, nia iha ninia vida rasik.

Ba Durkheim, suisidiu la’os fenomenu individual ida, maibe fenomenu sosial ka fenomenu koletivu ida. Nia koalia ho baze estatistika. Nia halo peskiza kona-ba ema katoliku sira iha Espanha, Portugal no Italia, no protestante sira iha Prussia, Saxe no Dinamarka. Iha ninia estudu, nia deskobre ema protestante sira halo suisidiu frekuentemente duke ema katoliku sira, tanba koezaun ka integrasaun ema katoliku sira nian forte liu duke ema protestante sira. Sosiedade nebe koezu, iha integrasaun ka unidade metin, ladun akontese suisidiu duke sosiedade sira nebe ladun iha integrasaun no koezaun.

Timor-Leste, aleinde Filipinas, rai rua iha kontinente Azia, nebe ninia ema sira maioritariamente tuir relijiaun katolika. Se ita tuir estudus Durkheim nian, nebe hateten, iha rai sira nebe katolika dominante, taxa suisidiu ki’ik tanba sira nia integrasaun no koezaun forte liu, realidade ida ne’e ita nota mos iha Timor-Leste, nebe relijiaun katalika nudar relijiaun dominante. Taxa suisidiu iha Timor-Leste ladun boot. Integrasaun no koezaun forte ida ne’e, la’os influensia de’it husi relijiaun katolika, maibe husi tradisaun no kultura Timor nian nebe tane as valor sira fraternidade (maun-alin), koletividade (serbisu hamutuk) no solidariedade (tulun malu). Valor sira fraternidade, koletividade no solidariedade sai fator integrador diak ba individu iha sosiedade, liuliu solidariedade tuir liafuan Durkheim nian.

Tuir Durkheim, iha ninia obra Da Divisão do Trabalho Social, nia define solidariedade nudar relasaun moral nebe halo individu persebe katak, sira nudar parte ida nebe pertense ba sosiedade ne’e. Mak valor sira nebe bazeia iha tradisaun, konstume no iha forma asaun sira iha sosiedade nebe reaje ba asaun sira no garante katak modo de vida kompartilhadu ba malu entre individu sira ne’e. Timor ninia fraternidade, koletividade no solidariedade reflete maka’as iha lia moris no lia mate sira, iha serbisu hamutuk iha to’os ho natar, ka bainhira hasoru susar ruma, hanesan iha krizi ka dezastre ruma.

Valor fraternidade, koletividade no solidariedade ne’e reflete mos iha filozofia popular sira “matak ida-idak nian, tasak ita hotu nian” no “han isin sikat ruin”. “Matak ida-idak nian” hakarak hateten katak ema nudar individu, ida-idak iha ninia moris rasik, iha ninia direitu rasik, iha ninia propriedade rasik, no “tasak ita hotu nian” mak sosiedade rasik nebe sempre moris hamutuk (koletividade) bazeia iha valores, normas, tradisaun, kultura no fiar sira nebe aseita hamutuk. “Tasak ita hotu nian” refere mos ba direitu no propriedade kaletivu sira nian. “Tasak ita hotu nian” hakarak hateten katak, nudar individu no membru sosiedade, labele sai ema kanten, katak ita bele fahe ka tulun ema seluk ho saida mak ita iha, bainhira ema seluk hasoru susar ka presiza. Ho valor ida ne’e mak individu sira sente-an nudar parte husi sosiedade nian. Ema bainhira haree malu hanesan maun-alin (fraternidade) mak halo buat ruma hamutuk (koletividade) no tulun malu iha serbisu ka bainhira hasoru susar sempre fo liman ba malu (solidariedade).  Enkuantu “han isin sikat ruin”, filozofia ida nebe bolu atensaun ba individu ida-idak atu labele haluha buat di’ak nebe ema seluk halo ba ita, nebe manifesta liu husi solidariedade, katak bainhira ema seluk hasoru susar ka presiza tulun, ita mos tenki halo buat nebe hanesan, tenki hatudu ita nia solidariedade, la’os limita hato’o liafuan mamuk “obrigado” ba malu. Solidariedade hatudu iha asaun no pratika, ida ne’e mak isin no klamar “han isin sikat ruin” nian.

Durkheim fahe solidariedade ba forma rua, solidariedade mekanika no solidariedade organika. Solidariedade povu Timor nian tama iha solidariedade ida mekanika tanba sosiedade Timor sei moris iha periodu ida pre-kapitalista, divizaun sosial iha trabalhu sei simples tebes. Em jeral, ema Timor sira kumpre knaar hanesan iha produsaun (kamponeza, artesanatos, negosiu ki’ik sira, nsst). Tanba ema halo la’o knaar nebe hanesan, ema ida nia serbisu independente husi seluk nia serbisu.  Nune’e, koezaun sosial garantida husi tradisaun, husi moral no husi kostume (lisan) sira, nebe hetan forsa boot ida, nebe bele une (mempersatukan) individu sira. Por exemplo halo uma lulik ida, membru uma lulik sira, ka familia sira hotu, hothotu tun no rame-rame halo lisuk uma ne’e. Lafahe serbisu se mak prepara ai-rin, se mak prepara travesaun, se mak prepara tali metan, se mak prepara aikabelak hodi nahe iha laran ka hodi didin, se mak prepara ninia lakasoru (sasuit), nsst. Hotu-hotu serbisu hamutuk husi faze ida ba faze seluk, husi fundasaun to’o iha kakuluk.

