UMA KNUA DADOLIN DOKUMENTUS OPINIAUN SEARCH Online KANOIK LIAFUAN IMPRENSA

      PETISIONER TIMTIM

"Hau nia dignidadi la a'as liu dignidadi Nasaun nian".
RENETIL -
Nova Lideranca Mistica
.

Asaun 12 Junnu 1998: Okupasaun Edifisiu DEPLU iha Jakarta - Husi hau nia memoria rasik
LIVRO
RENETIL
LOMPAT
PAGAR
OPERASAUN
TREPE




MERKADU LIVRE NO PREZENSA KOMERSIANTE XINEZES IHA TIMOR-LESTE

MERKADU LIVRE NO PREZENSA KOMERSIANTE XINEZES IHA TIMOR-LESTE

Husi: Carlos da Silva L.F.R. Saky

 


Iha artigu badak ida ne’e sei ko’alia kona-ba merkadu livre no prezensa komersiante xinez sira iha Timor-Leste ho ninia impaktu ba komersiante lokal sira.

Timor-Leste seidauk assina akordu ho rai ruma kona-ba merkadu livre, maibe iha pratika, ita haree rai ida ne’e, hanesan adopta ona sistema merkadu livre. Merkadu livre mak sistema ekonomiku ida iha nebe troka ba bens no servisus la’o sein restrisaun ka labele iha intervensaun husi Governu. Iha sistema ida ne’e, presu ho alokasaun rekursus sira determinadu husi merkadu ka husi oferta no prokura, no labele iha intervensaun husi Governu ba kuota, tarifa ka regulamentasaun sira nebe limita komersiu. Merkadu livre adopta husi rai sira Uniaun Europeia iha Europa, Akordu Livre Komersiu husi Amerika Norte (NAFTA) iha Amerika Norte no Akordu Parseria Transpasifiku (CPTPP) iha rejiaun Azia-Pasifiku.

Timor-Leste seidauk assina akordu merkadu livre ho kualker paiz ida, maibe Xina ho ninia produtu sira nakonun tiha ona iha Timor-Leste. Ida ne’e hatudu Governu Timor nebe ukun troka malu iha tinan 20 resin, laiha vontade ka kapasidade atu kontrola ema estranjeiru sira mai halo negosiu iha Timor-Leste. Tuir loloos, Governu tenki halo intervensaun seletiva ida hodi proteje komersiante lokal sira. Tanba Governu lahalo intervensaun mak Timor-Leste mos sai tiha hanesan fatin ba lixu nian.

Ita haree Xina sira ho livre mai iha Timor, mai fa’an ninia produtu sira ho livre. Sira mak determina sira nia sasan sira nia folin konforme sira nia gostu, sein iha intervensaun ruma husi Governu. Sasan ida, iha loja rua ka liu, na’in ida de’it, fa’an ho folin lahanesan, iha loja ida folin $5.00, iha loja seluk folin $7.00 ka $8.00.  

Timor-Leste loke nia oda-matan tomak atu ema rai li’ur sira mai halo negosiu iha Timor, maibe ema Timor labele ba halo negosiu iha rai-li’ur tanba, aleinde tenki kumpri lei sira nebe rigoroza no vigora iha rai-li’ur, no Timor-oan sira rasik mos seidauk iha kapasidade ka prontu atu kompete ho rai seluk. Kompete malu iha ita nia rain rasik susar ona, oinsa atu ba kompete ho rai seluk iha tasi balun?

