UMA KNUA DADOLIN DOKUMENTUS OPINIAUN SEARCH Online KANOIK LIAFUAN IMPRENSA

      PETISIONER TIMTIM

"Hau nia dignidadi la a'as liu dignidadi Nasaun nian".
RENETIL -
Nova Lideranca Mistica
.

Asaun 12 Junnu 1998: Okupasaun Edifisiu DEPLU iha Jakarta - Husi hau nia memoria rasik
LIVRO
RENETIL
LOMPAT
PAGAR
OPERASAUN
TREPE




KOMPORTAMENTU DESVIANTE NO IMPORTANSIA SENTIMENTU MOE

KOMPORTAMENTU DESVIANTE NO IMPORTANSIA SENTIMENTU MOE

Husi: Carlos da Silva L.F.R. Saky

 


Artigu ida ne’e atu koalia kona-ba komportamentu desviante no sentimentu moe. Komportamentu desviante no sentimentu laiha moe la’os lori prejuizu ba individuu de’it, maibe mos ba Povu, Nasaun no Estadu. Artigu ne’e foka mos ba kauza sira nebe halo sentimentu moe lakon no hamosu atitude ka komportamentu desviante sira nebe lori konsekuensias negativas ba sosiedade. Iha ne’e koalia mos kona-ba importansia husi sentimentu moe nebe importante tebes ba dezenvolvimentu sosial, moral no psikolojiku individu no sosiedade tomak nian, nune’e mos ba formasaun karater individual no nasional.

Komportamentu desviante refere ba asaun sira nebe desvia, latuir ka sees husi norma sosial sira nebe aseitavel ka ema hotu simu. Komportamentu sira ne'e normalmente konsidera nudar aspetu nebe sai husi padraun ka la-konforma ho espetativa sosiedade nian. Komportamentu desviante, dala barak, mai husi ema nebe sofre moras psikopata, no bele mos mai husi ema sira nebe ninia edukasaun moral no etika kurang, ida ne’e bele halo sira la-sensivel ba hahalok balun nebe la-etiku ka laiha moral.

Psikopata, moras ida, refere ba perturbasaun mental nebe hatadak husi komportamentu anti sosial, ladun iha empatia ka iha sentimentu halo sala, no iha tendensia atu hatudu komportamentu impulsivu no dala barak prejudika ema seluk sein sentimentu responsabilidade ka arrependimentu ba ninia hahalok desviante. Ema ho perturbasaun personalidade psikopata iha padraun komportamentu ida nebe la-etiku, manipulativu no dala ruma perigozu.

Enkuantu sentimentu moe mak hanesan resposta emosional ba auto-konxiensia ida ba komportamentu ka aktu nebe konsideradu latuir determinadus normas ka valores. Ida ne’e hanesan esperiensia emosional nebe bele mosu bainhira ema ida sente ema seluk aseita ka viola normas sosiais sira nebe vigora. Ema dala barak sente moe bainhira sira sente sira nia aktu ka komportamentu latuir espetativa sosial ka normas grupu nian.

Ema ida lakon sentimentu moe bele kauza husi fator oioin. Iha kauzas possiveis balun involve aspetu psikolojiku, sosial no ambiente. Kauza balun nebe halo ema ida nia sentimentu moe lakon bele hanesan tuirmai:

1)    Perturbasaun Saude Mental: Perturbasaun saude mental balun, hanesan perturbasaun personalidade ka perturbasaun ansiedade sosial, bele influensia maneira ema ida nian responde ka sofre sentimentu moe.

2)    Esperiensia Traumatiku: Esperiensia trauma ka violensia iha tempu uluk, liuliu iha infansia ka sei ki’ik, bele influensia dezenvolvimentu emosional no kapasidade ema ida nian atu sente ka espressa ka hatudu ninia sentimentu moe.

3)    Instabilidade Emosional: Ema ida nebe laiha estabilidade emosional susar tebes responde emosaun hanesan sentimentu moe ho maneira nebe saudavel.

4)    Kultura ka Ambiente: Kultura ka ambiente nebe tolera ho normas sira ladun etiku ka komportamentu nebe suporta komportamentu sira nebe ladun fo atensaun ba sentimentu ema seluk nian bele influensia ema ida lakon tiha ninia sentimentu moe. Ambiente nebe dala barak hatudu aktus violensia, abuzu sexual, assediu sexual, korrupsaun ka injustisa iha possibilidade halo ema ida lakon ninia sentimentu moe tanba sira laiha sensibilidade ona ba esperiensia ne’e, ka haree buat hirak ne’e hanesan buat baibain no sira mos bele halo tuir.

