UMA KNUA DADOLIN DOKUMENTUS OPINIAUN SEARCH Online KANOIK LIAFUAN IMPRENSA

      PETISIONER TIMTIM

"Hau nia dignidadi la a'as liu dignidadi Nasaun nian".
RENETIL -
Nova Lideranca Mistica
.

Asaun 12 Junnu 1998: Okupasaun Edifisiu DEPLU iha Jakarta - Husi hau nia memoria rasik
LIVRO
RENETIL
LOMPAT
PAGAR
OPERASAUN
TREPE




TRANSFORMASAUN EDUKASAUN IHA TIMOR-LESTE: DEZAFIU NO SOLUSAUN BA MUDANSA POZITIVU

TRANSFORMASAUN EDUKASAUN IHA TIMOR-LESTE: DEZAFIU NO SOLUSAUN BA MUDANSA POZITIVU

 

Husi: Carlos da Silva L. F. R. Saky

 

Introdusaun

Tinan ruanulu resin ona edukasaun iha Timor-Leste kontinua hasoru problemas. Edukasaun dezempenha papel sentral iha dezenvolvimentu ba ita nia rain, kria fundamentu nebe di’ak no metin ba kresimentu ekonomiku, estabilidade sosial, no progresu individual. Maibe, iha nasaun subdezenvolvidu hotu-hotu, inklui Timor-Leste, dezafiu sira iha formula atu hadi'a sistema edukasaun kontinua sai realidade komplexu no urjente. Maski iha ona esforsu atu hadi’a, maibe dezafiu sira nebe ita hasoru iha hadi’a dezigualdade asesu iha edukasaun, kualidade ensinu nebe fraku, no limitasaun rekursu finanseiru kontinua sai preokupasaun ida.


Aleinde ida ne’e, lingua de ensinu rua, hanesan Timor-Leste nian, Portuges no Tetun, sai mos dezafiu seriu ida. Seluk tan, rekrutamentu ba mestre barak sein kriteriu rigorozu, no ra’ut malu ba de’it  tanba kor politika ka familiarizmu, sai dezafiu seluk tan. Iha fatin barak laiha mestre sira no fatin balun iha de’it voluntariu sira. Voluntariu sira ne’e mak ohin loron kuaze halo manifestasaun lorloron iha Ministeriu Edukasaun no ameasadu atu hapara hotu.

Reforma ba sistema edukasun nesesariu duni ho objetivu atu halo sistema edukasaun iha Timor-Leste sai di’ak liu, sai efetivu no efisiente liu tan. Maibe reforma ida atu hamos bibi ten ida hodi hatuur hikas fahi ten ida iha nia fatin, ne’e la’os reforma, maibe sei halo sistema edukasun sai aat liu tan. Espera reforma nebe Governu hanoin halo ne’e, liuliu ba mestre sira, tau duni ema sira ho kualidade no kompetente, la’os hasai ema husi partidu ida nian tau fali ema husi partidu seluk nian. Ida ne’e sei la-rezolve siklu visiozu ida odi ho vingansa nebe buras hela iha ita nia rain.

Iha kontestu ida ne'e, artigu ne'e sei diskute transformasaun edukasaun iha Timor-Leste, enfatiza dezafiu prinsipal sira nebe enfrenta husi sistema edukasaun iha ita nia rain, no aprezenta solusaun sira nebe bele implementa hodi atinji mudansa pozitivu. Liuhusi explorasaun aspetu sira nebe relasiona ho infraestrutura edukasaun, kualidade ensinu, partisipasaun komunidade, no relevansia korrikulu, artigu ne'e nia objetivu mak atu fo entendimentu ida nebe kle’an kona-ba dinamika edukasaun iha Timor-Leste.

Aleinde hirak ne’e, artigu ne'e mos sei explora possibilidade adopta modelu edukasaun Finlandia nian hanesan izemplu susesu edukasaun liuhusi kria sistema edukasaun nebe uniforme, inkluzivu, no ho kualidade aas. Artigu ida ne'e bele fo fundamentu ba diskusaun no asaun kontinua iha esforsu atu hadi'a edukasaun iha Timor-Leste ba futuru nebe nabilang liu tan.

Dezafiu ba Edukasaun iha Timor-Leste

 Ohin loron, situasaun no sistema edukasaun iha Timor-Leste hasoru dezafiu barak, maski iha daudaun esforsu atu hadi'a. Iha dezafiu lubun ida nebe bele sai motivu hodi halo edukasaun iha Timor-Leste seidauk hetan diresaun ida klaru ka seidauk hetan rumu loloos. Entre dezafiu sira ne’e, balun mak:

1)    Falta asesu no infraestrutura: Maski iha aumentu iha asesu ba edukasaun baziku, sekundaria no superior, maibe seidauk sufisiente, liuliu iha zona rural. Infraestrutura edukasaun mos seidauk sufisiente, ho falta fasilidade sira hanesan eskola, meja, karteira, biblioteka, laboratoriu, nune’e mos mestre sira.

2)    Kualidade ensinu no korrikulu: Falta treinamentu di'ak ba mestre sira no korrikulu relevante, influensia kualidade ensinu no aprendizajen iha eskola sira iha Timor-Leste. Kurrikulu nebe la-apropriadu ba nesesidade no realidade lokal mos bele hamate aprendizajen ida efetivu.

3)    Limitasaun rekursu finanseiru: Timor-Leste kontinua hasoru limitasaun signifikante iha rekursu finanseiru, nebe bele limita kapasidade governu atu aloka fundu nebe sufisiente ba edukasaun. Ida ne’e ita nota husi kada tinan, governu sira troka malu, biar sira hotu deklara edukasaun nudar setor prioridade, maibe orsamentu nebe aloka ba eduksaun ki’ik tebes. Ida ne’e influensia dezenvolvimentu infraestrutura, formasaun ba mestre sira, no fornesimentu ka disponibilizasaun material didatiku sira nebe adekuadu.

4)     Disparidade edukasional: Sei iha disparidade ka kesenjangan iha asesu edukasaun entre zona urbana no rural, nomos entre grupu sosial no ekonomiku nebe lahanesan. Ida ne'e bele aumenta disparidade iha oportunidade edukasaun no reforsa siklu pobreza. Abandonu eskola prekose (dini) sei akontese iha fatin barak tanba kondisaun sosial no ekonomika.

5)    Kualidade jestaun: Jestaun ba edukasaun nebe ladun di'ak iha nivel nasional no baze bele hamate esforsu sira atu formula politika nebe efetivu, aloka rekursu ho adekuadu, no asegura implementasaun programa edukasaun nebe susesu.

6)    Partisipasaun komunidade: Partisipasaun komunidade iha edukasaun seidauk atinji grau ka nivel ida dezejadu, nebe bele influensia apoiu no partisipasaun inan-aman sira nian iha edukasaun ba sira nia oan sira, no mos falta kolaborasaun entre eskola, komunidade, no parte interesadu sira.

7)    Kondisaun sosiu-ekonomiku: Fator sosiu-ekonomiku sira hanesan pobreza, instabilidade politika, no konflitu internu mos influensia asesu no kualidade edukasaun iha Timor-Leste, nomos migrasaun husi fatin ida ba fatin seluk afeta kontinuidade edukasaun alunus sira nian.