Iha sosiedade nebe moris ho baze solidadriedade mekanika ne’e, direitu fundamentada iha manutensaun kostume sira hodi garante atu ema hotu respeita kostume sira ne’e no sosiedade permanesa koezu iha valor kostume sira ne’e nian. Nune’e, solidariedade mekanika atua nudar mekanizmu ida bazeia iha fiar komum, nebe possibilita vida iha sosiedade.

Timor-Leste seidauk tama iha solidariedade organika. Tanba solidariedade organika hatadak ho vida sosiedade nian nebe komplexa, individu sira la kompartilha ona sira nia fiar (krensa), abitus (lisan) no tradisaun. Ho transformasaun ba modu produsaun kapitalista nian, knaar sira sai espesifiku liu tan, individu ida-idak kumpre knaar espesifiku ida. Ho espesializasaun iha trabalhu ne’e hetan mos karateristika nebe halo ema sai independente liu tan ida husi seluk. Katak serbisu ema ida nian depende ba serbisu ema seluk nian. Hanesan exemplo ema halo kadeira, ida halo nia ain, ida halo nia tuur fatin, no seluk halo nia sadere fatin. Ida-idak halo ninia knaar espesifiku, hotu tiha mak monta hamutuk` sai kadeira. Nune’e ema nebe halo nia ain, halo nia tuur fatin no sadere fatin, depende ba malu, tanba la’os ema ida mesak mak halo kadeira ida. Iha Timor-Leste, iha fatin sira halo mobiliaria, ita laharee ema ruma halo kadeira ida depende ba ema seluk tanba seidauk iha ema ruma halo serbisu espesifiku. Ema ida mesak, halo kadeira ain, halo tuur fatin no sadere fatin.

Nune’e, iha solidariedade organika, ema kria lasu independensia, kria modu solidariedade foun hodi garante koezaun sosial. Iha kontestu ida ne’e, papel direitu nian mos sai komplexu liu tan hodi bele hatan no garante dever sidadaun sira nian nebe lahanesan hodi fahe ba malun.

Iha solidariedade organika ne’e funsionamentu di’ak knaar sira nian nesesita orgaun sira lahanesan kumpre ida-idak nia funsaun sira nebe interligada no interdependente.

Ita fila ba suisidiu. Durkheim, sosiologu pozitivizmu, nia define suisidiu mak: “Todo o caso de morte que resulta directamente ou indirectamente de um acto positivo ou negativo realizado pela propria vítima e que ela sabia deve produzir esse rezultado”, katak suisidiu mak kazu mate sira nebe rezulta, direta no indiretamente, husi aktu ida, pozitivu ka negativu, ezekutadu husi vitima sira rasik, iha nebe sira rasik hatene katak tenki produz rezultadu ne’e ka halo sira mate.

Aktu pozitivu mak hanesan lori kilat ka pistola tiru iha ulun rasik, no expressaun “diretamente” refere ba aktu nebe bainhira tiru ulun rasik, mak vitima mate kedas (directamente) iha fatin. Enkuantu aktu negativu mak hanesan lakohi halai sai husi uma bainhira ahi han uma, ka lakohi han no hemu bee iha nebe halo vitima lamate kedas, maibe mate neineik (indirectamente). Greve da fome (mogok makan) to’o mate, ne’e mos tama iha suisidiu.

Se tanba lapsu (kesalahan) ida ka inkonsiensia (tak sadar), ka kualker problema neurolojiku, kualker disturbiu (gangguan) nebe provoka ninia mate sein hatene katak hahalok ne’e produz ninia mate, ida ne’e labele konsidera hanesan suisidiu ida. Por exemplo, ema sira konsumu droga nebe asidentalmente provoka mate, ka hemu sala aimoruk ka overdosis, labele konsideradu nudar aktu suisidiu.

Ba Durkheim, suisidiu ho dalan saida de’it, iha, no fundu, kauza sosial ida. Katak kualker suisidiu iha fator sosiais no psikolojikus, maibe ninia hun sempre mai husi kauza sosial ida.  Sosiologu no psikologu sira korkorda malu iha pontu ida, katak, maioria husi sira nebe halo suisidiu iha konstituisaun nervoza ka psikika ida, la nesesariamente anormal, maibe vulneravel. Situa iha limite extremu normalidade nian. Maibe, barak husi sira nebe halo suisidiu, liu husi dalan ida ne’e ka dalan ida neba, neuropata sira, nebe pertense ba tipu ancioso (kecemasan) ka ba tipu ciclotímico (perturbasaun iha ita nia laran nebe rara, halo ita nia emosaun sa’e tun, maibe lato’o iha situasaun ida extremu hanesan pertubasaun bipolar). Durkheim rasik rekuinese buat hirak ne’e, maibe nia akresenta tan katak, nein neuropata sira hotu halo suisidiu, no neuropatiku konstitui unikamente terrenu ida ka sirkunstansia favoravel ba asaun suisidiu nebe hili husi ninia vitima sira. Suisidiu sempre akontese tanba kauza sosial ida. Iha ne’e mak marka diferensa entre sosiologu no psikologu sira.