5)    Edukasaun Ladun Hanorin Empatia: Sistema edukasaun nebe lafo asentuasaun seriu ka lahanorin empatia no valores morais bele fo impaktu ba kapasidade ema ida nian atu kompreende no sente ema seluk nia sentimentu.

6)    Influensia Media nebe Negativu. Media nebe hatudu beibeik komportamentu la-etiku ka lakon empatia bele forma vizaun no valores ema ida nian. Izemplu ida, media nebe hatudu hela deit komportamentu desviante husi figura importante sira hanesan halo assediu sexual iha sosial media sira, no tolera husi sosiedade nebe nonok, halo ema hanoin katak komportamentu ne’e hanesan buat baibain ida.

7)    Laiha Preokupasaun ba Konsekuensia Sosial: Ema balun lakon tiha ninia sentimentu moe tanba ladun fo atensaun ba konsekuensia sosial husi sira nia aktus. Ida ne’e akontese tanba ema ne’e la-interesse ka la-preokupa ho vizaun ka observasaun no avaliasaun husi ema seluk nian.

8)  Kondisaun Medikas ka Influensia Aimoruk: Kondisaun medikas ka uza aimoruk balun           hanesan droga ka narkotika bele influensia kapasidade ema ida nian hodi sente ka                espressa emosaun ho loos, inklui sentimentu moe. Ema drogadu ida kontente hela de’it,         hanesan moris iha lalehan no laiha sentimentu moe.

Ema ida bainhira lakon ona sentimentu moe bele provoka hahalok desviante sira hanesan tuirmai:

1)    Uza Sala Poder: Individu ida nebe lakon ona ninia sentimentu moe vulneravel liu ba uza sala poder, liuliu se sira iha pozisaun hanesan autoridades. Uza sira nia poder hodi halo korrupsaun, koluiu no nepotizmu, no komportamentu desviante sira seluk sein moe. Lakon moe halo ema lakon mos etika. Assediu sexual nudar aktu ida laiha moral no etika. Ema ida laiha etika no moral, nia halo assediu sexual iha fatin publiku sira sein moe. Assediu sexual ka pelecehan sexual involve aktu oioin nebe iha karater hatun ema nia dignidade, ka aktu nebe la-dejezadu hasoru ema seluk. Iha Timor, assediu sexual halo husi figura publiku balun vulgar tebes, hanesan kaer feto sira nia susun ka kidun, re’i ema nebe la’os sira nia namorada ka fen nia ibun iha fatin publiku sira, aktu ida nebe repugnante ka menjijikan, maibe halo sein moe uituan. Pior liu tan sosiedade rasik tolera ka labrani hasee komportamentu desviante ne’e tanba halo husi ema poderozu ka iha influensia boot sira. Ema la-konxiente, maibe hahalok ida ne’e hatun feto sira nia dignidade ka laiha respeitu ba feto sira, no halo feto sira hanesan objetu sexual. Hahalok ne’e hanesan militar Indonezia sira nebe uluk halo abuzu ka halo assediu sexual hasoru feto Timor-oan sira. Hahalok ne’e bele lori trauma ba feto sira.

2)    Violasaun ba Etika no Moral: Laiha sentimentu moe bele hamosu violasaun ba etika no moral, hanesan halo assediu sexual iha fatin publiku sira sein iha moe, halo korrupsaun sein ta’uk no moe, tanba individu ne’e lakohi respeita regras ka norma sosial sira nebe aseitavel. Ema moe laiha no laiha etika no moral, konsidera sira nia hahalok desviante sira hanesan buat baibain, tanba sosiedade rasik tolera. Iha Timor ema so brani hasee no hakilar ema ki’ik sira, maibe ema boot sira, sira husik de’it. Ema ki’ik sira mak kaer feto sira nia susun, kidun ka re’i forsadu feto sira nia ibun, ema ne’e simu tuku ka tebe to’o dolar ka halo keixa hasoru ema ki’ik ne’e. Maibe ema boot mak halo, sira nonok de’it ka kontente tan, balun elojia tan dehan ne’e hatudu domin, to’o Igreja ida nebe hanesan lutu moral nian mos nonok.  Ema nebe elojia komportamentu desviante, ema ne’e mos laiha ona sentimentu moe no ninia moral no etika mos laiha.