8)    Lingua ensinu: Uza lian barak, lian ofisial rua, no lian materna sira (hanesan projetu pilotu iha fatin balun), hodi hanorin hamosu kompleksidade iha ensinu no aprendizajen, liuliu ba mestre no alunus sira nebe tenki sofre tranzisaun entre lian ida ba lian seluk. Ida ne’e bele difikulta prosesu aprendizajen no impede kompriensaun ba materia sira nebe hanorin iha eskola sira. Aleinde ida ne’e, kria disparidade linguistika entre alunus sira nebe mai husi orijens ka background nebe lahanesan. Alunus balun bele ho fasil aprende no ko’alia lingua balun, maibe bele la-fasil ba sira seluk, ida ne’e bele kauza desigualdade iha asesu no kompriensaun ba materia sira nebe hanorin iha eskola. Seluk ho ne’e, falta livrus didatikus, materia aprendizajen, no rekursu ba lingua sira, liuliu portuges no lian materna sira, bele sai obstakulu iha edukasaun multi-lingua. Ida ne’e bele impede kapasidade alunus sira nian atu entende no domina materia nebe fo iha eskola. Seluk tan, portuges, maski hanesan lingua ofisial Timor-Leste nian, maibe, pratikamente, nia sei sai hanesan lingua estranjeira ida ba Timor-oan barak, inkluindu ba mestri barak. Hanesan lingua ensinu iha nivel nebe aas bele sai dezafiu ba alunus sira nebe seidauk toman ho lingua ne’e.

9)    Rekrutamentu ba mestre sira latuir dalan nebe loos: Rekrutamentu ba mestre sira sein kriteriu nebe rigorozu no haree liu ba kor politika partidaria nebe hanesan no familiarizmu afeta tebes kualidade edukasaun no fornese ensinu nebe la-efetivu no lafo motivasaun ba alunus sira. Ida ne’e bele rezulta ba degradasaun ba standar edukasaun iha nivel hotu-hotu no prejudika maka’as realizasaun ka prestasi alunus sira nian. Rekrutamentu mestre sira tuir kor partidu politika no familiarizmu bele hamate konfiansa publiku ba sistema edukasaun, estraga integridade no autoridade instituisaun edukasaun, no hamate esforsu atu hadi’a edukasaun nebe sistimatiku no sustentavel, tanba prioridade fo ba afiliadu politika ka familia, envezde kualidade ensinu. Ida ne’e mos bele hamate konfiansa no ispiritu mestre sira nebe iha kualidade. Iha aspetu ida ne’e bele rezulta frustrasaun no lakon motivasaun atu fornese ensinu nebe di’ak. Rekrutamentu ba mestre sira bazeia ba fator politika ka familia bele prejudika kualidade edukasaun iha nivel hotu-hotu, degradasaun rendimentu alunus sira nian, no aumenta disparidade iha edukasaun.

10)                 Distansia dook: Iha fatin barak, laiha transportes, mestre ho alunus sira la’o dok husi uma ba eskola, balun la’o ain to’o kilometru 10, balun sa’e foho, tun foho. Dezafiu hirak ne’e influensia kualidade eskola, ba eskola kole, fila ba uma kole, labiban prepara materia ka labele estuda tanba kole.

Medidas Balun atu Ultrapassa Problema Edukasaun iha Timor-Leste

Atu ultrapassa problema edukasaun iha Timor-Leste, bele liu husi medidas balun hanesan tuirmai:

1)     Hadi’a infraestrutura: Hadi’a infraestrutura liu husi aloka orsamentu nebe adekuadu ba hadi'a infraestrutura edukativu, inklui harii no halo manutensaun ba infraestrutura sira hanesan eskola, biblioteka, laboratoriu, no fasilita teknolojia edukativu. Dezenvolve planu estratejiku ida nebe klaru no kompreensivu kona-ba hadi'a infraestrutura edukativu, inklui objetivu klaru, metas, no estratejia sira nebe hodi orienta dezenvolvimentu. Estabelese kooperasaun ho nasaun sira seluk no organizasaun internasional sira, hodi hetan apoiu tekniku no finanseiru iha hadi'a infraestrutura edukativu. Promove formasaun no treinamentu ba anjente edukasaun sira, inklui diretor, professor, no administrador eskolar, hodi hadi'a sira nia kapasidade iha hadi'a infraestrutura no jestaun eskola. Estabelese sistema monitorizasaun no avaliasaun nebe rigorozu, inklui inspesaun eskolar no avaliasaun kualidade, hodi asegura katak infraestrutura edukativu sei responde duni ba nesesidade sira. Promove partisipasaun ativa husi komunidade lokal iha dezenvolvimentu no mantensaun infraestrutura edukativu, hodi kria sensu sentidu pertense no responsabilidade kolektivu. Utiliza teknolojia moderna hanesan komputador sira, internet, no plataformas edukativu online hodi hadi'a efisiensia no kualidade iha edukasaun. Fo prioridade espesial ba hadi'a infraestrutura edukativu iha area rural, inklui harii eskola no fasilidade eskolar sira nebe adekuadu no asesivel ba komunidade rural.

2)    Hasa’e kualidade ensinu no kurrikulu: Hasa’e kualidade ensinu no kurrikulu liuhusi implementasaun ba estratejia sira nebe foku ba kresimentu profesional ba mestre sira no dezenvolvimentu kurrikulu nebe relevante no inkluzivu. Fornese formasaun kontinuu no espesifiku ba mestre sira atu hadi'a sira nia abilidade no kuinhesimentu kona-ba metodu edukasaun modernu, kualidade ensinu, no pratika pedagojika efetivu. Revizaun ba kurrikulu existente hodi asegura katak inklui materia sira nebe relevante, pratika edukativu nebe inkluzivu, no konseitu sira nebe promove pensamentu kritiku, inovador no abilidade kognitivu. Estabelese mekanizmu sira ba avaliasaun kurrikulu hodi asegura katak kurrikulu sira hatama enfaze ba dezenvolvimentu kompetensia kognitivu no abilidade pratika ba alunus sira. Fornese apoiu tekniku ba mestre sira iha implementasaun kurrikulu nebe efetivu, inklui material didatiku, teknolojia edukativa, no orientasaun pedagojika. Involve komunidade lokal iha prosesu dezenvolvimentu kurrikulu no promove konsulta ho parte interessadu sira atu garante katak kurrikulu reflete nesesidade no realidade lokal. Fornese formasaun espesifiku ba mestre sira nebe responsavel ba implementasaun kurrikulu iha eskola sira, no assegura katak sira hetan abilidade no kuinhesimentu nebe presiza.