Nune’e, interessa ba sosiologu sira, halo analiza ba kauza suisidiu sira, la’os hanesan fenomenus individuais, maibe hanesan fenomenus sosiais. Fenomenus sosias hanesan krizi ekonomika, pobreza, problema iha familia, problema tradisaun, kultura, nsst. Buat hirak ne’e hotu nebe akontese iha determinada sosiedade, lori ema ida hasai nia vida. Iha Timor-Leste fenomenu sosial sira nebe lori ema ida halo suisidiu tanba hasoru pobreza ida extremu, hasoru krizi ekonomika ka finanseira, problema iha familia, nsst. Por exemplo, feto balun halo suisidiu, tanba la’in balun nebe hetan ona poder ekonomiku ka estatutu sosial aas, sira buka feto iha kotuk-kotuk, nebe halo fen sira sente moris iha depressaun nia laran no sente sira nia vida laiha folin.  Feto foinsa’e balun tara-an ho isin rua tanba sente izoladu husi sosiedade, sira la sente ona parte husi sosiedade.  Mane balun tara-an tanba lahetan serbisu no hasoru moris ida todan tebtebes, no lahetan apoiu husi sosiedade no estadu nebe tuir lolos tau matan ba sira nia ema sira, ka hanesan fator integrador.

Sosiedade ida-idak lida ho maneira lahanesan ho suisidiu. Kada sosiedade hasoru maneira ida diferente ho suisidiu. Kultura balun, por exemplo, iha suisidiu ho maneira ida atu livra ema nebe iha ispiritu, nebe nia konsidera ispiritu impor, katak ispiritu ida la’os husi nia rasik, maibe ispiritu exterior husi nia, entaun nia halo suisidiu ho maneira ida atu livra ninia rain ka ninia povu husi buat aat nebe hamosu kauza ne’e. Hanesan Japaun, rai ida nebe iha indise suisidiu aas liu iha mundu tanba, impor husi kultura ida nebe rijidu liu, rigorozu liu, kultura ida mai husi eransa kultura samurai nian, hanesan pilotu sira kamikaze iha Segunda Guerra Mundial halo, lori aviaun funu xoke tan ba roo funu Amerika sira nian, iha nebe produz efeitu mate ba sira nia an-rasik, mate onradu, mate nudar martir ka eroi ba nia povu no nia rain.

Hafoin estudu sira hotu nebe Durkheim halo, nia klassifika tipu suisidiu ba oin tolu, mak: suicidio egoista, suicidio altruista no suicidio anómico.

Suicidio egoista liga ho kuadru integrador sosiais hanesan relijiaun no familia. Familia iha duplu aspetu kompostu husi kazamentu no oan. Aspetu rua ne’e sai nudar fator integrador familia nian, aleinde relijiaun, hanesan temi ona iha leten.

Relasiona ho familia, Durkheim haree katak, la’os kazamentu mak proteze mane no feto ida lahalo suisidiu, maibe oan sira. Familia kompostu husi fen no la’in ka inan-aman no oan sira. Katak, biar kaben liu husi Igreja ka barlakeadu hanesan Timor nian, familia nebe laiha oan la’os meiu integrador nebe forte no bele lori la’in ka fen ba suisidiu.  Ne’e signifika oan sira mak sai hanesan tali hodi kesi metin inan no aman lafahe malu no ida ne’e mos sai elementu importante ida hodi evita suisidiu rasik. Relijiaun, tradisaun no kultura, la’os nudar uniku fator nebe halo familia ida metin ka koezu, no lahalo suisidiu, maibe oan sira (filhos). Maibe iha esepsaun balun, familia balun iha oan, hanesan foin daudaun akontese iha Bebonuk, Sekretariu Estadu ba Kultura nia fen halo suisidiu. Sira iha oan, maibe lakonsegue evita inan halo suisidiu. Suisidiu ida ne’e kauza husi faktu sosial rua, affair (perselingkuhan) no violensia domestika, nebe pratika husi nia la’in, tuir informasaun sira husi familia vitima nian. Affair ne’e destroe no doko estabilidade no koezaun familia nian, hamosu desintegrasaun iha familia. Fen sai egoista, lahanoin ona oan sira nebe iha. Nia sente lafolin ona, laiha ona sentidu ba nia atu moris, tanba buat nebe nia mehi mak familia ida forte no estavel lakon hotu ona ho affair no violensia domestika nebe pratika husi membru familia ida (la’in). Situasaun ida ne’e lori nia ba halo suisidiu.  

Durkheim haree, feto sira laiha oan, sofre buat ida nebe psikologu sira bolu frustrasaun. Feto no mane sira iha tendensia ida ka predispozisaun ida halo suisidiu bainhira sira hanoin de’it sira nia-an, bainhira la integradu iha grupu sosial ida, bainhira dezeju sira nebe anima sira la realizadu, tuir buat nebe kompativel ho destinu ema nian, husi autoridade grupu nian no forsa husi obrigasaun sira imposta liu husi meiu estreitu no forte ida.

Ho liafuan seluk, suicidio egoista akontese tanba enfrakesimentu lasu entre individu no sosiedade. Lasu ida ne’e lakon, halo nia lakon ninia identidade sosial, nia laiha ona referensia iha sosiedade nia laran. Katak persepsaun individual mak prevalese hela iha koletivu nia leten. Individu importante liu duke sosiedade. Iha suicidio egoista ne’e, ego individual sobrepoin ka domina ego sosial. Individu ida izola-an kompletamente ho forma ida exajerada, tanba la identifika trasu valiozu sira iha sosiedade. Suicidio egoista, kontein fatores psikolojikus no menus fatores sosiais, maibe, iha kazu sira nee hotu, suisidiu sempre iha fatores sosiais nebe serve hanesan gatilu ba individu ida hodi halo suisidiu.