Ita rekuinese katak, prezensa komersiante xinez sira iha Timor, lori ona impaktu kompleksus ba ekonomia no povu Timor. Iha impaktu pozitivu no negativu. Impaktu pozitivu mak dinamiza kresimentu asesu ba produdtu oioin no servisus sira, nebe antes susar tebes hetan iha Timor. Ida ne’e fo benefisiu ba konsumidor lokal iha eskolha oioin no presu nebe kompetitivu. Aleinde ida ne’e, prezensa komersiante xinez sira lori kontribuisaun signifikante ba ekonomia Timor nian liu husi investimentu no kriasaun empregu ba Timor-oan sira. Bele dehan, sein prezensa komersiante xinezes sira, Dili laran la-sidade no lamoris hanesan ohin loron. Maibe, iha mos ninia impaktu negativu sira. Komersiante lokal, seidauk preparadu atu kompete ho komersiante xinez sira nebe iha kapital boot.  Ida ne’e hanesan dezafiu seriu no ameasa ba kompetisaun nebe justu no sustentavel ba Timor-oan sira. Estadu tenki iha kompromissu atu proteje interesse komersiante lokal sira nian no garante katak sira iha oportunidade hanesan atu moris no dezenvolve-an. Rai  boot sira nebe adopta sistema merkadu livre, sira mos halo protesaun ba sira nia produtus sira liu husi medidas oioin, inkluindu hasa’e taxa ba produtus importadas sira ka halo limitasaun ba produtus husi rai li’ur balun hodi fo oportunidade ba sira nia sidadaun sira rasik hodi dezenvolve sira nia produtus rasik.

Buat nebe agora sai preokupasaun boot liu tan mak komersiante xinez sira la’os domina ona ekonomia no negosiu iha sidade boot sira, maibe sira mos halo expansaun negosiu to’o iha interior sira, liu husi negosiu ambulante. Ida ne’e sai ameasa boot ba loja ho kios Timor-oan sira nian iha interior nomos negosiu ambulante nebe halo husi Timor-oan sira. Loja, kios no negosiu ambulante Timor-oan sira nian sei mate tanba xines sira ba ho presu ba sasan sira nebe ho folin baratu liu.  Ida ne’e bele prejudika komersiante lokal sira nebe ninia kapital no rekursu sira limitadu no kria dezigualdade iha kompetisaun. Governu tenki hola medidas hodi proteje komersiante lokal husi ameasa sira nebe la-justu. Ida ne’e inklui aplikasaun regulamentu nebe suporta kompetisaun nebe saudavel no sustentabilidade komersiu lokal sira nian no tenki halo kontrolu nebe rijidu ba komersiante ambulante xinez sira, liuliu iha interior, hodi evita distorsaun iha merkadu no protesaun ba komersiante lokal sira. Governu fo apoiu ba dezenvolvimentu setor ekonomia lokal nebe estratejiku, fo insentivu ba komersiante lokal sira atu sai inovadu no dezenvolvidu.

Timor-Leste seidauk prontu atu kompete ekonomika ka komersialmente ho komersiante sira husi rai seluk tanba limitasaun sira hanesan tuirmai:

1.     Ekonomia Ki’ik: Ekonomia Timor-Leste nian relasionada ho rai seluk nian ho volume negosiu nebe ki’ik tebes. Ne’e signifika ninia kapasidade finanseira no estrutura negosiu nian limitada iha komparasaun ho rai seluk nian.

2.     Kapasidade Produtiva Limitada: Setor privadu iha Timor-Leste iha kapasidade ida limitada hodi produz bens no servisus kompetetivus iha nivel internasional. Ne’e mos hatudu ninia kapasidade kompetisaun ho produtus rai seluk nian sei limitada.

3.     Kumprimentu ba Leis no Regulamentus Komersiais: Setor negosiu sira iha Timor-Leste bele hasoru restrisoens tanba lei ho regulamentus sira nebe estabelesidu husi Governu. Ida ne’e bele reprezenta dezafiu ida ba negosiu lokal sira atu kompete ho komersiantes husi rai seluk nebe bele lahakruk ba regulamentus sira nebe rigorozu liu.

4.     Kustus Operasionais no Infraestrutura: Kustus operasionais, inkluindu enerjia, transporte no infraestrutura iha Timor-Leste, bele hanesan dezafiu ida ba negosiu lokal sira.