3)    Alokasaun rekursu finanseiru nebe adekuadu: Alokasaun rekursu finanseiru ho efisiente no efetivu ba edukasaun. Aloka osan ho adekuadu ba edukasaun involve estratejia sira nebe orientadu ba maximiza efetividade no impaktu ba kresimentu no dezenvolvimentu edukativu. Ita bele utiliza mekanizmu sira hanesan orsamentu publiku, finansiamentu setor privadu, no ajudu internasional atu assegura rekursu sira nebe iha. Estabelese prioridade klaru ba edukasaun iha orsamentu publiku, aloka montante adekuadu ba setor edukativu no assegura katak osan nebe atribui ba edukasaun utiliza de'it ba planu sira nebe hatudu efetivu. Garante transparensia no prestasaun kontas iha alokasaun orsamentu ba edukasaun, hodi assegura katak, fundus nebe aloka ba setor edukativu utiliza ho efikas no efetivu. Implementa reforma fiskal nebe hanesan impostu diretu ka indiretu, nebe bele aumenta kapasidade estadu nian atu finansia setor edukativu ho forma ida sustentavel. Estabelese kooperasaun ho setor privadu, inklui kompanhia sira no organizasaun privadu sira seluk, hodi hetan ajudu finanseiru no apoiu ba edukasaun. Kria diversifikasaun iha fonte finanseiru ba edukasaun, inklui hatama fundus husi ajensia internasional, doador sira, no investimentu privadu. Estabelese sistema monitorizasaun no avaliasaun nebe rigorozu, hodi assegura katak osan nebe aloka ba edukasaun efetivamente utiliza ho efikas, no nune'e atu identifika area sira nebe presiza investimentu tan. Aloka fundus ba inovasaun edukativu, inklui teknolojia edukativa no dezenvolvimentu kurrikulu nebe modernu no relevante.

4)    Redus disparidade iha edukasaun: Implementa medida espesial hodi redus disparidade asesu ba edukasaun. Redus disparidade iha edukasaun hanesan objetivu nebe importante atu asegura katak eskola sira hetan oportunidade hanesan iha sira nia edukasaun. Garante katak rekursu sira edukasaun, hanesan fundu, infraestrutura, no material didatiku, alokadu ho justu no rasional liu husi governu, assegura katak eskola sira iha zona rural no urbanu sira satisfaz sira nia nesesidade espesifika sira. Implementa programa asistensia espesial, inklui bolsa estudu ba alunus sira ho nesesidade ekonomiku, apoiu ba familia sira iha komunidade rural, no fornese infraestrutura sira nebe falta iha eskola sira rural. Disponibiliza transporte ba zona rural ka remotas sira hodi tula alunus ho mestre sira ba mai, envesde la’o ain no lori oras barak ba to’o iha eskola ka fila ba uma. Fornese formasaun espesifiku no kontinua ba mestre sira iha zona sira nebe vulneravel, no assegura katak sira hetan abilidade no kuinhesimentu nebe presiza atu fo ensinu di'ak ba alunus sira. Promove politika inkluzivu iha eskola sira, hodi assegura katak alunus sira ho nesesidade espesial hetan apoiu nebe apropriadu no inkluzividade iha ambiente edukasaun. Involve komunidade lokal iha prosesu dezenvolvimentu no monitorizasaun edukasaun, hodi assegura katak sira hetan oportunidade atu partisipa iha desizaun kona-ba politika edukasaun no fo apoiu ba eskola sira iha komunidade. Estabelese programa edukasaun pre-eskolar iha area rural no urbanu sira atu fo oportunidade hanesan ba labarik sira husi komunidade nia oan sira nebe vulneravel atu hetan preparasaun di'ak liu ba eskola primaria.

5)    Hadi’a Jestaun edukasaun: Hadia jestaun edukasaun iha Timor-Leste ho estratejia nebe kompreensivu no integradu hodi asegura katak sistema edukasaun hetan funsionamentu di'ak. Fornesimentu formasaun no kapasitasaun ba lideransa edukasaun no jestor sira, inkluiu diretor sira, koordenador sira, no jestor eskola sira. Formasaun ne'e presiza inklui assuntu sira kona-ba lideransa, jestaun rekursu umanu, jestaun finanseiru, no estratejia sira ba dezenvolvimentu edukativu. Estabelese sistema monitorizasaun no avaliasaun kompreensivu atu sukat progresu no efikasia sistema edukasaun nian. Ida ne’e inklui avaliasaun ba dezempenhu eskola sira, dezempenhu alunus sira, no efikasia politika edukasaun nian. Dezenvolve politika edukasaun no planu estratejiku nebe klaru, inkluiu objetivu sira, metas, no estratejia sira ba dezenvolvimentu edukativu iha nivel nasional no rejional ka rural. Promove transparensia no konta estadu iha setor edukasaun, hodi assegura katak informasaun relevante kona-ba orsamentu edukasaun, despeza, no dezempenhu edukasaun nian disponivel ba publiku. Involvimentu ativu husi komunidade iha jestaun edukasaun, inklui partisipasaun iha desizaun kona-ba politika edukasaun, apoiu ba eskola sira, no monitorizasaun ba dezempenhu edukasaun. Assegura disponibilidade no kualidade rekursu umanu no fiziku ba sistema edukasaun, inkluiu mestre sira, espesialista sira, material didatiku, no infraestrutura eskola sira. Estabelese parserias no kolaborasaun ho organizasaun internasional, inklui doadores, instituisaun edukasaun internasional, no embaixadas, atu tulun dezenvolvimentu edukasaun iha Timor-Leste.

6) Promove partisipasaun komunidade iha edukasaun: Atu aumenta partisipasaun komunidade iha edukasaun iha Timor-Leste, presiza implementa estratejia sira nebe fo prioridade ba kolaborasaun entre eskola sira no komunidade lokal. Estabelese mekanizmu sira hodi komunika ho komunidade lokal, inkluiu reuniaun publiku, sesaun informasaun, no konsulta komunitaria kona-ba dezenvolvimentu edukasaun nian. Fornese formasaun no kapasitasaun ba membru sira komunidade kona-ba sira nia papel ho responsabilidade iha edukasaun. Ne'e bele inklui formasaun kona-ba papel sira hanesan inan-aman, membru sira eskola komunitaria, no lider lokal sira. Estabelese mekanizmu sira hodi fo opurtunidade ba komunidade lokal atu partisipa iha desizaun kona-ba politika edukasaun, planeamentu eskola, no atividade sira seluk nebe afeta alunus sira. Estabelese eskola sira nebe tuir modelu ba komunidade sira, hanesan eskola komunitaria, nebe involve komunidade lokal iha jestaun no desizaun sira eskola nian. Kolabora ho ONG sira nebe tau fokus ba edukasaun komunitaria, inkluiu programas ba alfabetizasaun, apoiu ba edukasaun ba ema ida-idak, no atividade sira nebe fo oportunidade ba komunidade lokal atu partisipa. Estabelese relasaun sira nebe forti no kooperativu entre eskola sira no lideransa lokal, hodi promove konsistensia no sinerjia iha esforsu sira hodi hadi’a edukasaun. Promove mekanizmu sira hodi aloka rekursu lokal, inkluiu tempu, esforsu, no finansas sira, ba apoiu ba eskola sira no inisiativa edukativu komunitaria. Involvimentu komunidade lokal no stakeholder sira seluk iha prosesu desizaun kona-ba lingua iha eskola, no utiliza knaar no rekursu sira nebe komunidade iha atu suporta edukasaun multi-lingua.