Bainhira individu ida la identifika-an ho sosiedade, nia sente lahalo parte ona ba sosiedade. Nia hanoin, nia lahetan ona espasu ba nia iha sosiedade. Entaun ninia ego, kanaliza iha forma ida, nebe tuir loloos, ekilibrada, liu husi konsiensia umana nebe determina personalidade ema nian, tama iha instansia sira inkonsientes hanesan Freud ko’alia kona-ba ego iha ninia teoria psikoanalitika. Entaun, ego ne’e, trasu sira nebe forte liu husi personalidade ema nian, ka nia iha, ego individual ne’e sobrepoin ego sosial. No iha momentu nebe individu ida haree katak laiha ona sentidu moris ba nia, entaun nia hili dalan hakotu nia iis. Por exemplo, iha Timor, feto foin sa’e ida, hakotu nia iis rasik, tanba sosiedade lasimu nia, tanba valor moral nebe sosiedade kaer mak ema ida isin rua, tenki iha la’in. Nune’e, feto ida isin rua se’in la’in, signifika nia moris latuir ona norma, valor no moral sira nebe impoin husi sosiedade. Nia la sente ona hetan protesaun husi valores ho normas sira nebe iha, entaun nia sente nia la’os ona parte husi sosiedade ne’e, nia sente izolada, nia sente nia moris laiha folin ona, entaun laiha ona sentidu ba nia atu moris, nune’e nia hili halo suisidiu. Situasaun sira hanesan ne’e, akontese barak iha Timor. Soe subar kosok-oan sira iha foer fatin (lixo) ka iha dalan, tanba inan ta’uk hetan presaun ka kastigu sosial. Feto balun tara-an ho isin rua tanba mane nebe fo oan, lakohi assume responsabilidade.

Tipu suisidiu seluk mak bolu suicidio altruista. Suicidio altruista mosu iha forma barak. Iha tipu suisidiu ida ne’e, Durkheim hatudu exemplo prinsipal rua. Ida, observa iha numerozas sosiedades arkaikas (antigu), liuliu viuva sira iha India, aseita tau iha ai butuk leten, iha nebe uza atu sunu isin mate la’in nian. Nia aseita tuur iha ai butuk nia leten atu sunu hamutuk ho nia la’in. Iha kazu ida ne’e, bele dehan aspetu individualizmu excessivu, tanba individu lakon ka mout total iha grupu. Individu mate tuir imperativus sosiais, sein hanoin halo vale ninia direitu ba moris. Ezemplu seluk, hanesan mos komandante roo-ahi ida nebe lakohi moris, nia tuir oho-an bainhira ninia roo mout. Sakrifika-an ba imperativu sosial interiorizadu ida, obedese ba buat nebe ordena husi grupu to’o pontu nebe halo nia dada iis susar iha ninia-an rasik, ida ne’e lori nia ba aseita ninia mate rasik.

Aleinde exemplo rua ne’e, suisidiu nebe tama iha suicidio altruista mak pilotu kamikaze sira Japaun nian, iha Segunda Guerra Mundial, lori aviaun funu nian xoke tan ba roo funu Amerika nian. La’os provoka no destrui inimigu de’it, maibe pilotu ne’e rasik hakotu nia moris. Exemplo resente liu tan mak ema musulmanu sira, hadau (bajak) aviaun, depois lori ba xoke edifisu World Trade Center iha Amerika, iha 2001, ka musulmanu sira lori bomba iha isin depois halo nakfera hanesan iha Mediu Oriente ka iha Indonezia, nsst. Sira nia grupu konsidera hahalok ne’e hanesan hahalok eroizmu ida, lahanesan ho suicidio egoista no anomiku, nebe mate sein orgulhu ruma, mate ho stress no frustrasaun.

Suicidio altruista lori ema ida ba halo suisidiu la’os tanba problema psikolojiku individual ruma. Ema halo suisidiu la’os tanba frustradu ka stress, maibe tanba orgulhu, sente iha kauza justa ida, kauza ida nebe folin boot liu ninia vida rasik.

Iha Timor-Leste rasik, iha tempu funu, guerrilheirus balun, inkluindu Nicolau dos Reis Lobato, Presidente FRETILIN no RDTL, halo suisidiu. Tuir informasaun nebe iha, Nicolau Lobato hetan kanek iha kombate. Biar serkadu no kanek ona, nia lakohi rende ka husik nia-an ba inimigu kaer moris. Nia fiar katak ho nia mate, bele lori vitoria ba Timor, hanesan nia rasik dehan, “a última bala é a minha vitoria”.  Nia tiru mate nia-an rasik, tanba nia sente ninia domin ba povu no rai Timor boot liu dok duke nia moris rasik. Nia prefere halo suisidiu ba kauza justa no boot ida, kauza libertasaun no independensia Timor nian, duke husik nia-an moris maibe Timor kolonizadu husi Indonezia. Iha ne’e, hatudu katak, iha suicidio altruista, individu ida hatudu liu ninia ispiritu eroizmu no patriotizmu.

Ne’eduni, suicidio altruista refere ba asaun koletivu ida, iha nebe individu laiha nia vida rasik, maibe moris iha koletividade. Ema sira mate ho suisidiu ba sosiedade ka ba objetivu komum ida, ba kauza boot ida, kauza nebe boot liu ninia-an rasik. Iha situasaun ida ne’e, individu sira halo suisidiu, sira hanoin no fiar katak, sira halo di’ak ba sosiedade ka nia rain.

