UMA KNUA DADOLIN DOKUMENTUS OPINIAUN SEARCH Online KANOIK LIAFUAN IMPRENSA

      PETISIONER TIMTIM

"Hau nia dignidadi la a'as liu dignidadi Nasaun nian".
RENETIL -
Nova Lideranca Mistica
.

Asaun 12 Junnu 1998: Okupasaun Edifisiu DEPLU iha Jakarta - Husi hau nia memoria rasik
LIVRO
RENETIL
LOMPAT
PAGAR
OPERASAUN
TREPE




NASAUN NEBE "MATI RASA": ANALIZE SOSIOLOJIKU NO PSIKOLOJIKU IDA

 

NASAUN NEBE "MATI RASA": ANALIZE SOSIOLOJIKU NO PSIKOLOJIKU IDA


Carlos da Silva L. F.R. Saky

 

Konseitu nasaun nebe mati rasa" (lian indoneziu) ka insensível (lian portuges) bele analize husi perspetiva sosilojiku no psikolojiku. Laiha sensibilidade ka “mati rasa” la’os diskrisaun ba sosiedade nebe apatiku de’it, maibe indikasaun real husi koezaun sosial nebe rahun nebe la’o ba anomia, situasaun ida nebe deskreve husi Durkheim iha ninia livru Suicide: A Study in Sociology (1951) hanesan fenomenu solidariedade nebe rahun iha sosiedade nia laran. Nasaun nebe lakon lakon ninia sensibilidade moral no empatia koletiva la’os de’it meramente sofre estagnasaun sosial - maibe iha faze distruisaun sistemika. Iha kontestu ida ne’e, sosiedade nebe monu iha kondisaun “mati rasa” la’os de’it nonok, maibe hahu ignora luta koletiva hodi hatuur uluk interesse pessoal ka grupu nebe ki’ik liu nian iha oin.  Iha kontestu nasaun sira “mati rasa”, lakon sensibilidade moral no empatia koletiva destroe kapasidade sosiedade nian atu responde krizi sosial. Situasaun ida ne’e bele esplika liu husi teoria alienasaun Karl Marx nian iha Economic and Philosophic Manuscripts of 1844 (1978), iha nebe individu sira hadok-an husi sira nia realidade sosial rasik, sai apatiku ba dezigualdade no injustisa.

Serake ita sai ona nasaun nebe husik justisa no solidariedade atu iis kotu liu tanba politika sira nebe la-umanu la’o nafatin? Serake nasaun nebe “mati rasa” mak  reflexu husi ita nia inkapasidade hasoru dezigualdade nebe belit metin iha ita nafatin?

Atu hatene di’ak liu nasaun nebe “mati rasa”, importante hatene ninia karateristika sira. Lideransa nebe “mati rasa” ka laiha sensibilidade. Lideransa nebe laiha sensibilidade, ida ne’e mak karateristika prinsipal ida husi nasaun nebe “mati rasa”. Husi naroman teoria Weber nian iha Economy and Society: An Outline of Interpretive Sociology (1978), ita haree oin-sa lideransa karismatiku dala barak transforma-an sai dominasaun burokratika ka autoritariu. Haree de’it Soekarno, lider ida karismatiku tebes, maibe sai autoritariu, no ikus mai ema la-gosta no hatun nia ho dalan nebe la-dignu. Exemplo hanesan ne’e barak tebes. Ema lakon tiha simpatia ba sira, tanba sira larona ona povu nia lian, maibe fokus los de’it ba reforsa sira nia pozisaun pessoal ka sira nia grupu nian. Iha kazu barak, hanesan deskreve husi Mohammad Hatta, vise-Prezidente Republika Indonezia nian, nebe kompara Soekarno ninia karater ho personajen Mefistófeles iha obra Faust (Goethe, 2000), ita haree oinsa intensaun diak lider nian bele transforma sai boomerang, estraga vida barak liu duke hadi’a.  

Serake ita nia lider sira, hanesan Mefistofeles, sakrifika ona bem-estar povu nian ba interesse ego politika no ekonomia? Serake ita brani kritika sira, ka justamente monu tama iha passividade ida nebe kle’an liu tan ka sai tiha fali defensor delek sira nian?

Sosiedade nebe apatika no rende de’it (fatalista) mak manifestasaun nebe aat liu ona husi “mati rasa”. Bourdieu iha ninia obra The Forms of Capital (1986) esplika katak auzensia kapital sosial no kultural sei agrava kondisaun estagnasaun sosial. Bainhira laiha ona esperansa ba mudansa, instituisaun politika sira lakon ona kredibilidade, no sidadaun sira hahu alienadu husi sistema nebe iha, ita haree prosesu apodresimentu (pembusukan) sosial invisivel, hanesan aifuan ida nebe dodok husi laran no ita laharee hetan husi li'ur.

Maibe, ita fiar duni katak sosiedade ne’e apatika? Ka justamente ita mak ignora potenesia koletiva nebe iha, tanba sistema nebe iha taka espasu ba mudansa nebe signifikativa? Bainhira demokrasia transforma sai palku teatru, se mak responsabiliza loloos ba apatia povu nian?

