UMA KNUA DADOLIN DOKUMENTUS OPINIAUN SEARCH Online KANOIK LIAFUAN IMPRENSA

      PETISIONER TIMTIM

"Hau nia dignidadi la a'as liu dignidadi Nasaun nian".
RENETIL -
Nova Lideranca Mistica
.

Asaun 12 Junnu 1998: Okupasaun Edifisiu DEPLU iha Jakarta - Husi hau nia memoria rasik
LIVRO
RENETIL
LOMPAT
PAGAR
OPERASAUN
TREPE




ENTRE ZONA PENJILAT”, “ZONA CONFORTO”, “ZONA RISCO/CRÍTICO” NO “ZONA NAKUKUN”

ENTRE ZONA PENJILAT”, “ZONA CONFORTO”, “ZONA RISCO/CRÍTICO” NO “ZONA NAKUKUN”

Husi: Carlos da Silva L. F. R, Saky

 


Horiseik, iha hau nia status ida, ha’u husu companheiros, camaradas no belun sira atu esplika diferensa entre “penjilat”, “zona aman” no “zona risku”. Agradese ba maluk sira nebe koko ka halo esplikasaun ona no esplikasaun sira ne’e loos hotu.

Liu husi artigu ida ne’e, autor hakarak hakompleta tan de’it. Liafuan sira temi iha leten, la-diriji espesial ba ema ruma, maibe hanesan aprendizajen ida ba ita hotu, oinsa ita aprende ba malu, aprende buat nebe loos hodi serbi di’ak liu tan ita nia rain.

Iha artigu ida ne’e atu koalia duni saida mak tau status, maibe akresenta tan zona ida, “zona nakukun”. Mai ita haree ida-idak.

“Zona penjilat” refere ba ema sira nebe iha karater hanesan, nebe gosta kose ema boot sira ho liafuan midar no dala ruma hakruk to’o rai hodi hetan benefisius pessoais. Ema sira iha “zona penjilat” mesak ema sira oportunista politiku. “Zona conforto” refere ba ema sira hili dalan nonok, biar buat aat oioin akontese iha sira nia oin, importante labok sira nia interesse. Ema sira ne’e hakarak moris iha salurik nia okos, lakohi loron no udan kona sira. Enkuantu “zona risco” ka “zona critíco” refere ba ema sira nebe iha pensamentu ka hanoin kritiku, sira hanoin ativu, lasimu informasaun no tolan de’it nune’e, maibe kestiona, tau duvida, no buka komprensaun nebe kle’an liu, bazeia ba kapasidade halo avaliasaun, halo analize no buka kumprende informasaun sira ho kuidadoza, ho lojika no ho objetividade.

Halo kritika hanesan tau liman fuan ba kanek, ida ne’e halo ema barak lasimu. Nudar nia resposta, hetan insultos, tolok, hotar no bolu ho naran oioin, hanesan laran moras, stress, frustradu, nsst. Reasaun delek sira sira ne’e mak lori ema ba zona sira “conforto” no “nakukun” no balu sai “penjilat”. Sira nebe iha “zona risco” ka “critico” ema bele hasai sira sa oras de’it husi serbisu ka husi pozisaun bainhira lider sira laiha maturidade simu kritikas, no bele mos hetan baku ka oho hanesan nebe akontese iha mediu oriente ka tempu ditadura iha Salazar no Suharto nia ukun.