7)    Rezolve fator sosiu-ekonomiku: Atu rezolve fator sosiu-ekonomiku iha edukasaun iha Timor-Leste, presiza aborda problema sira nebe afeta ba asesu no kualidade edukasaun husi abordagem kompreensivu no integradu. Estabelese politika no programa sira nebe garante asesu universal ba edukasaun ba ema hotu-hotu, inkluiu sira nebe moris iha area rurais, area remotas, ho kustu ekonomiku ki'ik ka baratu. Alokasaun adekuada ba rekursu sira edukativu, hanesan livru, material didatiku, no infraestrutura, atu garante katak alunus sira iha ambiente aprendizajen seguru no efetivu. Estabelese programa sira ba apoiu akademiku no sosial ba alunus sira ho rendimentu baixa, inkluiu tutoria, programa sira ba mentor, no konsellu konselleiru ba apoiu emosional no mental. Integrasaun ba edukasaun ba saude iha kurrikulu eskolar atu promove edukasaun kompreensivu ba saude fizika no mental, inkluiu prevensaun ba sira nebe abandona eskola, hanesan problema saude no isin rua ka gravidez adolesensia. Estabelese programa sira alfabetizasaun no formasaun abilidade sira ba empregu atu aumenta oportunidade ba ema sira nebe iha potensia atu hola parte iha forsa laboral. Promove programa sira nebe fo apoiu ba dezenvolvimentu ekonomiku familiar, inkluiu treinamentu ba abilidade sira nebe kria oportunidade empregu no aumenta rendimentu familiar. Konvida komunidade lokal atu partisipa iha prosesu planeamentu edukasaun no desizaun sira, hodi asegura katak solusaun sira kona-ba fator sosial-ekonomiku sira reflete aspetu sira husi realidade lokal.

8) Dezenvolvimentu ba rekursu sira: Hadi’a rekursu liu husi aumenta produsaun livru didatiku, material didatiku, no materia didatiku iha lingua sira hanesan tetun, portugues no lian maternal sira, no fornese treinamentu ba dezenvolvimentu korrikulu inkluzivu no relevante.

9) Formasaun ba mestre sira: Formasaun apropriadu ba mestre sira liu husi fornese formasaun nebe adekuadu ba mestre sira ho bagajen ensinu iha ambiente multi-lingua nian, no fornese apoiu no rekursu sira nebe presiza atu suporta implementasaun abordajen multi-lingua.

10) Rekrutamentu ba mestre sira:  Rekrutamentu ba mestre sira bazeia ba nesesidade no meritu, labele haree ba kor politika partidaria ka familiarizmu. Reforsa regulamentu no prosedimentu sira rekrutamentu ba mestre sira, fo prioridade ba kualifikasaun, kompetensia, no neutralidade politika. Assegura katak prosesu selesaun ba mestre sira la-afetadu husi afiliasaun politika partidaria ka interese partidu ida nian, katak kualidade ensinu mak prioridade prinsipal iha seleksaun. Mestre sira bele afilia-an ba partidu politika sira, maibe evita sai ativista partidu ka okupa pozisaun iha estrutura sira partidu nian atu sira bele foku liu ba hanorin no la-politiza edukasaun.

11) Transparensia no responsabilidade:  Aumenta transparensia iha prosesu rekrutamentu ba mestre sira liuhusi publika kriteria selesaun, rezultadu avaliasaun, no razaun iha kada desizaun rekrutamentu. Inklui mos mekanizmu monitorizasaun no responsabilidade nebe garante integridade iha implementasaun rekrutamentu no nomeasaun ba mestre sira.

12) Edukasaun politika nebe neutru. Presiza promove edukasaun politika nebe neutru no independente iha eskola sira atu assegura katak edukasaun la-politizadu ka manipuladu husi interese politika partikular. Foku ba dezenvolvimentu kompriensaun kona-ba demokrasia, direitus umanus, no partisipasaun komunidade nebe bazeia iha valor universal no Timor-oan sira nian.

13) Kolaborasaun ho entidade independente sira: Serbisu hamutuk ho entidade sira independente, hanesan NGO, organisasaun profisional edukasaun, no entidade monitorizasaun direitus umanus, iha prosesu monitorizasaun no advokasia kona-ba neutralidade no kualidade edukasaun. Sira bele ajuda fortalese kontrolu sosial no fornese apoiu ba reforma edukasaun nebe independente no justu.

Ho implementa medida sira nebe kompreensivu no sustentavel, espera katak bele minimiza impaktu politizasaun iha sistema edukasaun no aumenta profesionalizmu no kualidade.

Sistema Edukasaun iha Finlandia Bele Sai Modelu ba Timor-Leste.

Edukasaun iha Finlandia, dala barak, okupa ranking numeru um iha mundu tanba adopta sistema edukasaun nebe inkluzivu no efetivu, no uza metodu aprendizajen nebe inovativu no inkluzivu. Fator balun nebe kontribui ba suksesu sistema edukasaun iha Finlandia mak:

1)    Igualdade Asesu: Sistema edukasaun iha Finlandia iha forte kompromissu ba ekuidade no igualdade, garante katak alunus sira hotu iha asesu ba oportunidade edukasional nebe ho kualidade aas, independentemente husi ninia orijen sosiu-ekonomika ka sirkunstansias pessoais. Ida ne’e garantidu liu husi politika nebe buka minimiza disparidade sosiu-ekonomiku iha edukasaun.

2)    Abordajen olistiku: Finlandia trata edukasaun nudar prosesu olistiku nebe ba dook liu duke foku de’it ba aspetu akademiku, maibe mos inklui dezenvolvimentu sosial, emosional, no psikolojiku alunus sira nian. Abordajen ida ne'e asegura katak alunus sira hetan apoiu kompleta ba sira nia dezenvolvimentu.

3)  Balansu entre materias: Kurrikulu iha Finlandia enfatiza importansia ba balansu entre materias akademiku no abilidade pratiku. Ida ne’e permite ba alunus sira dezenvolve ninia abilidade hodi rezolve problema sira, iha kriatividade, no kolaborasaun, aleinde dezenvolvimentu akademiku.

4)  Kurrikulu flesivel: Kurrikulu edukasaun iha Finlandia projetadu atu sai fleksivel no adaptavel ba nesesidades individuais alunus sira nian. Edukasaun nebe enfatiza aprendizagem ida bazeada ba projetus, pensamentu kritiku, kolaborasaun no kriatividade, emvezde foka de’it ba teste sira padronizadus ka estandarizadus.

5)    Edukasaun inkluzivu: Sistema edukasaun iha Finlandia bazeia iha prinsipiu inkluzaun, signifika katak alunus sira, inklui sira ho nesesidade espesial, hetan oportunidade hanesan ba aprendizajen. Ida ne'e materializa liuhusi abordajen individualizadu ba aprendizajen no apoiu intensivu ba nesesidade espesial alunus sira nian.