Bele dehan, suicidio altruista ne’e iha motivasaun ida kompletamente exterior ba suisidiu, tanba ninia ego konfunde ho buat externu husi nia, no hanoin buat externu ne’e importante liu duke ninia moris rasik. Ne’e katak, nia hetan buat exterior ida husi nia-an nebe vale liu duke ninia moris rasik. Asaun kultural, sosial, relijiozu balun, buat nebe hasa’e ninia karakter, por exemplo karater husi ema altruista ida, entaun nia hetan motivu exterior husi nia-an, tan ne’e mak nia oho-an iha asaun suisidiu ida ne’e.

Ikus liu, suicidio anómico, suisidiu ida nebe karateristiku husi sosiedade moderna ka avansada nian. Suisidiu ida ne’e akontese dala barak iha momentu sira mosu krize ekonomika. Suicidio anómico ninia frekuensia aumenta iha faze sira ajitasaun sosial, deminuisaun frekuensias iha altura sira mosu akontesimentu politiku boot, katak bele akontese iha biban nebe rai ida lahasoru krizi boot ruma. Por exemplo, laiha krizi nasional ruma, buat hotu la’o normal, maibe individu ida jere sala ninia kompainia, no kompainia sai bankarrota, nia lakon ninia riku soin sira hotu kedas, ida ne’e bele lori nia ba halo suisidiu. Iha Japaun, emprezariu boot barak oho-an tanba sira nia kompainia monu ka bankarrota.

 Ho liafuan seluk, suicidio anómico okorre iha situasaun anomia sosial ka iha situasaun anormalidade sosial, ka iha situasaun sosial la normal. Suisidiu ne’e akontese barak liu bainhira iha krize finanseira ka moris susar tebes. Por exemplo, bainhira laiha aihan, laiha bee, kuran rekursu naturais, buat hirak ne’e hotu lori ema ba iha dezestabilidade sosial. Tanba kuran buat hirak ne’e hotu, individu ida sente anomia sosial no iha pozisaun sosial ida rasik nebe ameasada ka komprometida, nia rekorre suisidiu nudar solusaun ba mudansa bruska (mendadak) iha kuadru sosial ne’e. Situasaun ida ne’e mak hanesan akontese foin daudaun ne’e ba timoroan ida halo suisidiu iha Tasi Tolu.

Suicidio anómico, komum liu, akontese iha sosiedade evoluida ka avansada sira. Tanba sa? Tanba iha sosiedade sira evoluida, sosiedade ida nebe individu sira ne’e hola parte ba, husik tiha ona ka latoman ona ho moris kiak, ho resesaun ekonomika, entaun lori ema ida ba suisidiu, tanba sira iha pozisaun sosial ida boot tebes, nebe iha osan barak, iha poder maka’as, teki-teki haree buat hirak ne’e lakon hotu, lahela ho buat ida. Buat hotu nebe sira kuda, sira harii ka halo, buat hotu nebe sira manan ka goza durante ne’e, lakon hotu kedas. Iha situasaun krize anomika ne’e, hamosu dezestabilidade emosional ida, lori ema ida ba suicidio anómico. Exemplo boot liu mak krize finanseira iha 1929, iha krizi bolsa ekonomika Amerika nian, halo korporasoens boot barak monu ka rahun. Ema barak, teki-teki lakon buat hotu, lakon asaun (saham), lakon serbisu, lakon rendimentu, lakon pozisaun, nsst. Krizi ida ne’e halo ema sira nebe na’in ba korporasaun sira, na’in ba asaun sira no ema sira lakon serbisu no rendimentu sira, barak mak halo suisidiu, tanba laiha dalan seluk ba sira hodi sustenta sira nia moris. Krizi finanseira ne’e hanesan fim do mundo ba sira.

Faktu interessante mak suicidio anómico ne’e ladun akontese iha sosiedade sira iha nebe ninia dezenvolvimentu ekonomiku sei baixo (rendah), ka subdezenvolvidu. Tanba ema sira moris iha rai sira subdezenvolvidu seidauk toman ho nivel konsumu aas ka boot, ho pozisaun sira aas, ho prestijiu aas iha sosiedade, entaun sira ladun sente lakon buat barak.

Hanesan iha Timor-Leste, ita hasoru krizi boot. Primeiru impasse politika halo buat barak la’o lanormal, pandemia covid-19 no inundasaun iha 2020 no 2021 mai hatodan (agrava) liutan. Ho covid-19, governu hola medidas balun, deklara estadu emerjensia, impoin konfinamentu (sulan iha uma) obrigatoriu no serka sanitaria nudar dalan ida hodi kombate pandemia ne’e. Medidas sira ne’e, obriga ema hotu hela iha uma, la desloka ba mai, halo kompainia sira despede ninia trabalhadores barak, atividade ekonomika ka negosiu sira paradu total, transportes publiku sira paradu hotu. Kompainia balun to’o bankarrota, ema barak lakon serbisu no redimentu. Biar ikus mai, governu autoriza loke hikas loja no kios sira, husik aileba no roda tiga sira fa’an hikas ai-han sira, no admite movimentasaun hikas transporte publiku sira, maibe estadu emerjensia nebe aplika iha Timor tomak, ho serka sanitaria nebe kontinua aplika iha munsipius balun, la konsegue lori mudansa boot hodi reanima ekonomia no fo vizibilidade ba dezenvolvimentu fiziku sira. Aat liu tan mak loja ho kios sira nebe loke hikas, loja ho kios na’in sira hasa’e sasan nia folin konforme sira nia gostu, no governu nebe funsiona iha situasaun la normal ne’e nia laran mos laiha kapasidade hodi kontrola, halo buat hotu sai defisil no karun.