Ema sira iha “zona risco” ka “crítico” ema sira nebe fiar-an, prontu atu hasoru sa risku de’it. Sira nebe iha zona conforto”, buka amankan ka assegura nafatin buat nebe sira hetan ona iha zona aman sira, tanba kritika bele halo sira nia zona sai ameasadu. Sira nebe iha “zona crítico” biar hasoru risku, sira prefere sai sidadaun nebe di’ak no ativu hodi luta ba interesse ema barak nian no hakarak kontribui ba mudansa no inovasaun. Enkuantu sira nebe iha “zona nakukun” sira ne’e mos hatur-an hanesan ema kritiku, maibe, infelizmente, sira labrani hatudu oin, sira ne’e subar iha nakukun laran mak halo kritika. Sira ne’e hetan naran oioin, “cobarde”, “pengecut”, irresponsavel, nsst., tanba subar iha identidade (ID) falsu nia kotuk mak halo kritika. Dala ruma ema sira ne’e la’os “milisi” ka “otonomi”, bele de’it ema rezistensia, ka intelektual maibe ta’uk estraga sira nia relasaun ho sira nebe sira kritika, entaun sira lori ID falsu mak halo kritika. ID falsu sira nia kritika dala ruma loos maibe lahetan kredibilidade ruma tanba ema lahatene husi see. Sira ne’e, barak liu mos mak sira nebe halo kritika arbiru de’it, kritika sira destrutiva, halo atakes pessoais, halo assassinatu karater, to’o insulta ema, hotar ema, no hatun ema nia dignidade, tanba sira lasente iha responsabilidade ba sira nia liafuan sira. Biar nune’e, balun nia kritika iha fundamentu tuir faktus no uza mos dadus. Ho ema barak sei uza ID falsu hodi halo kritika, ida ne’e mos hatudu katak rai ne’e la’os di’ak de’it, seidauk iha liberdade expressaun loloos, tanba ne’e ema balun sei ta’uk no sei subar iha ID falsu nia kotuk mak halo kritika, hanesan los tempu luta klandestina nian, tanba tauk hetan perseguisaun ka sai dadur ka mate, ka hanesan tempu guerrilha nian, tiru no halai.

Termu "penjilat" husi lian Indonezia, iha portuges bolu ‘lambe-botas”. Iha kontestu politika “penjilat” dala barak uza hodi  refere ba ema nebe iha tendensia “menjilat” ema boot ka superior sira ka lider sira. Baibain sira “menjilat” ho maneira sira excessivo (berlebihan) ka la-onestu, hodi hetan benefisiu ka hetan pozisaun nebe di’ak liu.

Ema "penjilat" politik ida hatudu ninia komportamentu hanesan gosta hahii, hana’i ka halo elojia excessivo ba lider ka superior sira, simu tomak sa desizaun de’it ka aktu tomak husi superior nian sein kestiona ka kritika, no aat liu tan fo sala hotu ba ema seluk, menus superior, hodi halo hakmatek no halo kontente superior. Hahalok ne’e dala barak lamai husi onestidade ka prinsipiu, maibe husi motivasaun atu mantein ka hasa’e ninia pozisaun iha sirkulu politika nia laran. Ema “penjilat” ida la’os ema onestu, no laiha integridade iha kontestu politika.

Saida mak salah ka aat husi penjilat ida? Iha konsekuensia negativu barak mak mosu husi komportamentu “penjilat” nian relasiona ho lider sira, relasiona ho nasaun ka estadu. Konsekuensia negativu balun mak:

1.     Laiha objetividade no iha tendensia politika nebe la-efetivu: “Penjilat” iha tendensia halo elojiu (pujian) excessivo no la-kritiku ba lider sira. Ida ne’e halo lider sira lakon ninia perspetiva no ladun rona kritika konstrutiva sira. Politika nebe halo, barak liu influensiadu husi hakarak ka dezeju ida atu mantein imajen pozitiva duke efetividade;

2.     Dezigualdade no justisa sosial: “Penjilat” la-importa ho issu sira dezigualdade no justisa sosial nebe maioria povu hasoru. Sira foku liu ba oinsa hetan benefisiu pessoal no mantein relasaun di’ak ho lider sira, sein fo atensaun ba nesesidade povu tomak nian;