6)    Fokus ba kualidade ensinu: Finlandia fo atensaun boot ba kualidade ensinu liuhusi ezije ba mestre sira atu hetan edukasaun superior nebe rigorozu no formasaun kontinuadu. Ida ne'e hodi assegura katak mestre sira iha abilidade no kuinhesimentu nebe diak no kle’an hodi fornese ensinu nebe di'ak ba alunus sira. Mestre sira minimu tenki iha kursu lisensiatura.

7)    Avaliasaun formativa: Sistema avaliasaun iha Finlandia nian bazeadu liu iha avaliasaun formativa duke iha teste sira padronizadus. Mestre sira iha liberdade halo avaliasaun ba alunus sira ho forma ida kontinua no formativa, foka ba progressu individual no dezenvolvimentu abilidades. Mestre sira uza avaliasaun formativu konsistentemente hodi monitoriza progresu alunus sira nian no ajusta ensinu sira nia metodu bazeia ba nesesidade.

8)    Finansamentu justu: Finlandia aloka rekursu edukasaun nebe adekuadu, asegura katak kada eskola iha asesu nebe diak ba instalasaun (uma eskola) sira, material didatiku, no apoiu ba alunus sira. Ida ne'e hodi haki’ik ka halo lakon disparidade kualidade edukasaun entre rejiaun sira ka grupu sosial sira.

9)    Valorizasaun ba mestre sira: Edukasaun iha Finlandia sustentadu husi kultura sosial-komunitaria nebe valoriza importansia edukasaun no fo estatutu sosial aas liu ba mestre sira. Mestre sira altamente valorizadus no respeitadus husi sosiedade. Mestre sira passa ka selesionadu liu husi formasaun akademika ida rigoroza no simu salariu sira boot ka kompetitivu, tan ne’e edukasaun atrai ema sira nebe ho talentu di’ak liu ba profisaun mestre. La’os ema kualker ida sai mestre, maibe ema nebe iha paixaun no formadu di’ak duni iha edukasaun mak sai mestre. Ida ne'e kria ambiente favoravel ba aprendizajen no ensinu.

10) Autonomia eskolar: Eskola sira iha Finlandia goza autonomia boot iha hola desizaun pedagojika no organizasionais. Ida ne’e permite katak edukasaun presiza adapta ba nesesidades lokal no individual alunus sira nian no komunidade nian.

Em jeral, sistema edukasaun iha Finlandia hetan susesu tanba abordajen nebe kompreensivu, fokus ba kualidade, inkluzividade, no atensaun ba dezenvolvimentu olistiku alunus sira nian. Investimentu konsistente iha edukasaun ba tinan naruk kontribui tebes atu sistema edukasaun iha Finlandia sai modelu referensia iha mundu tomak. Se Timor-Leste hakarak duni hadi’a ninia kualidade edukasaun atu bele kompete iha rejiaun no iha mundu mak investimentu seriu ba edukasaun tenki hahu husi agora.

Reforma ba Eduksaun iha Timor-Leste

Inspira husi sistema edukasaun iha Finlandia nian, Timor-Leste bele dezenvolve ninia sistema edukasaun ida nebe bele lori Timor ba rumu ida nebe diak no loos. Edukasaun iha Timor-Leste tenki orienta ba forma ema sai ema, katak hasai ema husi obskurantizmu, hasai ema husi kiak no mukit laran, halo ema tenki hanoin kritiku, imajinativu no inovador, halo ema tenki sai demokratiku, onestu no iha integridade, halo ema tenki badinas no serbisu hamutuk hodi dinamiza dezenvolvimentu no serbi umanidade. Edukasaun ida nebe labele halo Timor-oan sira sai seguidizmu morbidu, xauvenizmu klot, narsizizmu, megalomanu, demagogu, oportunista no seluk-seluk tan. Eskola tenki sai fatin kontente no relaxadu ba alunus sira, labele sai fatin presaun ka estresadu nian.

Atu atinji objetivu edukasaun ida nebe dejezadu, efisiente no efikaz presiza halo reforma iha edukasaun no Ensino. Dalan balu ba reforma mak:

1)    Orariu eskola: Oras ba eskola nian labele naruk liu, labele liu oras 5. Oras sira seluk uza ba atividade extrakurikular. Labele fo trabalho de casa barak ka todan liu ba alunu sira hodi sira labele fila ho pressaun ba uma, maibe fila ho kontente no relaxadu nafatin hodi sira bele aprende di’ak liu. Entre kada materia nebe fo iha aula, minutu 15 distinadu ba intervalu hodi mantein sira nia kakutak no fiziku fresku nafatin hodi bele absorve materia ho di’ak. Mestre sira labele intruduz materia sira kleur liu, maximu minutu 15, minutu 30 seluk fo ba alunu sira halo diskusaun hamutuk tuir materia nebe mestre sira fo. Evita kopia kontiudu livru sira ba kuadru depois alunus sira kopia tuir, substitui ho fahe livrus ka halo kopias depois fahe ba alunu sira hodi evita soe tempu ba buat desnesesariu sira. Molok hahu aulas, fo minutu 10 ba alunu sira halo leitura hodi hatoman sira ho kultura leitura nian. Liu husi leitura halo ema sai analitiku, kriativu no kritiku.

2)    Hatuur mestre sira iha fatin aas: Fo atensaun espesial no hatuur mestre sira iha fatin nebe aas liu tanba: Sira mak hun no abut husi matenek nian. Halu selesaun rigorozu ba ema sira nebe atu sai mestre no tenki fo salariu nebe di’ak liu ba sira. Mestre sira Ensinu Baziku, obrigatoriu: minimu hasai Baserelatu. Mestre Ensinu Sekundariu sira minimu hasai lisensiatura. Mestre sira Ensinu Superior nian minimu hasai mestradu ka doutoramentu. Mestre sira labele para aprende no aprende nafatin hodi atualiza nafatin sira nia kuihnesimentu liu husi formasaun, leitura, peskiza no diskusaun sira entre mestre sira. Ijiji kursu aas ba mestre sira hodi hasa’e kualidade edukasaun. Tenki iha biblioteka nebe di’ak, la’os hakonu ho livru sira de’it, maibe tenki ekipadu ho internet nebe lais, hodi fasilita mestre sira halo peskiza sira. Ho nivel edukasaun aas husi mestre sira permite ba sira hodi ajuda halo kurrikulum nebe di’ak hodi hanorin, nune’e mos hodi hasa’e kualidade edukasaun.

3)    Numeru alunus labele barak liu iha turma ida: Numeru alunu sira, iha kada turma, ideal, labele liu na’in 20, hodi permite ba mestre sira: Akompanha alunu ida-idak nia dezenvolvimentu ho di’ak. Mestre sira iha obrigasaun hatene alunus ida-idak nia karater, nia talentu, nia pontu forte no pontu fraku, hodi bele halo intervensaun hodi hadi’a pontu fraku sira. Ho kuinhesimentu di’ak ba alunu ida-idak hodi bele orienta alunu ida-idak tuir nia talenta no nia kapasidade. Mestre sira halo relatoriu ba alunus ida-idak nia inan-aman kona-ba sira nia aproveitamentu, sira nia karater, sira nia pontu forte no pontu fraku, atu inan-aman no eskola, hamutuk hadi’a alunu nia parte fraku sira hodi bele atinji progressu nebe di’ak.