3)    Ladun iha Responsabilidade: Sein sentimentu moe, ema ida iha tendensia atu la-responsabiliza ba ninia aktus sira, atu iha relasaun pessoal ka iha kontestu sosiedade. Laiha sentimentu ida atu responsabiliza ba sira nia hahalok aat sira, buat hotu ba sira hanesan kaman no baibain.

4)    Prejuizu iha Relasaun Sosial: Ema ida nebe laiha sentimentu moe ba ninia aktus, ninia kualidade relasaun sosial tun, tanba ema seluk sente ladun avontade ka lafiar ema ne’e. So ema nebe ninia matan delek tiha ba buat hotu ka tuir buat ida ho matan delek de’it ona, ninia ispiritu kritiku maten tiha ona ka sai tiha ona ema seguidista mórbido no chauvenista ida mak sei tuir buat ida taka matan, maibe ema normal ida, ema hanoin rasional no kritiku ida, sei latuir ema nebe ho komportamentu sira la-konforma ho normas sosiais, morais no etikas, tanba hahalok desviante ne’e prejudisial tebes.

5)    Laiha Estabilidade Emosional Sosiedade Nian: Lakon sentimentu moe iha sosiedade bele hamosu instabilidade emosional no sosial, ho falta normas no valor moral nebe bele kaer metin. Iha Timor, sentimentu moe hanesan lakon tiha ona tanba norma no valor sira mihis ka lakon daudaun. Ema lamoe halo korrupsaun, la moe halo pressaun no halo ameasa hodi hetan pozisaun, lamoe defende buat nebe laloos, lamoe sai oportunista, lamoe baku malu, ataka malu no oho malu, lamoe halo abuzu ba feto no labarik sira, lamoe defende violador ka abuzudor sira, lamoe halo assediu sexual, hatudu momos sosiedade ne’e moras todan. Moras ida moe laiha halo sosiedade Timor sai moras todan. Sosiedade ida nakonun ho ema falsu, ema penjilat, ema seguidista mórbido, ema mentalidade atan sira nian, ema narsizista nebe loko-an, foti-an katak nia mak diak liu no hatene liu hotu, nia mak buat hotu-hotu, ema seluk hanesan ninia atan no instrumentu de’it, ema hatene de’it kose no tane malu to’o ninin no rahan laek tanba de’it etu bikan ida, lamoe hatudu ninia poder no autoritarizmu. Buat hirak ne’e hotu sei lakontribui buat diak ruma ba nasaun.

Lakon sentimentu moe no komportamentu desviante sira lori konsekuensia signifikante ba aspetu oioin vida sosiedade nian. Entre konsekuensia sira ne’e balun hanesan:

1)    Korrupsaun no Uza Sala Poder: Nasaun nebe lakon sentimentu moe vulneravel tebes ba hahalok sira korruptivu no uza sala poder. Ofisiais Governu sira nebe sente lamoe ba halo korrupsaun iha tendensia la-respeita regras, lei no etika sira.

2)    Violasaun ba Direitus Humanos: Lakon sentimentu moe bele lori neglijensia ba direitus humanos. Aktu arbitrariu no opressaun ba sidadaun sira bele akontese fila-fila.

3)    Taxa Kriminalidade Aas: Iha sosiedade nebe lakon sentimentu moe, normas sosiais no etika sei tun ka monu, ida ne’e halo taxa kriminalidade sa’e. Haree joven sira lamoe ataka malu no oho malu, ka boot sira halo korrupsaun ka abuzu ba poder sira.

4)    Laiha Estabilidade Sosial: Sentimentu moe iha funsaun hanesan kontrolu sosial nebe tulun prevene aktus nebe prejudika sosiedade. Sein sentimentu moe, sosiedade bele sofre instabilidade sosial tanba ladun iha normas morais nebe ema bele kaer.

5)    Krizi Valor no Identidade: Nasaun nebe lakon sentimentu moe sofre krizi valor no identidade, tanba lakon ninia fundamentu moral nebe importante hodi forma karater nasional.