3.     Inkapasidade rezolve problema povu nian: Lider nebe hadulas husi “penjilat” sira bele lakon ninia kapasidade atu trata problema sira povu nian ho efetivu. Sira haree obsekadu liu ho sira nia imajen pessoal no ladun fo prioridades ba rezolve problema konkreta nebe povu hasoru;

4.     Korupsaun no Nepotizmu: Penjilat” bele sai fonte ka sumber protesaun ba lider sira hasoru kritika sira ka aktus judisiais. Ida ne’e bele fo marjen ba pratika korrupsaun no nepotizmu sein ta’uk ba responsabilizasaun ka akuntabilidade;

5.     Transparansia no akuntabilidade nebe menus ka ki’ik: Lider nebe hadulas husi “penjilat” sira ladun transparente no ladun fo atensaun ba akuntabilidade iha sira nia asaun sira. Ida ne’e bele difikulta povu hodi avalia susesu ka falhansu polika nebe sira hola;

6.     Hatama lider sira no nasaun ba rai-ku’ak: “Penjilat” sira bele konduz lider sira ba rai kuak tanba sira nunka hasee ka kritika lider sira bainhira halo sala ka halo buat sira ladi’ak nebe prejudika povu no nasaun. Lider sira hanoin sira nia desizaun sira loos hotu, tanba “penjilat” sira nunka dehan lider sira sala. Bainhira lider sira nia desizaun politika no ekonomika sala, lori nasaun ba rai ku’ak. Lider sira monu iha rai ku’ak, ka tama iha kadeia, “penjilat sira” di’ak hela, sira bele muda fali ba lider sira seluk.

Iha lider balun kontinua hola desizaun nebe di’ak no efetivu maski hadulas husi “penjilar” sira, tanba nia rona krtika sira husi ema sira nebe la’os halo parte ninia sirkulu politika. Rona kritika sira husi “zona risco” ka “crítico: nian. Maibe, tenki rekuinese katak, “lambe-botas” nebe excessivo lori impaktu longu prazu nian ba kualidade lideransa no prosperiedade povu nian.

Enkuantu “zona conforto” ka “zona aman” ka “zona nyaman” jeralmente refere ba situasaun ka ambiente iha nebe ema ida sente “conforto” ka “aman”, protejidu, no ladun ameasadu. Ema sira iha “zona conforto” iha tendensia sees husi riskus ka lakohi hasoru riskus ka inserteza (kepastian) sira, sira hili, hela nafatin iha situasaun nebe sira kuinhese ona no “conforto” ba sira. Sira diferente uituan ho “penjilat”, tanba “penjilat” iha tendensia “agrada” ka “menyenangkan” no “admira” ka “mengagumi” parte sira nebe ukun ka lider ho maneira nebe excessivo, ho espetativa atu hetan benefisiu ka pozisaun ruma nebe di’ak liu.

Maski “penjilat” ho “zona conforto” haree hanesan diferente, maibe iha buat balun hanesan:

1.     La-sente konfortadu ho mudansa: Ema sira iha “zona conforto” no “penjilat” la-sente konfortavel ho mudansa. Sira lakohi sai husi zona nebe sira kuinhese ona ka hola risku nebe bele halo nakdoko sira nia estabilidade; 

2.  Sira nia hakarak mak mantein status quo: Atu ema sira iha “zona conforto” ka “penjilat”, sira hotu iha dezeju no vontade ida boot tebes ba mantein status quo. Sira la-gosta perturba dinamika nebe iha ona ka buka aseitasaun husi parte nebe ukun ka lider nebe ukun hela hodi sira bele kontinua hela iha “zona conforto”; 

3.   La-sente konfortadu ho kritika: Ema sira iha “zona conforto” no “penjilat sira” sente la-konfortadu ka hatudu rezistensia ba kritika ka mudansa nebe mai husi li’ur. Ida ne’e tanba sira ta’uk atu lakon seguransa ka sira nia pozisaun. Tanba mos ida ne’e, mak dala barak ita haree sira nia reasaun excessiva ba kritika sira, hatudu momos oinsa sira “jilat” superior sira.