4)    Halakon ezame nasional: La-presiza halo ezame nasional, kada eskola halo rasik ninia teste/exame internal. Avaliasaun interna importante hodi konsentra liu ba progressu individual alunus sira nian, iha nebe permite hodi hatene ho di’ak sira nia potensiais sira, dezafius no area sira nebe presiza atu dezenvolve. Eskola sira bele adapta prosesu avaliasaun ba kontestu edukasional no kultura lokal, tau iha konsiderasaun linguajen, valores no realidade sosiu ekonomiku alunus sira nian. Avaliasaun interna bele inklui abordajen olistika, laos avalia de’it kuinhesimentu, maibe mos abilidades, atitudes no valores nebe essensial ba formasaun global alunus sira nian. Mestre sira bele identifika area sira nebe presiza fo atensaun espesial no dezenvolve estratejia sira hodi tulun alunus sira hakat liu dezafiu espesifikus sira. Avaliasaun interna mos bele alinhada ho planu didatitku, iha nebe permite atu profisionais edukasaun sira ajusta sira nia ensinu ho baze iha rezultadus avaliasaun nian. Avaliasaun interna bele inklui elementus formativus, iha nebe oferese oportunidades ba alunus sira simu feedback no akompanha ninia progressu durante periudu letivu. Eskola bele aplika fleksibilidade iha prosesu avaliasaun, inklui variedade instrumentus, hodi garante katak avaliasaun hanesan refleksu justu husi dezempenhu alunus sira nian. Avaliasaun interna bele promove kultura kolaborativa ida iha eskola, ho partisipasaun ativa alunus, mestre no inan-aman sira nian, iha nebe fornese informasaun kompreensivu kona-ba progressu alunus sira nian. Eskola labele orienta alunu sira responde de’it pergunta ka kestaun sira nebe hatuur iha folhas sira ezame nian, maibe, liuliu orienta ba rezolve problema real sira iha sira nia sorin-sorin. Teste internal labele halo ho objetivu atu kompara alunu ida ho alunu seluk, ka eskola ida ho eskola seluk. Komparasaun entre eskola ida ho eskola seluk, bele hatun kualidade eskola nian rasik tanba eskola balun hakarak hatudu katak sira mak di’ak liu, fasil tebes fo notas di’ak ba sira nia alunus sira, maibe iha realidade eskola ne’e rasik laiha kualidade. Teste internal atu sukat de’it alunu ida-idak nia kapasidade, la’os atu kompara fali ho seluk. Rezultadu teste internal mos la-presiza publika sai, maibe haruka de’it ba Ministeriu Edukasaun hodi hatene media kada eskola nian atinji duni kriteriu sira nebe estabelesidu husi Ministeriu Edukasaun ka lae. Se seidauk di’ak, Ministeriu Eduksaun, iha obrigasaun ajuda hodi hasa’e ninia kualidade.

5)    Ensinu orienta ba kolaborasaun no kooperasaun: Ensinu nebe orientadu ba kolaborasaun no kooperasaun hetan benefisiu barak duke kompetisaun. Bele promove dezenvolvimentu abilidade sosial, hanesan servisu hamutuk, estuda iha grupu, sani livru hamutuk, halo diskusaun hamutuk, buka solusaun hamutuk, dezenvolve komunikasaun efikaz, no empatia, nebe esensial tebes iha moris lorloron nian. Aleinde ida ne’e bele kria ambiente aprendizajen nebe pozitivu no inkluzivu, iha nebe alunus sira sente konfortavel liu atu fahe ideia, halo perguntas no expressa sira nia opinioins sein ta’uk atu hetan julgamentu. Mos estimula rezolusaun problema iha grupu, permite ba alunus sira servisu hamutuk atu buka solusaun no abordajen kriativa ba dezafius sira. Iha aspetu kolaborasaun no kooperasaun ne’e mos bele dezenvolve empatia, tanba alunus sira aprende atu kompriende no valoriza perspektiva seluk nian, iha ne’e kontribui ba ambiente nebe mak kria armonia. Aspetu importante seluk husi kolaborasaun no kooperasaun ne’e mos hanesan dalan ida hodi prepara alunus sira ba mundu profisional nebe refleta dinamika servisu iha mundu real, iha nebe akontese kolaborasaun no kooperasaun barak liu duke kompetisaun atu hetan metas no realiza mehi sira. Nune’e mos destaka kresimentu pessoal no halo melhoria kontinua, la'os de'it hakarak atu buka kompetisaun no komparasaun ho seluk. Iha ne’e, bele reduz mos stress sira relasiona ho kompetisaun sira esesiva, promove abordajen nebe konsentra liu ba aprendizajen no dezenvolvimentu individual. Kolaborasaun no kooperasaun tulun mos dezenvolve abilidade esensial halo negosiasaun, lideransa hamutuk no respeitu ba diversidade iha opinioins. Ho kria ambiente aprendizajen nebe valoriza kolaborasaun, edukador sira prepara estudante sira atu hasoru dezafius mundu real, promove valor pozitivu no estimula kresimentu individual no kolektivu. Ne'e kontribui ba formasaun sidadaun sira nebe iha kondisaun diak atu hasoru kompleksidade sira iha sosiedade no iha mundu profisional.

6)    Eskola gratuita to’o sekundaria. Estadu tenki garante katak ema hotu tenki iha asesu ba edukasaun, independentemente husi sira nia kondisaun finanseira, promove oportunidade hanesan no kontribui ba dezenvolvimentu inkluzivu iha sosiedade. Eskola gratuita ajuda redus dezigualdade sosial, proporsiona ba alunus hotu-hotu, independentemente husi sira nia orijen sosiu-ekonomika, oportunidade atu hetan edukasaun nebe di'ak. Eskola gratuita bele kontribui ba promosaun igualdade jeneru, permiti feto no mane hetan aksesu hanesan ba edukasaun. Investe iha edukasaun gratuita to'o iha sekundaria hanesan maneira atu dezenvolve rekursu umanu ho kualifikasaun, prepara estudante sira atu kontribui efetivamente ba dezenvolvimentu ekonomiku no sosial. Eskola gratuita mos atu hakaman finanseiramente familia sira ho rendimentu ki'ik atu asegura edukasaun ba sira nia oan sira. Eskola gratuita alivia naha ka kargas finanseiru, permiti liutan oan hotu atu hetan asesu ba edukasaun. Vantajen balun tan mak oferese husi edukasaun gratuita hamutuk ho Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel (ODS), liu-liu ODS 4, nebe hakarak asegura edukasaun inkluzivu no kualitativa. Edukasaun gratuita haree investimentu ida ba futuru sosiedade nian, kapasita jovens ho kuinhesimentu no abilidade nebe presiza atu hasoru dezafius no kontribui pozitivamente ba progresu. Maibe, edukasaun gratuita rekere aplika taxa ba servisu sira. Ho taxa sira ne’e mak sei uza balun hodi dezenvolve rasik eskola no universidade sira.