Iha sosiedade nebe “mate rasa”, injustisa sai parte husi kultura, no korrupsaun konsiderada hanesan buat baibain ida. Hanesan esplika husi Rawls iha  A Theory of Justice (1971), justisa sosial sai pilar prinsipal ba estabilidade sosial. Maibe bainhira ignora justisa, no justisa sai hanesan rariedade (barang langka) ida nebe so bele sosa de’it husi sira nebe iha poder ka osan, ita la’os de’it ona hasoru dezigualdade, maibe mos destruisaun ba fundamentu sira moral sosiedade nian. Korrupsaun la’os problema “desvio” nebe izoladu, maibe manifestasaun husi kultura nebe kuda metin ona iha estrutura governu no ekonomia nia laran.

Se injustisa ninia abut metin ona no sai ona norma, serake ita bele laran metin atu iha mudansa ida sein sobu sistema nebe dodok tiha ona? Serake ita bele konfia ba lider nebe metin ona iha rede interesse pessoal no grupu nian?

Sein empatia no justisa sosial, ita sei haosru konsekuensia nebe la’os de’it ba tempu badak, maibe destroe estrutura sosial permanentemente. Eviksaun forsada sein alternativa ida adekuadu ba ema sira nebe sofre eviksaun, inkapasidade sistema saude hodi satifaz nesesidade bazika sira, no frakasu iha edukasaun nebe forma jerasaun ida kompetente no etika, mak sinal klaru sira falha iha moral no estrutural nebe ameasa futuru nasaun nian. Hanesan Durkheim dehan, bainhira solidariedade no instituisaun sira la-funsiona ona, sosiedade sei hasoru anomia – estadu ida nebe perigozu liu duke simples kaos sosial ida.

Oinsa ita bele hasoru kestaun sein destruisaun ba sistema nebe iha? Serake ita sei konfia nafatin ita nia futuru destinu ba sira nebe ignora tiha ona nesesidade baziku povu nian.

Atu hakat liu fenomenu “mati rasa”, ita tenki adopta aproximasaun nebe radikal no revolusionariu. Halo investimentu iha moral no etika, hanesan nebe Durkheim aprezenta iha Education and Sociology (1973), so sei efetivu bainhira akompanha ho reforma nebe kle’an liu tan iha sistema edukasaun nebe iha. Politika ekonomika nebe inkluzivu no orientadu ba redusaun pobreza tenki planeadu ho dalan nebe atu kapasita povu, la’os fo benefisiu ba ema musan oan hira. Reforsu ba justisa sosial tenki hahu ho hadi’a instituisaun no aplikasaun rigoroza ba lei, sein favoritizmu.

Maibe, serake ita preparadu atu halo mudansa nebe kle’an loloos, ka ita sai dadur nafatin hodi hadi’a de’it ninia kulit no lakona iha problema nia isin?

Labele subestima fenomenu “mati rasa”. Nia hanesan reflexu ida husi ita nia inkapasidade, nudar nasaun, hodi mantein solidariedade sosial. Se ita hakarak harii sosiedade ida justa no solidariu liu tan, ita tenki prontu hasoru realidade nebe dura tanba mudansa lamai sein esforsu koletivu ida nebe forte no sein destruisaun ba sistema atual. Ho de’it kombinasaun entre edukasaun, justisa sosial no reforma institusional jenuina, ita bele sai husi siklu visiozu “mati rasa” no hakat ba futuru ida di’ak liu.

 

Referensia

  1.       Bourdieu, P. (1986). The forms of capital. In J. G. Richardson (Ed.), Handbook of theory and research for the sociology of education (pp. 241-258). Greenwood.
  2.       Durkheim, E. (1951). Suicide: A study in sociology. Free Press. (Original work published 1897)
  3.       Durkheim, E. (1973). Education and sociology. Free Press. (Original work published 1922)
  4.       Goethe, J. W. (2000). Faust: A tragedy. Oxford University Press. (Original work published 1808)
  5.       Marx, K. (1978). Economic and philosophic manuscripts of 1844. Progress Publishers. (Original work published 1844)
  6.       Rawls, J. (1971). A theory of justice. Harvard University Press.
  7.       Weber, M. (1978). Economy and society: An outline of interpretive sociology. University of California Press. (Original work published 1922)

 

No comments:

Post a Comment


123456789
1. Membru RENETIL Ho Matan Ben Simu Matebian Lasama 2. Primeiru-Ministru Louva Livru RENETIL Publika kona-ba Kontribuisaun Istóriku ba Ukun An 3. Sekjer RENETIL ho Hakerek nain Carlos Saky entrega livru ba PR Taur MR 4. STL - Livru RENETIL iha Prosesu Libertasaun Timor-Lorosae 5. Lansamentu Livru Antes Sem Titulo do Que Sem Patria 6. Sasin no envolvimentu Dr. Rui de Araujo alias Agil nudar militante RENETIL 7. RENETIL - Nova Lideranca Mistica 8. Homenagem a Fernando Lasama de Araújo 9. PN Diskuti Malu Tamba Livru RENETIL