Ema sira iha “zona conforto” la-nesesariamente sai “penjilat”, pelo kontrariu, “penjilat” sira nunka hakarak sees husi “zona conforto”. Fator sira hanesan personalidade, valores, no kontestu situasional mos iha papel importante hodi kumpreende komportamentu ema ida nian.

Maski ema sira iha “zona conforto” ho sira nebe iha “zona risco” ka “crítico” bele iha diferensa iha sira nia aproxomasaun no postura ka atitude ba situasaun, iha diferensa xave entre sira rua:

1.   Atitude relasiona ho risku: Ema nebe iha “zona conforto” iha tendensia sees husi risku no inserteza.

     Sira sente konfortavel ho situasaun nebe sira kuinhese ona. Enkuantu individu ka autor sira nebe halo kritika sira nakloke liu ba risku no inserteza. Sira fiar-an no iha abilidade ka aten-brani hodi identifika problemas no koko buka solusaun foun; 

2.  Resposta ba kritiku: Ema nebe iha “zona conforto” parese sente ameasadu ka la-konfortavel bainhira hasoru kritika sira. Sira iha tendensia atu mantein status quo duke hasoru mudansa. Enkuantu individu sira halo kritika bele haree kritika hanesan oportunidade atu hadia situasaun balun nebe ladun la’o di’ak. Sira ne’e preokupa ho interesse komum nian, tanba nee sira arriska-an halo kritika. Kritika bele halo sira lakon sira nia serbisu ka taka oportunidade ba sira hodi hetan pozisaun nebe di’ak liu. Maibe lider sira nebe di’ak no iha maturidade, sira lahalo ema kritiku sira ba sira nia inimigu, maibe sira rona no apresia kritika sira tanba bele ajuda sira hodi hadia situasaun ka buat sira nebe sei la’o ladun di’ak. Ema kritiku sira nakloke ba feedback no bele uza kritika hanesan instrumentu ida ba aprendizajen no kresimentu; 

3. Persepsaun relasiona ho seguransa no inovasaun. Ema sira iha “zona conforto” foku liu ba kuida ho seguransa no estabilidade. Sira labrani koko buat foun sira ka inovador sira tanba ta’uk pertuba sira nia konfortabilidade. Enkuantu individu sira halo kritika haree inovasaun no mudansa hanesan aspetu nebe importante ba halo korresaun ka hadi’a. Sira bele insentiva eksperimentu no korresaun hodi atinji objetivu nebe di’ak liu;  

4. Objetivu no motivasaun: Ema sira iha “zona conforto” iha motivasaun atu mantein situasaun nebe sira kuinhese ona no seguru. Sira ladun iha vontade atu halo mudansa ka lakohi tama iha situasaun ida la-konfortavel (ketidaknyamanan). Enkuantu individu sira halo kritika iha motivasaun atu hadia problema sira nebe iha. Sira koko atu atinji objetivu nebe boot liu duke mantein status quo.

Presiza rejista katak kritika nebe konstrutiva ka edukativa bele sai forsa pozitiva ba melhorias (perbaikan) no inovasaun, enkuantu kritika destrutiva bele iha impaktu negativu. Tan ne’e tenki sees husi kritikas destrutivas sira.

Ema hotu ta’uk “zona risku” ka labrani halo kritika. Maibe kritika ne’e importante. Kritika ba lider sira no ba governu iha ninia importansia balu nebe importante tebes iha kontestu sosial, politika no dezenvovimentu sosiedade nian. Tanba sa kritika ba lider sira no ba governu importante:

1.     Akuntabilidade/Responsabilizasaun: Kritika tulun garante responsabilizasaun lider no governu ba sosiedade. Ho kritika, halo lider sira bele responsabiliza ba sira nia aktus no desizaun sira ba povu ka publiku; 