7)    Kria fundu ba edukasaun, liliu ba ensinu superior: Estudante nebe iha vontade hakarak kontinua estudu ba universidade, mestradu no doutoramentu sira, Estadu bele fasilita liu husi kreditu. Eskola ramata ona no hetan servisu ona mak selu hikas. Estadu lalakon buat ida, nein ekonomika, finanseira ka sosial, tanba ida ne’e la’os investimentu ida lakon nian hanesan fo bolsa de estudu, maibe kuandu laiha aproveitamentu, Estadu lakon lerek. Iha sorin seluk, hakaman inan-aman sira, tanba la-presiza halai tun sa’en buka osan, empresta osan ka halo tusan naruk.

8) Governu tenki responsabiliza ba nesesidades alunus sira nian: Governu iha papel importante atu responsabiliza ba nesesidades alunos sira nia, tanba edukasaun hanesan direitu baziku nebe tenki assegura husi estadu ba sira nia sidadaun sira. Governu tenki asegura katak ema hotu iha asesu ba edukasaun bazika no edukasaun superior. Garante ba ninia sidadaun sira hotu katak laiha diskriminasaun no asesu hanesan ba edukasaun. Governu mak tenki fornese no asegura infraestrutura edukativa nebe adekuadu, inklui eskola sira nebe seguru, sala de aula nebe dignu, no biblioteka. Governu tenki tau matan ba rekursus umanus, liuliu, forma no kualifika mestre sira, asesu ba formasaun kontinua, no promove ambiente profisional nebe estimula aprendizajen. Assegura numeru sufisiente ba mestre sira atu responde ba numeru estudante sira. Governu mak tenki fornese no disponibiliza material didatiku nebe adekuadu no atualizadu ba ensinu no aprendizajen. Assegura ba sira hotu oportunidade atu hetan livru no material didatiku. Desenvolve no implementa programa edukasaun nebe relevante no inkluzivu ba realidade sosio-kultural iha Timor-Leste. Promove edukasaun inkluzivu nebe tau iha konsiderasaun ba diferensa sosio-kultural no dizabilidades. Estabelese ligasaun forte entre eskola ho komunidade lokal, involve inan-aman, la'os governu mesak, iha prosesu edukasaun. Promove partisipasaun ativa husi komunidade iha desizaun kona-ba edukasaun. Garante ba estudante sira asesu ba servisu saude no sosial nebe iha relasaun direktu ho sira nia kapasidade atu partisipa iha edukasaun. Governu tenki garante merenda eskolar nebe sufisiente, saudavel no iha kualidade ba alunus sira hotu atu alunus sira bele absorve materia sira hodi’ak.

9)    Aktividade extrakurrikular: Atividade extrakurrikular iha Timor-Leste bele sai nudar meios importante atu dezenvolve abilitasaun no abilidade sira nebe sei ajuda alunus sira iha sira nia kresimentu no prepara sira ba sira nia futuru. Iha kontestu edukasaun, atividade extrakurrikular nebe mak bele dezenvolve mak eskola sira tenki fo enfaze ba desportu no atividade fizika hodi promove saude no bem-estar. Alunus sira bele partisipa iha torneiu desportivu, aulas fizikas, no atividade sira seluk. Partisipa iha atividade sira hanesan teatru, dansa, no muzika bele ajuda dezenvolve kreatividade no abilidade artistiku alunus sira nian no kursu sira nebe bele fornese opsaun sira ba alunus sira atu explora sira nia talentu iha area arte no kultura. Aleinde hirak ne’e, partisipa iha klube inovasaun, feira siensia, no atividade sira iha area siensia nebe bele promove interese ba siensia no teknolojia, nune’e mos bele estimula estudante sira atu partisipa iha projetu investigasaun no dezenvolvimentu teknolojiku. Importante mos involvimentu iha projetu servisu voluntariu bele hakbiit ispiritu servisu no kontribui ba komunidade. Servisu voluntariu sei tulun dezenvolve empatia no sensu komunidade iha estudante sira. Seluk ho hirak iha leten, partisipasaun alunus sira nian iha organizasaun estudantil, klube lideransa, no treinamentu lideransa mos importante hodi bele dezenvolve abilidade lideransa no komunikasaun. Oferese opsaun sira ba estudante sira atu asume pozisaun lideransa iha sira nia eskola. Alunus sira mos bele partisipa iha klube leitura, debate, no atividade sira seluk nebe bele promove abilidade lingua no komunikasaun iha nia forma hirak nebe divertidu.

10) Hasa’e kualidade eskola no universidade sira: Halo kualidade eskola no universidade sira iha Timor nian tuir padraun internasional hodi dada mos estudante sira iha rejiaun no internasional hodi bele mai estuda iha Timor. Kualidade eskola no universidade iha Timor-Leste bele variavel depende husi fator oioin. Ohin loron, iha Timor-Leste, sistema edukasaun sei kontinua dezenvolve no enfrenta dezafius iha nia prosesu. Eskola bazika no sekundaria sira iha Timor-Leste iha sira nia dezafius, inklui limitasaun rekursu, kualifikasaun limitadu ba mestre sira, no infraestrutura nebe la-sufisiente. Iha universidade, Universidade Nasional Timor Lorosa'e (UNTL) mak instituisaun akademika prinsipal iha ita nia rain, no iha mos universidade privadas lubun ida nebe hamutuk kontribui ba edukasaun superior iha Timor-Leste. Kualidade edukasaun iha Timor-Leste sei depende mos ba setor sira hanesan saude, ekonomia, no sosial. Progresu sei depende mos ba investimentu iha rekursu umanu, kualifikasaun ba mestre sira, no dezenvolvimentu infraestrutura. Governu tenki tau matan ba kualidade eskola publika no privadas sira hotu, nune’e mos universidades publikas no privadas.

11) Formasaun karater: Formasaun karater ba alunu sira importante tebes no prosesu ida ne’e dala barak tama iha sistema edukasional. Formasaun ba karater kontribui ba dezenvolvimentu pessoal ba alunu sira, ajuda sira atu hatudu no kuda valor, etika no responsabilidade. Prepara alunu sira atu sai sidadaun responsavel no partisipa iha sosiedade, promove atitude no komportamentu nebe kontribui ba interese komun. Ajuda dezenvolve abilidade sosial no emosional, hanesan empatia, komunikasaun efikaz, rezolusaun konflitu no auto-kontrolu. Kapasita alunus sira atu halo desizaun tuir etika no moral, bazeia ba prinsípiu no valor sira nebe orienta sira nia asaun. Promove respeitu ba diversidade, estimula toleransia, aseitasaun no entendimentu kona-ba diferensa kultural, etnika no sosial. Formasaun karater kontribui ba prevensaun halo abuzu ka bully ema no prevene komportamentu negativu sira, promove ambiente eskolar seguru no saudavel. Formasaun karater la'os de'it ba faze eskolar, maibe hanesan prosesu kontinuu ida nebe la’o iha alunus sira nia moris ka vida tomak, kontribui ba sira nia maturidade no integridade iha sira nia moris tomak. Formasaun karater mos reforsa abilidade sira nebe relasiona ho karater, hanesan etika iha servisu, responsabilidade no kolaborasaun, hanesan valor sira nebe valoriza iha ambiente profisional, prepara alunu sira ba mundu profisional. Formasaun karater hanesan meiu ida hodi estimula alunu sira atu kontribui pozitivamente ba sosiedade, promove nosaun katak kada individu bele halo diferensa. Karater nebe forte sai fundamentu nebe di'ak nebe bele kontribui ba saude mental no bem-estar alunus sira nian, fornese ba sira perspektiva pozitiva no reziliente iha faze dezafiantes sira. Formasaun karater, dala barak, hetan susesu liu husi ezemplu nebe fo husi edukadar sira, lider sira, kurrikulu eskolar, atividade extrakurrikular no kooperasaun ho familia. Ho formasaun karater nebe di'ak, alunu sira sai ekipadu di’ak atu hasoru dezafius iha moris no kontribui ba sosiedade nebe justu, armonioza, fraterna no solidaria.