Estadu emerjensia, konfinamentu obrigatoria no serka sanitaria, iha reflexus ba dezenvovimentu no ekonomia Timor nian tanba buat hotu la funsiona ho normal, lei la funsiona ho normal, sosiedade no relijiaun sira nebe nudar fator integrador no koezaun sosial nian afektadu hotu ho krizi nebe kauza husi covid-19.

Krizi nebe provoka husi pandemia covid-19, afekta mundu tomak, krizi ida boot no naruk, dura tinan ona, seidauk to’o iha ninin no rohan.

 Biar krizi ne’e boot no naruk, maibe, iha Timor-Leste seidauk akontese suicio anómico maka’as hanesan krizi finanseira iha 1929 iha Amerika. La akontese suicidio anómico tanba Timor-Leste la’os rai avansadu, la’os rai nebe nakonun ho kapitalista sira, la’os rai nebe konsumerista, la’os rai nebe ema hotu moris iha padraun prosperu ka di’ak nia leten. Ema barak serbisu iha to’os ho natar, moris ho ekonomia ida subsistensia, tanba ne’e, bainhira akontese krizi ekonomika ka finanseira, nebe kauza husi pandemia covid-19, ema ki’ik sira, liuliu iha foho, ladun sente maka’as, tanba sira seidauk toman moris ho osan boot ka buat luxu sira. Se la exajera, desde Timor-Leste ukun-an to’o agora, iha foho sira, ema balun seidauk kuinese osan dolar. Maibe iha kazu ida ka rua, akontese duni suicido anómico, liliu iha Dili, nebe vida karun no kompetitivu, tanba laiha liu ona buat ida atu han.

Felizmente, Timor-Leste lamonu iha krizi extremu, biar governu la funsiona ho normal no la efetivu, maibe konsegue hola medidas balun liu husi planu rekuperasaun ekonomika, hanesan John Maynard Keynes halo iha 1929 hodi salva Amerika. Governu Taur Matan Ruak nian, koko halo rekuperasaun ekonomika hodi alivia sofrimentu nebe provoka husi covid-19. Iha primeira faze Governu buka halo mitigasaun ba impaktu krizi nian, hahu uluk ho assegura postu trabalhu sira nebe iha molok mosu krizi no rekupera rendimentu familia sira nian, liu husi manutensaun ba empregu no fo apoiu direitu ba sidadaun sira, no apoia manutensaun empreza sira iha merkadu no retoma sira nia atividade. Apoiu direitu halo liu husi subsidiu osan no fahe ain-han ho nesesidade bazika sira, liu husi programa ida bolu cesta basica. Ho politika rekuperasaun ekonomika ne’e, governu hakarak assegura mantein nivel konsumu hanesan ho molok mosu covid-19 no sustenta ekonomia hodi labele husik krizi ne’e fo impaktu aat liu tan ba ekonomia no vida timoroan sira nian. Medidas sira nebe governu hola liu husi planu rekuperasaun ekonomika ne’e diak, maibe ninia implementasaun mak ladun la’o diak tanba, ajentes implementadores sira kuran experiensia no foin ba dala uluk hasoru krizi ida ho dimensaun boot tebes, nebe la’os deit afekta saude publika maibe afekta ekonomia mundu tomak nian.

Aleinde intervensaun husi Governu, partidu politika sira no organizasaun sosiedade sivil sira, la’os hotu-hotu, inkluindu individu sira, mobilizadu hodi halo asaun solidariedade liu husi fahe aihan no seluk tan, hodi ajuda governu alivia sofrimentu ema sira nebe nesesitadu sira nian. Barak ka uituan, direkta ka indirektamente, politika Governu nian no asaun solidariedade sira, tulun tebes timoroan sira hodi lamonu iha krizi ida klean liu tan. Medidas sira ne’e tulun mos sosiedade lamonu iha caos, no sees husi suicidio anómico.

Krize sosiedade moderna nian define husi dezintegrasaun sosial no husi frakeza lasu sira nebe liga individu ba grupu.

Durkhein mos afirma, suicidio anomico la’os aumenta deit iha momentu sira mosu krize ekonomika sira, maibe mosu paralelamente iha momentu sira divorsiu. Tuir Durkheim, mane sira divorsiadu ameasadu liu husi suisidiu duke feto sira. Atu kumprende di’ak fenomenu ida ne’e tenki analiza saida mak mane no feto hetan iha ekilibriu, satisfasaun no disiplina, maibe mos iha toleransia kostume sira. Mane sira, iha kazamentu sira, iha disiplina maibe hetan mos liberdade balun nebe tolera husi kostume. Enkuantu feto sira, iha kazamentu hetan liu disiplina duke liberdade. Tan ne’e, mane divorsiadu sira monu iha indisiplina tanba liberdade nebe tolera husi kostume sira, monu iha disponibilidade entre dezeju no satisfasaun sira, enkuantu feto sira hetan iha liberdade akresida nebe kompensa husi parte balun nebe lakon husi protesaun familia nian.