2. Melhoramentu no Inovasaun: Kritika nebe konstrutivu bele sai insentivu ba melhoramentu no inovasaun. Sujestaun sira nebe fo liu husi kritika bele sai fonte inspirasaun ba lider sira hodi halo mudansa nebe pozitivu; 

3. Prevensaun ba abuzu poder: Kritika funsiona hanesan supervizor ba abuzu poder. Ho kritiku sira, lider sira kuidadu tebes hola desizaun no ezekuta politika sira; 

4. Hasa’e kualidade desizaun: Kritika ajuda insentiva lider sira hodi halo avaliasaun no reflesaun nebe kle’an kona-ba politika no desizaun sira nebe sira hola. Ida ne’e bele hasa’e kualidae ba desizaun nebe atu hola; 

5. Aumentu ba transparensia: Kritika bele insentiva governu atu transparente liu tan iha sira nia aktus no desizaun sira. Ida ne’e bele kria ambiente ida iha nebe halo povu fasil liu tan hetan asesu ba informasaun sira.  

6. Partisipasipasaun sosiedade nian: Kritika estimula partisipasaun sosiedade nian iha prosesu sira hola desizaun. Sosiedade nebe kritiku iha tendensia ativu liu involve iha assuntu sira publiku nian no aprezenta ejijensia nebe aas relasiona ho serbisu publiku sira.  

7. Liberdade Espessaun: Kritika reforsa liberdade espressaun hanesan direitu fundamental sosiedade nian. Ida ne’e kria ambiente ida iha nebe individu ka grupu sira nia lian (voz) nebe lahanesan bele rona no respeita husi ukun na’in sira. Tanba ne’e ukun na’in sira labele sente alerjia ho individu ka sosiedade sivil sira nia kritika sira. “Penjilat” sira mos lalika alerjia no sai defensivu ba kritikas sira, tanba bainhira nasaun di’ak “penjilat” sira mos konserteza di’ak; 

8. Demokrasia nebe saudavel: Kritika mak elementu xave hodi garante demokrasia nebe saudavel. Iha sistema demkrasia nia laran, krtika estimula debate ka diskusaun nebe nakloke no pluralizmu iha vizaun.

Ho kritika nebe saudavel no konstrutivu, sosiedade ida moris no dezenvolve-an ho justa, aberta no demokratikamente.

Hafoin ita haree hotu ona kona-ba di’ak ho ladi’ak ba lider sira no nasaun husi zona sira nebe iha, agora fila fali ba ida-idak nia an, hili no pozisiona-an iha nebe, hakarak sai ema penjilat, hela iha “zona conforto”, sai ema kritiku ka kritika husi nakukun laran. Kombatente no militante ba kauza justa no interesse komum sira, sei lahili tama iha grupu “penjilat” ka hela iha “zona conforto” ka subar iha “zona nakukun, tanba tempu klandestina no guerrilha nian liu ona, maibe nia sei hili “zona risco” ka “zona crítico” tanba laiha luta ida sein risku, hodi nune’e bele ajuda lori Timor ba moris nebe naroman no nabilang liu tan.

 

No comments:

Post a Comment


123456789
1. Membru RENETIL Ho Matan Ben Simu Matebian Lasama 2. Primeiru-Ministru Louva Livru RENETIL Publika kona-ba Kontribuisaun Istóriku ba Ukun An 3. Sekjer RENETIL ho Hakerek nain Carlos Saky entrega livru ba PR Taur MR 4. STL - Livru RENETIL iha Prosesu Libertasaun Timor-Lorosae 5. Lansamentu Livru Antes Sem Titulo do Que Sem Patria 6. Sasin no envolvimentu Dr. Rui de Araujo alias Agil nudar militante RENETIL 7. RENETIL - Nova Lideranca Mistica 8. Homenagem a Fernando Lasama de Araújo 9. PN Diskuti Malu Tamba Livru RENETIL