12) Zero toleransia ba korrupsaun: Zero toleransia ba korrupsaun iha eskola ne'e importante tanba razaun balun, no promosaun ba ambiente edukasional livre husi korrupsaun bele hetan impaktu pozitivu boot. Zero toleransia ba korrupsaun reforsa importansia ba valor etika, hanesan integridade, onestidade, no responsabilidade, iha nebe promove ambiente eskolar nebe bazeia iha prinsipiu di'ak. Promosaun zero toleransia kria kultura transparensia, iha nebe tranzasaun no desizaun hotu halo abertamente, kontribui ba konfiansa entre komunidade eskolar. Ensinu zero toleransia ba korrupsaun kontribui ba dezenvolvimentu alunus sira nebe sei sai sidadaun íntegru, bele reziste ba pratika korrupsaun. Korrupsaun bele rezulta iha dezigualdade iha asesu ba rekursu no oportunidade edukasional tanba ne’e tenki prevene. Zero toleransia iha objektivu atu prevene disparidade nebe temi iha leten, no promove ambiente justu ba alunus sira hotu. Ho aprende kombate korrupsaun iha eskola, alunus sira aprende ona oinsa atu hasoru dezafius sira hanesan nebe bele hetan iha moris adultu nian, kapasita sira atu reziste ba pratika korrupsaun. Korrupsaun bele kria ambiente aprendizajen nebe la'os seguru. Zero toleransia kontribui ba konsolidasaun ba ambiente seguru, iha nebe alunus sira bele konsentra ba sira nia aprendizajen ho hanoin livre husi preokupasaun kona-ba injustisa ka favoritizmu. Zero toleransia ba korrupsaun estimula responsabilidade no akauntabilidade, hodi garante katak membru hotu iha komunidade eskolar responsavel ba sira nia asaun. Ho adota politika zero toleransia, eskola sira halo tuir ona lei no regulamentu sira nebe relasiona ho korrupsaun, hatudu kompromisu ho padraun etika aas. Eskola sira nebe pratika zero toleransia ba korrupsaun prezerva sira nia reputasaun institusional, nebe fundamental atu atrai no mantein konfiansa husi alunus sira, inan-aman  sira, no komunidade hotu-hotu. Aleinde impaktu iha eskola, promove zero toleransia ba korrupsaun kontribui ba formasaun ba sosiedade nebe integru, iha nebe prinsipiu etika sira hetan valorizasaun. Tenki kombate ho seriu no determinasaun hasoru korrupsaun tanba korrupsaun la’os estraga de’it valores fundamentais ba moris iha sosiedade, maibe mos sobu no hatohik fundamentu Estadu de direitu demokratiku liu husi abuzu poder no foti riku-soin povu no estadu nian injustamente, fomenta divizoins no atritus (gesekan) iha sosiedade nia laran, halo atake ba justisa no armonia sosial. Korruptor la’os kriminozu de’it maibe mos assassinu tanba oho labarik sira, ferik-katuas no ema moras sira liu husi na’uk osan sira nebe atu uza hodi harii no hadi’a ospital no sosa aimoruk sira. Oho ema iha asidente sira iha dalan tanba osan sira nebe atu uza ba hadi’a estrada no ponte, sira na’uk lakon, iha nebe halo estrada no ponte sira sai la-seguru. Oho esperansa povu no nasaun nian tanba korruptor sira lafo ezemplu di’ak. Oho futuru Timor-oan sira nian tanba laiha osan naton hodi investe ba edukasaun. Korruptor la’os kriminozu no assassinu de’it, maibe mos inimigu boot povu nian, tanba nia hanesan fonte husi dezastre ba nasaun no bele provoka estadu sai falhadu. Tan ne’e, labele iha toleransia ho korruptor sira no korruptor sira tenki simu kastigu ida todan liu hotu.

 

Medidas sira temi iha leten bele kontribui atu hadi'a no lori edukasaun iha Timor-Leste ba rumu nebe klaru no di’ak liu. Maibe, importante atu hatene katak situasaun edukasaun nudar problema kompleksu, no solusaun ne'e sei presiza esforsu hamutuk husi governu, komunidade, setor privadu, no parte interesadu sira seluk. Aleinde medidas sira ne'e, importante atu fo atensaun mos ba implementasaun no supervizaun regular, monitorizasaun kualidade, no ajustamentu ba mudansa sira iha tempu agora no iha futuru.

Konkluzaun

Edukasaun iha Timor-Leste kontinua enfrenta dezafius kompleksus, inklui limitasaun asesu, kualidade ensinu no kurrikulu nebe fraku, no rekursu finanseiru nebe limitadu. Aleinde ida ne’e, disparidade edukasaun entre rejiaun urbanu no rural, nune’e mos entre grupu sosial sira nebe lahanesan, sai problema seriu nebe presiza rezolve. Falta mestre sira no ladun iha kualidade hanesan dezafiu seriu nebe mos presiza atensaun seriu.

Artigu ida ne'e lori ita ba solusiona dezafiu sira iha edukasaun liuhusi medida estratejiku sira hanesan hadia infraestrutura edukasaun, aumenta kualidade ensinu no kurrikulu, aloka rekursu finanseiru nebe adekuadu, investe maka’as ba mestre sira, hasa’e sira nia kualidade no bem-estar, no hasa’e partisipasaun komunidade nian iha assuntu sira edukasaun nian. Presiza kooperasaun di'ak entre parte hotu atu implementa solusaun efetivu no kria ambiente edukasaun nebe ekuitativu no di'ak ba Timor-oan tomak.

No comments:

Post a Comment


123456789
1. Membru RENETIL Ho Matan Ben Simu Matebian Lasama 2. Primeiru-Ministru Louva Livru RENETIL Publika kona-ba Kontribuisaun Istóriku ba Ukun An 3. Sekjer RENETIL ho Hakerek nain Carlos Saky entrega livru ba PR Taur MR 4. STL - Livru RENETIL iha Prosesu Libertasaun Timor-Lorosae 5. Lansamentu Livru Antes Sem Titulo do Que Sem Patria 6. Sasin no envolvimentu Dr. Rui de Araujo alias Agil nudar militante RENETIL 7. RENETIL - Nova Lideranca Mistica 8. Homenagem a Fernando Lasama de Araújo 9. PN Diskuti Malu Tamba Livru RENETIL