Iha sosiedade moderna, existensia sosial la’os regulada husi kostume; individu sira tama iha kompetisaun sira permanente ida kontra seluk; sira hein tebes husi existensia sosial no exije barak husi nia, no sosiedade ida perpetuamente hadulas husi sofrimentu nebe mosu husi desproporsaun (laiha ekilibriu) entre sira nia aspirasaun no satisfasaun sira. Atmosfera inkietasaun (kegelisahan) ne’e kondusivu ba dezenvolvimentu suisidiu.

Iha suicidio anómico, Durkheim tau ba sorin reintegrasaun ba grupu familia ho razaun rua. Primeiru, taxa suicidio anómico aumenta barak entre ema sira kazadus duke cilibatario (ema sira hili lakaben) sira, nebe hatudu katak grupu familia la oferese ona protesaun nebe efetivu hasoru suisidiu. Tan ne’e, so depende ba familia atu fila ba individu nudar meio ida no besik liu ba nia no bele impoin disiplina ba nia. Segundu, funsaun familia nian menus iha sosiedade moderna nia laran. Kada vez limitada, papel ekonomia nian kada vez menus. Ida ne’e labele funsiona hanesan intermediariu entre individu no koletividade.

Estadu, ka agrupamentu politiku, dok tebes ona husi individu, abstratu tebes, autoritariu lolos atu proporsiona (menyediakan) kontestu integrasaun nebe nesesariu. Durkheim hein disiplina husi grupu nebe tenki sai orgaun integrasaun nian. Importante katak individu sira aseita limita sira nia dejezu sira no halo tuir sira nia obrigasaun nebe iha biban hanesan fixa objetivu sira nebe bele hatudu meios nebe iha direitu ba utiliza. Iha kontestu ida ne’e, liuliu iha Timor, filozofia “matak ida-idak nian, tasak ita hotu nian” limita individu sira nia dezeju nebe hakarak hetan buat matak sira hotu, buat ne’e la’os sira nia direitu. Limita ho “tasak ita hotu nian”, katak, buat nebe pertense ba ema hotu nian, individu sira labele foti, hetan ka hadau, hodi sai na’in pessoal ka privadu. Hetan buat nebe tuir ita nia direitu no tuir ita nia beran no belen (capacidade).

Relasiona ho relijiaun, Durkheim haree katak, relijiaun laiha kapasidade hakotu anomia (irregularidade) no halakon abut husi kauza aat sira. Relijiaun iha sosiedade moderna, aprezenta kada vez mais karater abstratu no intelektual ida. Liu husi ne’e, nia depura (memurnikan) an, maibe lakon parsialmente ninia funsaun koezaun sosial nian. Relijiaun fo hanoin ka konselu ba individu sira atu hakat liu sira nia paixaun (hasrat) no moris tuir lei espiritual nian, maibe sira la determina ona obrigasaun sira ka regras sira nebe ema tenki submete ba iha vida mundu (profana) nian. Laiha poder hodi impoin. Ho liafuan badak, sira la’os ona iha grau nebe hanesan ho eskolla disiplina sira iha tempu uluk. Tuir Durkehim atu kura buat aat hirak iha sosiedade moderna ne’e, la’os ho ideias abstrata no teoria sira, maibe tenki ho morais iha asaun, katak tenki atua maibe tenki tuir moral.

Ba Durkheim, uniku grupu sosial nebe bele favorese ba integrasaun individu sira nian iha koletividade mak profisaun ka, korporasaun tuir sosiologu ne’e nia liafuan. Korporasaun ne’e refere ba organizasaun profisionais sira nebe halibur empregadores no empregadus sira, nebe besik liu ba individu sira hodi kria disiplina iha individu ida-idak, hodi hetan benefisiu husi prestijiu no autoridade. Seluk ho ne’e, korporasaun sira korresponde ba karater sosiedade moderna iha nebe atividade ekonomika mak predominante.

Konsepsaun korporasaun sira, versaun Durkheim nian kona-ba sosializmu, lahetan sorte diak tanba rejeita atu husi sosialista sira ka husi liberal sira. Maibe iha diskusaun ho karater patolojiku kona-ba taxa atual sira suisidiu nian no buka ninia terapeutika mosu ideia sentral ida husi filozofia Durkheim nian nebe Raymond Aron sentitiza katak, “o homem, abandonado a si próprio, é animado por desejos ilimitados. O individu quer sempre mais do que tem e é sempre decepcionado pelas satisfações que obtém numa existência dura”, katak ema abandona nia-an rasik, tanba anima ho dezeju rohan laek sira. Individu sira hakarak hetan no hetan nafatin buat ida, hetan buat ida liu tan husi buat sira nebe iha ona, maibe sai despsionadu (kecewa) nafatin ba satisfasaun sira nebe hetan husi existensia dura ida. Filozofia Durkheim nian ne’e han malu ho teoria psikoanalitiku Freud nian, nebe hateten katak, ema nia id no ego, halo ema sai kanten, la satisfeitu hela de’it, hakarak hetan tan no hetan tan.

Ema individual nudar ema ho dezejus (napsu boot), tan ne’e nesesidade dahuluk ba moral no sosiedade mak disiplina. Presiza halo disiplina ema ho forsa superior ida, autoritaria no amavel (ho domin), katak, presiza hetan domin. Forsa nebe bele impoin no dada (atrai) mak sosiedade ne’e rasik.

