UMA KNUA DADOLIN DOKUMENTUS OPINIAUN SEARCH Online KANOIK LIAFUAN IMPRENSA

      PETISIONER TIMTIM

"Hau nia dignidadi la a'as liu dignidadi Nasaun nian".
RENETIL -
Nova Lideranca Mistica
.

Asaun 12 Junnu 1998: Okupasaun Edifisiu DEPLU iha Jakarta - Husi hau nia memoria rasik
LIVRO
RENETIL
LOMPAT
PAGAR
OPERASAUN
TREPE




EVIKSAUN IHA DILI: DEZENVOLVIMENTU KA SOFRIMENTU POVU?

  

EVIKSAUN IHA DILI: DEZENVOLVIMENTU KA SOFRIMENTU POVU?

Husi: Carlos da Silva L. F. R. Saky

 

Iha tempu ikus ne’e, komunidade barak iha Dili hasoru realidade ida nebe preokupante. Lori naran “dezenvolvimentu”, uma barak hetan demolisaun no familia sira obrigadu atu husik fatin nebe durante tinan barak sai sira nia fatin moris. Eskavador tama, kakuluk no parede monu, no iha tempu badak de’it, familia ida nebe antes iha hela fatin permanente transforma-an sai ema nebe moris iha inserteza. Situasaun ida ne’e lori ita hotu atu reflete kona-ba pergunta ida nebe importante tebes: dezenvolvimentu ne’e atu benefisia povu ka atu aumenta sofrimentu povu?

 

Laiha ema ida kontra dezenvolvimentu. Kapital ida hanesan Dili presiza ordenamentu urbanu, estrada di’ak, drenajen, saneamentu no infraestrutura moderna atu bele responde ba kresimentu populasaun no nesesidade ekonomika. Maibe dezenvolvimentu ida labele konsidera hanesan progresu lolos bainhira nia konsekuensia mak familia sira lakon uma no moris iha sofrimentu. Bainhira haree inan-feton sira tanis no halerik ne’e hatudu katak sira lakon buat ruma nebe folin boot tebes ba sira. Infraestrutura importante, maibe dignidade umana importante liu.

 

Ba familia barak nebe afetadu husi eviksaun sira iha Dili, uma la’os de’it edifisiu ida ho parede no kakuluk. Uma mak fatin seguransa, fatin nebe labarik sira krese, fatin nebe inan-aman buka sustenta familia, no fatin nebe ema sente katak nia iha identidade no estabilidade iha moris. Bainhira uma ida monu, ne’e la’os de’it destruisaun estrutura fizika ida, maibe mos destruisaun ba estabilidade sosial no emosional familia ida nian.

 

Barak husi familia sira ne’e mai husi munisipiu sira ho esperansa atu hetan oportunidade moris di’ak liu iha kapital. Durante tinan barak, sira buka dalan atu harii moris ho limitasaun nebe iha. Balun halo negosiu ki’ik, balun sai motorista, fa’an sasan iha merkadu ka halo serbisu informal seluk atu sustenta familia. Maibe agora, iha tempu badak de’it, sira hasoru realidade ida nebe todan: ameasa atu lakon buat hotu nebe sira konstrui durante tinan barak.

 

Problema boot ida iha situasaun ne’e mak prosesu eviksaun dala barak la-akompanha ho preparasaun umana no transparente. Familia sira barak seidauk hatene klaramente sira sei ba hela nebe, kompensasaun saida mak sei simu, no oinsa sira sei kontinua sira nia moris hafoin demolisaun. Inserteza ida ne’e kria ta’uk, ansiedade no tensaun sosial iha komunidade sira.

 

Estadu iha direitu atu organiza no planeia sidade, maibe Estadu demokratiku ida mos iha responsabilidade moral no konstitusional atu proteje direitu fundamental povu nian. Bainhira governu halo eviksaun sein garantia kondisaun digna ba familia afetada sira, ne’e bele interpreta hanesan violasaun ba dignidade umana. Dezenvolvimentu nebe la-sentra iha ema no nia bem-estar sei transforma-an sai forma ida husi violensia estrutural.