5.     Kapasidade Finanseira no Rekursus Umanos: Negosiu lokal sira bele hasoru dezafius liga ho kapasidade finanseira no rekursus umanus. Kapasidade atu investe iha teknolojia, treinamentu no dezenvolvimentu emprezarial bele sai hanesan problema ida.

Haree ba ita nia realidade sira, ita tenki rekuinese katak Timor-Leste seidauk preparadu atu tama iha merkadu livre. Implemetansaun ba merkadu livre bele lori impaktu kompleksu sira hanesan:

1.     Dezigualdade Ekonomika: Merkadu livre ida bele aumenta dezigualdade ekonomika bainhira laiha medidas hodi proteje setor sira ekonomia lokal nian nebe seidauk iha kbiit atu kompete ho produtus no servisus importadas nebe baratu liu.

2.     Kompetisaun Dezigual: Empreza lokal sira, liuliu sira nebe ho eskala ki’ik no mediu, bele iha difikuldades atu kompete ho empreza boot sira no multinasionais nebe iha rekursu no kapasidade produsaun boot.

3.     Dezempregu no Mudansas ba Empregus: Bainhira merkadu livre ida implementadu sein medidas mitigasaun, setor ekonomia lokal balun bele hasoru difikuldades ka bele lakon negosiu sira. Ida ne’e bele rezulta iha dezempregu no mudansa signifikativas sira iha forsa de trabalho.

4.     Impaktu iha Industria Agrikola: Timor-Leste depende maka’as ba setor agrikola, merkadu livre ida bele ameasa sustentabilidade no kompetitividade ba agrikultor lokal sira bainhira produtus importadus kompete ho presu nebe baratu ka ki’ik liu.

5.     Impaktus Sosiais no Kulturais: Implementasaun merkadu livre ida bele afeta ba modu moris, kultura no valor tradisional sira iha sosiedade. Mudansas iha dinamika ekonomika bele rezulta iha dezafius sosiais no kulturais.

Timor-Leste agora halo esforsu maka’as atu tama ASEAN (Association of Southeast Asian Nations). ASEAN rasik iha tendensia no halo esforsu ona atu adopta no kria merkadu livre entre ninia membru sira. Inisiativa ida ne’e kuinhesidu ho ASEAN Free Trade Area (AFTA), nebe inisia iha tinan 1992 ho objetivu atu reduz obstakulus sira iha komersiu entre membru ASEAN sira. AFTA ninia objetivu atu kria area komersiu livre entre membru ASEAN sira hodi reduz tarifas no obstakulus komersiais seluk. Prosesu halakon tarifas halo fazeadamente no iha ninia kalendariu rasik ba kada membru ASEAN.

Aleinde AFTA, ASEAN mos iha inisiativa seluk ho objetivu atu hakle’an integrasaun ekonomia entre ninia membru sira. Hanesan, ASEAN Economic Community (AEC) mak komunidade ida nebe ho objetivu atu kria area ekonomika unika iha ASEAN.

Maski ASEAN iha kompromissu ona atu kria merkadu livre, implementasaun no susesu inisitiva ne’e, bele varia husi rai ida ba rai seluk, no sei iha dezafiu no obstakulu nebe presiza ultrapassa hodi atinji objetivu ne’e.

Timor-Leste presiza tetu didi’ak tama iha ASEAN ida iha tendensia la’o ba merkadu livre ne’e. Se ita latetu ho didi’ak, emvez de lori impaktu pozitivu ba Timor-oan sira, nia sei halo Timor-oan sira sai marjinalizadu liu tan tanba seidauk preparadu atu kompete ho komersiante husi rai membru ASEAN sira. Iha kualker jogu bainhira ita arranka ho kondisoes lahanesan mak derrota hein tiha ita ona. Labele haruka atleta defisiente ida halai taru ho atleta normal ida, tanba sira rua nia kondisaun fizika lahanesan. Tenki kria kondisaun hanesan ba sira hotu foin tau sira halai taru.