Hanesan temi ona iha leten, relijiaun nudar forsa integrador ida. Durkheim iha ninia estudus hetan katak, protestante sira halo suisidiu frekuentemente duke katoliku sira, tanba relijiaun katolika iha forsa integrativa ida aas liu protestante nian. Influensia husi relijiaun katolika nebe dominante iha Timor, bele mos sai esplikasaun ida ba ema Timor ladun halo suisidi tanba, doutrina katolika nian, iha nebe-nebe hanesan de’it. Nune’e, relijiaun katolika iha nafatin ninia papel moral no integrador indispensavel hodi hametin integrasaun ba sosiedade Timor iha moris lorloron nian, no iha sorin seluk, kontribui nafatin ba evita halo suisidiu sira hanesan nebe akontese frekuentemete iha rai evoluidu sira. Aleinde relijiaun katolika, hanesan temi ona iha leten, Timor nia tradisaun no kultura sira fraternidade, koletividade no solidariedade mos kontribui tebes ba hametin lasu individu ho sosiedade, ida ne’e sai fator integrador nebe efetivu hodi evita suisidiu sira.

Bele hateten, doutrina sira relijiaun Katolika nian han malu ho valor sira fraternidade, koletividade no solidariedade timoroan sira nian, nune’e mos han malu ho filozofia “matak ida-idak nian, tasak ita hotu nian” no “han isin sikat ruian”. Elementu ka fator sira ne’e mak sai fundamentu loloos ba integrasaun no koezaun sosiedade Timor nian. Tan ne’e, presiza hametin nafatin.

Ita bele konklui katak, Teoria Durkheim nian hatudu ba ita katak, suisidiu sira la’os fenomenus individuais, maibe sempre kauza husi fenomenus sosiais. Suisidiu sira nebe iha no akontese iha sosiedade, ninia orijen la’os husi individu, maibe husi koletividade (sosial). Koletividade ida ne’e mak kauza real ka determinante husi suisidiu sira.

Suicidio egoista manifesta husi estadu apatia ida no husi auzensia husi kualker ligasaun (apego) ba vida, suicidio altruista manifesta husi enerjia no husi paixão (gairah), no suicidio anómico manifesta husi estadu irritasaun (jengkel) no repulsu (jijik), irritasaun nebe liga ho okaziaun desepsaun (kekecewaan) oioin nebe mai husi existensia modernu nian, sentimentu repulsu nebe rezulta husi konsiensia ba desproporsaun nebe iha entre aspirasaun no satisfasaun.

Suicidio anómico akontese tanba fraka regulasaun sosial entre norma sira sosiedade nian, jeralmente kauzadu husi lakon padraun sosial, tanba mudansa sirkunstansionais ka la’os temporais, ka akontese revolusaun ida, reforma politika, reforma ekonomika, ka krizi boot ida nebe lori ema ida ba suisidiu. Tanba individu ne’e la auguenta ona ho mudansa ne’e, la auguenta tanba lakon padraun, la auguenta lakon ninia estatutu.

Enkuantu suicidio altruista akontese tanba individu ida haree kauza ida aas liu ka boot liu nia an rasik, tanba ne’e nia hili halo suisidiu ba kauza ne’e. Suisidiu ho paixaun, ho vontade maka’as tanba kauza justa ka kauza boot ida.

Kauza real suisidiu sira mai husi forsas sosiais sira nebe husi sosiedade ba sosiedade, husi grupu ba grupu, husi relijiaun ba relijiaun, la hanesan. Maibe, aprezenta sintomas patolojikas komum ida, insufisiensia (ketidakcukupan) ka kuran integrasaun husi individu ba koletividade.

Laloran suisidiu sira lanakfilak-an narnaran iha kualker individu. Individu ida ne’e ka ida neba halo suisidiu, tanba iha ona predispozisaun (tendensia) ba ida ne’e tanba ninia konstituisaun psikolojika, frakeza husi ninia nervus no husi ninia perturbasaun (gangguan) neurotikas. Sirkunstansia sosial sira kria laloran suisidiu sira, kria predispozisaun psikolojika sira. Individu sira, moris iha kondisaun sosiedade moderna, iha sensibilidade nebe afina diak, tanba ne’e mak halo ema sai vulneravel. Vulnerabilidade ida ne’e mak lori ema barak ba halo suisidiu.

Ladun akontese suisidiu maka’as iha Timor tanba aleinde relijiaun katolika nebe dominante iha Timor ho ninia doutrina hadomin vida, valor fraternidade, koletividade no solidariedade ema Timor sira nian nebe sei maka’as, sai elementu integrador efetivu individu sira ba sosiedade. Nune’e, presiza hakiak no bali nafatin tradisaun ho kultura sira, fo iis nafatin ba valor integrador sira hanesan fraternidade, koletividade no solidariedade, hodi halo sosiedade Timor metin nafatin no evita suisidiu sira.

 

No comments:

Post a Comment


123456789
1. Membru RENETIL Ho Matan Ben Simu Matebian Lasama 2. Primeiru-Ministru Louva Livru RENETIL Publika kona-ba Kontribuisaun Istóriku ba Ukun An 3. Sekjer RENETIL ho Hakerek nain Carlos Saky entrega livru ba PR Taur MR 4. STL - Livru RENETIL iha Prosesu Libertasaun Timor-Lorosae 5. Lansamentu Livru Antes Sem Titulo do Que Sem Patria 6. Sasin no envolvimentu Dr. Rui de Araujo alias Agil nudar militante RENETIL 7. RENETIL - Nova Lideranca Mistica 8. Homenagem a Fernando Lasama de Araújo 9. PN Diskuti Malu Tamba Livru RENETIL