6)    Influensia Aat ba Dezenvolvimentu Ekonomiku: Korrupsaun no violasaun ba direitus humanos bele atraza dezenvolvimentu ekonomiku, tanba investimentu no kooperasaun internasional iha tendensia sees husi rai sira nebe konsideradu la-etiku. Se mak hakarak mai halo investimentu iha Timor se ema sira laiha moe, laiha etika no moral, forma nadodon ba hais ema husi nasional to’o baze? Ho tan lei sira nebe ladun fo protesaun ba investimentu estranjeiru. Entre Timor-oan sira de’it aplika buat ida persen ka komisi, sa tan ba ema estranjeiru sira.

7)    Konfiansa Povu Nian Tun: Povu lakon fiar ba governu no instituisaun publiku se sira haree politika no aktu sira nebe laiha etika, moral no justisa. Povu lakon daudaun ona konfiasa ba ukun-na’in sira, fahe medalha hanesan fahe rebuxadu, aat liu tan, kriminozu sira mos hetan kondekorasaun, revoga lei diak sira hodi troka ho lei aat sira hodi fo indultu ba malu, indultu ba kriminozu sira nebe halo korrupsaun, ukun sira sabraut ho membru governu sira koalia arbiru de’it no latuir lei.

Atu evita impaktu negativus hirak ne’e, importante ba nasaun ida atu bali ka kuida sentimentu moe no promove valores morais, etikas, no honestidade iha ninia povu. Edukasaun moral, aplikasaun lolos ba lei sira nebe garante justisa no trasparensia iha governu bele tulun evita halo lakon sentimentu moe no garante saude moral nasaun nian no lori hikas konfiansa ba povu. Igreja tenki hola hikas ninia papel, labele nonok de’it haree pratikas sira laiha etika no moral nebe akontese iha sira nia matan laran. Padre no madre sira labele nonok de’it tanba hetan projetos husi Governu.

Tanba sa sentimentu moe ne’e importante no presiza hametin? Sentimentu moe iha papel importante iha dezenvolvimentu sosial, moral no psikolojiku individuu no sosiedade tomak nian. Sentimentu moe importante tanba:

1)    Regulasaun ba Komportamentu: Sentimentu moe regula komportamentu individuu no hatuur limitasaun no normas sosiais sira. Bainhira ema ida sente moe, sira iha tendensia sees husi aktu ka komportamentu sira nebe konsideradu desviante, la-adekuadu ka la-etiku. Se ema ida iha sentimentu moe, nia lasei halo korrupsaun, lasei halo abuzu poder, lahalo assediu sexual no seluk-seluk tan.

2)    Formasaun Moral no Etika: Sentimentu moe iha relasaun metin ho valores morais no etikas. Ho sentimentu moe ba aktus balun, ema ida bele dezenvolve sensetividade ka konxiensia moral no etika pessoal nian. Se ema ida iha moral no etika, nia sei sees husi komportamentu desviante sira hanesan halo korrupsaun, abuzu poder, abuza feto no labarik sira, tanba nia konxiente akuza katak sosiedade sei kondena ninia aktus imorais no la etiku sira.

3)    Kontrolu Sosial: Sentimentu moe funsiona hanesan instrumentu kontrolu sosial nebe tulun prevene aktus nebe prejudika povu. Ida ne’e fo estimulu internal hodi respeita normas sosiais sira. Se sosiedade Timor mak hanoin kritiku no halo la’o duni ninia funsaun hanesan kontrolu sosial, sira sei kontrola ema sira iha poder atu lahalo korrupsaun, lahalo assediu sexual, tanba sosiedade sei la-tolera ho hahalok sira nebe latuir etika no moral ka normas sosiais sira.

4)    Empatia no Konesaun Sosial: Liu husi sentimentu moe, ema ida bele dezenvolve empatia ba ema seluk, katak buka sente no kumprende sentimentu, vizaun, ka esperiensia ema seluk nian. Buka hatuur-an iha ema seluk nia fatin hodi sente saida mak ema seluk sente, hanesan exemplo, hatuur-an iha vitima sira pedofilia nia fatin, ka familia sira nebe lakon ninia familia sira iha funu laran, durante no hafoin referendum nia fatin, hodi sente sira nia sofrimentu sira no bele solidariu ho sira. Ho empatia ne’e atu hametin relasaun sosial no tulun dezenvolve konesaun ka relasaun entre individuu sira.