Atu hakat liu dezafius sira temi iha leten, no bele halo Timor-oan sira bele kompete ho komersiante xinezes ka rai seluk, Governu tenki kria uluk kondisoens molok tama iha merkadu livre. Kondisoens sira ne’e mak:

1.     Promosaun ba Formasaun no Kapasitasaun Emprezarial: Fornese treinamentu no kapasitasaun ba emprezarius no setor privadu iha areas sira hanesan planeamentu ba negosius, finansas, marketing, no dezenvolvimentu lideransa.

2.     Estabelesimentu Mekanizmus Financeirus no Sustentabilidade Finanseira: Governu bele fasilita asesu ba finansiamentu no estabelese mekanizmus finanseirus, inkluindu esprestimos ba negosius nebe promove inovasaun, kriatividade no kresimentu ekonomiku.

3.     Kriasaun Ambiente ba Investimentu Favoravel: Estabelese regulamentasoens no ambiente ida nebe promove investimentu, inkluindu politikas fiskais kona-ba investimentu estranjeiru direktu (FDI).

4.     Promosau ba Setores Espesifikus: Identifika setor ekonomia ho potensial ba dezenvolvimentu no promove investimentu iha setor sira hanesan agrikultura, turizmu, minerasaun no enerjia.

5.     Promosaun ba Inovasaun no Teknolojia: Estimula dezenvolvimentu ba inovasaun no teknolojia lokal hodi hadi’a efisiensia operasional no kualidade produtus sira.

6.     Estabelesimentu Parserias ho Instituisoens Edukasionais no Organizasoens Internasionais: Fomenta kolaborasaun ho universidades, instituisoens ensino no organizasoens internasionais hodi fasilita transferensia teknolojia no kapasitasaun produtiva.

7.     Promosaun ba Empreza Ki’ik no Media sira: Oferese suporte espesifiku ba empreza eskala ki’ik no mediu sira atu asesu ba merkadus no rekursus finanseirus.

8.     Regulamentasaun no Kontrole Adekuadus: Estabelese regulamentu no kontrolu sira nebe fortalese kualidade no seguransa ba produtus no servisu lokal sira, promove konsumu lokal no dezenvolvimentu eknomiku.

9.     Edukasaun no Formasaun Kontinuu: Investe iha kapasitasaun kontinuu iha programas edukasional sira hodi hadi’a abilidades teknikas no lideransa. 

Ho kombinasaun iha medidas sira ne’e sei kria ambiente propisiu ida ba dezenvolvimentu emprezarial no setor privadu sira iha Timor-Leste. Importante mak Governu apoia emprezariu lokal sira no kria oportunidade atu sira bele hetan abilidades nesesarias hodi kompete ho rai seluk.

Povu no ajente negosiu sira tenki serbisu hamutuk hodi ultrapassa dezafiu sira ne’e no garante katak prezensa komersiante xinez sira no husi fatin seluk iha Timor bele fo benefisiu maximu ba parte hotu-hotu. Ho serbisu hamutuk no politika ida prudente, ita fiar katak ita bele atinji kresimentu ekonomiku nebe justu no sustentavel ba Timor-Leste.

 

 Nota: Artigu ne'e publika mos iha jornal STL, edisaun 16 Outubru 2023.

 

 

No comments:

Post a Comment


123456789
1. Membru RENETIL Ho Matan Ben Simu Matebian Lasama 2. Primeiru-Ministru Louva Livru RENETIL Publika kona-ba Kontribuisaun Istóriku ba Ukun An 3. Sekjer RENETIL ho Hakerek nain Carlos Saky entrega livru ba PR Taur MR 4. STL - Livru RENETIL iha Prosesu Libertasaun Timor-Lorosae 5. Lansamentu Livru Antes Sem Titulo do Que Sem Patria 6. Sasin no envolvimentu Dr. Rui de Araujo alias Agil nudar militante RENETIL 7. RENETIL - Nova Lideranca Mistica 8. Homenagem a Fernando Lasama de Araújo 9. PN Diskuti Malu Tamba Livru RENETIL