 

Iha aspetu sosial, eviksaun forsadu lori impaktu nebe kle’an. Labarik sira bele para eskola tanba familia muda ba fatin dook ka tanba laiha kondisaun ekonomika atu kontinua estuda. Inan-aman sira lakon atividade ekonomika tanba merkadu, kliente no rede sosial sira nebe antes sustenta sira nia moris lakon. Komunidade sira nebe durante tinan barak moris hamutuk no tulun malu mos nakfera. Ema katuas no ferik sira, nebe durante tinan barak hela iha fatin ida de’it, sente trauma psikolojiku bainhira obrigadu atu husik sira nia ambiente sosial.

 

Situasaun ida ne’e mos hatudu problema estrutural ida iha dezenvolvimentu urbanu iha Dili. Durante tempu naruk, populasaun kapital aumenta lais, maibe politika abitasaun sosial no planeamentu urbanu lalao ho velosidade hanesan. Rezultadu mak komunidade informal barak moris iha area nebe agora konsidera “ilegal” ka “perigozu”. Maibe mos tenki husu pergunta ida nebe importante: bainhira Estadu la-prepara alternativa abitasaun nebe asesivel ba povu ki’ik, povu sei ba nebe?

 

Labele de’it haree povu hanesan problema. Povu nebe hela iha area informal sira ne’e maioria mak vitima husi falta planeamentu no falta politika sosial nebe forte. Tanba ne’e, solusaun ida nebe justa tenki involve responsabilidade Estadu atu buka buat nebe umana no sustentavel.

 

Iha perspetiva direitus umanus, eviksaun forsadu tenki sai ultima alternativa, la’os primeira resposta. Antes demolisaun, tenki iha dialogu jenuinu ho komunidade, halo konsulta transparente, kompensasaun justa no preparasaun relokasaun digna. Familia sira tenki hetan fatin nebe iha bee moos, eletrisidade, asesu ba eskola, saude no oportunidade ekonomika. Relokasaun labele de’it muda ema husi fatin ida ba fatin seluk nebe sofrimentu hanesan ka todan liu.

 

Timor-Leste hanesan nasaun ida nebe hetan independensia husi luta naruk ba dignidade no liberdade tenki iha sensibilidade sosial nebe aas iha tratamentu ba nia povu rasik. Povu Timor durante okupasaun hasoru dezalojamentu, lakon uma no moris iha sofrimentu. Uma sira hetan sunu no destruisaun nudar konsekuensia iha funu. Hafoin anunsiu referendun uma sira iha Dili no munisipiu sira sai ahukdesan. Tanba ne’e, iha tempu independensia ida ne’e, Estadu tenki evita politika nebe povu bele sente hanesan repetisaun ida husi injustisa sosial.

Sidade moderna ida lasukat de’it husi edifisiu aas, estrada luan ka projetu infraestrutura. Sidade ida konsidera desenvolvida bainhira nia povu mos moris ho dignidade, seguransa no esperansa ba futuru. Se dezenvolvimentu lori sofrimentu ba ema ki’ik sira, entaun iha buat ruma nebe sala iha modelu dezenvolvimentu ne’e rasik.

 

Iha Dili ohin loron, dezafiu boot la’os de’it oinsa atu konstrui kapital moderna, maibe oinsa atu garante katak modernizasaun ne’e lahusik povu vulneravel sira iha sofrimentu. Tanba objetivu boot husi Estadu no dezenvolvimentu tenki sempre hanesan ida ne’e: hadi’a moris ema nian, la’os halo ema lakon dignidade lori naran progresu.

 

No comments:

Post a Comment


123456789
1. Membru RENETIL Ho Matan Ben Simu Matebian Lasama 2. Primeiru-Ministru Louva Livru RENETIL Publika kona-ba Kontribuisaun Istóriku ba Ukun An 3. Sekjer RENETIL ho Hakerek nain Carlos Saky entrega livru ba PR Taur MR 4. STL - Livru RENETIL iha Prosesu Libertasaun Timor-Lorosae 5. Lansamentu Livru Antes Sem Titulo do Que Sem Patria 6. Sasin no envolvimentu Dr. Rui de Araujo alias Agil nudar militante RENETIL 7. RENETIL - Nova Lideranca Mistica 8. Homenagem a Fernando Lasama de Araújo 9. PN Diskuti Malu Tamba Livru RENETIL