5)    Prevensaun ba Komportamentus Prejudisiais: Sentimentu moe bele evita individuu halo aktus kriminais, korruptivu, ka prejudisiais ka estragus sira seluk. Sentimentu moe sai hanesan lutu internal nebe bele motiva individuu atu aktua ho integridade.

6)    Importansia ba Aprendizajen no Kresimentu Pessoal: Liu husi sentimentu moe, ema ida bele aprende husi ninia sala sira no halo buat nebe diak liu ba ninia dezenvolvimentu pessoal. Ida ne’e bele sai estimulu hodi hadia-an no dezenvolve-an hanesan individuu nebe responsavel.

7)    Dezenvolvimentu ba Identidade Pessoal no Nasional: Sentimentu moe bele tulun forma identidade pessoal no nasional. Sustentasaun ka kontinuidade valores morais no etikas iha sosiedade bele hola papel importante iha formasaun ba etika no karater nasional. Ho sentimentu moe bele forma ema nia identidade pessoal ho nasional liu husi dalan sira tuirmai:

a)    Norma Moral no Etika: Sentimentu moe iha relasaun metin ho normas morais no etikas. Ho sentimentu moe ba determinadus aktus, individu no sosiedade dada rai-ketan etika nebe forma baze karater no personalidade.

b)    Kontrolu Sosial: Sentimentu moe funsiona hanesan instrumentu kontrolu sosial nebe tulun evita komportamentu sira nebe prejudika sosiedade. Kontrolu sosial tulun bali ka hakiak normas morais nebe suporta identidade sosial no karater nasional.

c)     Aprendizajen husi Erru: Liu husi esperiensia sentimentu moe, atu iha nivel individual ka koletivu, sosiedade bele aprende husi erru ka sala sira. Aprendizajen ne’e hanesan parte integral husi kresimentu no formasaun ba karater, nebe sei influensia identidade nasional.

d)    Mantein Valores Tradisionais: Sentimentu moe bele tulun sosiedade kaer metin ka mantein valores tradisionais nebe sai parte importante husi identidade nasional. Liu husi sentimentu moe ba aktus nebe kontraditoria ho valores ne’e, sosiedade kontrola nafatin no husik hela heransa moral no etika ba jerasaun sira tuir mai.

e)     Solidariedade: Sente moe tanba aktus nebe prejudisial bele hamosu solidariedade iha sosiedade. Sensibilidade ka konxiente ba konsekuensia moe bele tulun forma identidade koletivu nebe forte, nebe sei kontribui ba reforsa identidade nasional. Ema moe haree ema ida halo abuzu ba labarik ki’ik ida, lori sira halai hamutuk hodi fo apoiu ba vitima no kondena perpetrador.

      f)  Konformidade ba Normas Sosiais: Sentimentu moe bele sai estimulu ka impetu            internal hodi respeita normas sosiais. Konformidade ida nee hanesan fator importante            ba formasaun karater no identidade nasional nebe respeitadu.

Ho mantein sentimentu moe hanesan instrumentu kontrolu sosial no moral, sosiedade ida bele forma, bali no hakiak identidade personalidade no nasional nebe forte. Identidade ida ne’e reflete valores, etikas no karater nebe belit ka inerente iha sosiedade, forma baze ba buat nebe bolu karater nasional.

Importansia husi sentimentu moe la’os de’it iha nivel individuu, maibe mos iha nivel sosial no kultura. Lakon sentimentu moe iha sosiedade ida bele iha konsekuensia seriu ba moralidade, etika no estabilidade sosial. Tan ne’e, bali ka kuida sentimentu moe konsideradu hanesan parte integral husi dezenvolvimentu karater no saude mental nasaun ida nian.

No comments:

Post a Comment


123456789
1. Membru RENETIL Ho Matan Ben Simu Matebian Lasama 2. Primeiru-Ministru Louva Livru RENETIL Publika kona-ba Kontribuisaun Istóriku ba Ukun An 3. Sekjer RENETIL ho Hakerek nain Carlos Saky entrega livru ba PR Taur MR 4. STL - Livru RENETIL iha Prosesu Libertasaun Timor-Lorosae 5. Lansamentu Livru Antes Sem Titulo do Que Sem Patria 6. Sasin no envolvimentu Dr. Rui de Araujo alias Agil nudar militante RENETIL 7. RENETIL - Nova Lideranca Mistica 8. Homenagem a Fernando Lasama de Araújo 9. PN Diskuti Malu Tamba Livru RENETIL