RETORIKA KONABA UNIDADE IHA RAI NAKFERA LETEN
Husi: Carlos da Silva L.F.R. Saky
Iha Timor-Leste, liafuan “unidade” sai ona termu ida nebe temi beibeik husi lider sira, ida-ne’e atu sai hanesan tiha mantra ida hodi halo hakmatek tensaun politika sira hotu. Kuaze konflitu sira hotu, kada friksaun institusional, kada diverjensia no espasu publiku termina ho apelu ba rekonsiliasaun husi parte dirijente nasional sira. Maibe, bainhira liafuan ne’e ita repete beibeik, klaru liutan rai-naruk entre saida mak hateten no saida mak halo. Ita to’o tiha ona iha pontu ida iha nebe retorika unidade semo aas, enkuantu aktu nebe loloos suporta nia, hela dook liu iha rai nebe nakfera. Liafuan unidade nebe sai husi lider sira nia ibun semo lais tebes hanesan ramaoan maibe lider sira nebe hanesan rama inan la’o ba diresaun kontrariu. Apelu unidade ne’e hanesan ba de’it povu baibain sira, maibe unidade ne’e la-aplika ba sira, tanba ne’e sira kontinua ho sira nia selok malu, siku malu, kateri malu, satan malu, hatun malu no sees malu.
Unidade nakfilak ona ba ornamentu politika, hafurak diskursu sira, no kilat retorika hodi mantein lijitimidade. Bainhira ita nia na’i-ulun sira ko’alia, sira hamrik hanesan guardiaun estabilidade nian, protetor sira povu nian no kura-na’in kanek sira istoria nian. Maibe, bainhira sira hit-ain hakat fila ba espasu politika, retorika ne’e naksobu iha interese pesoal ka interese grupu ka partidaria nia oin, lealdade tuan, no ambisaun pesoal nebe nunka halakon ho loloos. Sira nebe husu ba povu atu hatun ego, hatun temperatura politika, iha biban barak, sira mak sai fonte ahi nebe subar-an maibe manas tebes hodi fahe povu nafatin hodi sira bele ukun. Tanba unidade bele halo balu lahetan oportunidade, so liu husi fahe malu mak sira ida-idak bele hatudu-an, se mak manda no se mak la-manada. Moras aat ida ne’e mak bobar hela ita durante tinan ruanulu ikus ne’e.
Kontradisaun ne’e la’os fenomenu foun. Desde restorasaun ukun-an, linguajen unidade dala barak uza hanesan eskudu moral, maibe aktor politiku sira kontinua kadi tudik sona malu nian hodi halo diverjensia sira kro’at nafatin. Lider sira halo apelu rekonsiliasaun iha publiku, maibe iha oda-matan nebe naktaka nia kotuk, sira bali ka kuida nafatin rivalidade, hakro’at linha diferensa no divizaun sira, proteje rede lealdade sira nebe hasees malu. Iha palku nia leten, sira mosu mai hanesan estadista; iha arena politika, sira sai fali jogador tuan nebe kaer metin lojika nebe hanesan: manan liu husi fahe povu, mantein iha poder ho politika divizionizmu ne’e. Ita-nia lider sira nebe povu haree sira hanesan “lulik” aproveita di’ak loos povu nian lealdade ka matan nebe sei nakukun hodi joga buat hotu nebe iha realidade lahatudu sira nia “lulik” no sentidu estadista ruma. Odiu ho vingansa la-reflete liukedas hahalok “lulik” nian ruma.
Iha kazu barak, lider sira lakurang liafuan furak sira; buat nebe kurang mak sira nia barani atu tau iha pratika sira nia liafuan sira unidade no rekonsiliasaun entre sira. Rekonsiliasaun presiza rekuinhesimentu ba sala sira, barani hola risku politika, no firmeza hodi rekuza jogu tuan nebe dudu husi ego no grupu apoiu. Maibe ita nia politika kleur ona domina husi interese pesoal no estrutural sira – interese nebe halo apelu ba unidade nebe hela de’it hanesan slogan, la’os kompromisu, hela de’it iha retorika sira iha surat tahan sira.
Ironiku liutan, entre lider sira, iha balu nebe fiar-an loos katak sira nia-an mak simbolu unidade nian, maibe sira nia estilu komunikasaun no sira nia asaun sira hamosu tensaun ba tensaun. Sira ko’alia ho fiar-an tomak hanesan sira mak bali armonia, maibe narrativu nebe sira harii fahe sosiedade entre “sira nebe hamutuk ho sira” no “sira nebe kontra sira”. Iha kondisaun sira hanesan ne’e, kontradisaun sira la’os estratejiku ona; nia nakfilak ba laiha kapasidade sani realidade no laiha onestidade ba-an rasik.
Iha Timor-Leste, ita toman ona ho promesa sira “mantein estabilidade nasional”, maibe ita ladun haree asaun sira nebe hadook-an loloos husi padraun tuan konflitu interna. Ita rona apelu “tenki hamutuk”, “rona malu”, “serbisu hamutuk”, “tenki hateke ba oin”, maibe iha pratika, iha desizaun importante sira, nunka tuur hamutuk, nunka rona malu, nunka serbisu hamutuk, sempre hateke ba kotuk, ba odiu ho vingansa. Desizaun sira sempre hola ho lojika eskluziva, mesak-mesak, nebe hadok lian barak. Husu ita atu “hakotu odiu no vingansa”, maibe iha kotuk sira harii rede konflitu no divizaun, liuhusi liman-ain sira, buka tetak malu, insulta malu, halo troxa malu, atu unidade no rekonsiliasaun labele akontese. Lider sira halo apelu maka’as ba unidade no rekonsiliasaun, to’o hako’ak malu no re’i malu ho inimigu tuan sira, maibe entre maun-alin sira, unidade no rekonsiliasaun hela de’it iha retorika, iha pratika sira buka nafatin fahe malu duke halibur malu.
Ita nia sosiedade la-falta kumprensaun; buat nebe falta ka kurang mak lider sira nia vontade atu labele halo unidade sai de’it instrumentu politika ida. Unidade nebe loloos lamoris husi lider sira nebe bali konflitu nia ibun, maibe husi asaun konkreta nebe fo uluk prioridade ba estadu iha interese pesoal ka grupu nia leten, interese povu nian iha sentimentu tauk lakon poder ka influensia.
Durante retorika lian maka’as liu duke aktu ida, durante liafuan sira husi lider sira nian hamrik mesak sein suporta ho konsistensia moral, ita sei moris nafatin iha rai nebe nakfera nia leten. No rai nakfera ida-ne’e bainhira husik nune’e de’it, nia la’os de’it sei ameasa unidade politika, maibe mos fiar povu nian ba lider nasional sira.
Retorika unidade karik ronaba fuark. Maibe estadu la’os harii husi liafuan furak sira. Estadu harii husi karater. Ida-ne’e mak ohin lorin ita presiza liu.


















No comments:
Post a Comment