UMA KNUA DADOLIN DOKUMENTUS OPINIAUN SEARCH Online KANOIK LIAFUAN IMPRENSA

      PETISIONER TIMTIM

"Hau nia dignidadi la a'as liu dignidadi Nasaun nian".
RENETIL -
Nova Lideranca Mistica
.

Asaun 12 Junnu 1998: Okupasaun Edifisiu DEPLU iha Jakarta - Husi hau nia memoria rasik
LIVRO
RENETIL
LOMPAT
PAGAR
OPERASAUN
TREPE




DEZENVOLVIMENTU RURAL NO ABITASAUN KOMUNITARIA NEBE ORIENTADU BA KOMBATE POBREZA NO INKLUZAUN SOSIAL

 

DEZENVOLVIMENTU RURAL NO ABITASAUN KOMUNITARIA NEBE ORIENTADU BA KOMBATE POBREZA NO INKLUZAUN SOSIAL

Husi: Carlos da Silva L.F.R. Saky


Dezenvolvimentu rural no abitasaun komunitaria nudar estratejia importante iha promosaun ba dezenvolvimentu sustentavel no inkluzivu iha komunidade sira. Dezenvolvimentu rural refere ba esforsu sira atu hametin infraestrutura, servisu publiku, no kondisaun ekonomika iha zona rural sira, hodi fo oportunidade ba ema hotu atu hetan moris di'ak.

 

Iha parte seluk, abitasaun komunitaria foka liu ba estabelesimentu no harii komunidade sira nebe inkluzivu, seguru, no independente, liu husi promosaun ba koezaun sosial no partisipasaun komunitaria. Ida ne'e involve kriasaun no mantein infraestrutura lokal, kriasaun kultura komunitaria, no promove ambiente di'ak atu ema hotu bele hetan moris di'ak

 

Liu husi dezenvolvimentu rural no abitasaun komunitaria nebe orientadu ba inkluzaun sosial no kombate pobreza iha nivel hotu-hotu nudar realizasaun husi konseitu ida harii Nasaun husi baze hodi halo ema hotu, atu iha sidade ka iha baze, goza duni ho ukun-rasik-an.

Dezenvolvimentu rural no abitasaun komunitaria nebe orienta ba kombate pobreza ho inkluzaun sosial hanesan konseitu ida nebe niania objetivu atu kria ambiente inkluzivu no sustentavel ba ema hotu-hotu, liuliu ba sira nebe ladun iha kbi’it ka kapasidade. Konseitu ida ne'e integra abordajen dezenvolvimentu olistiku[1], fo prioridade ba partisipasaun komunidade nian, ekuidade asesu ba rekursu no servisu sira, no promosaun indepenensia ekonomiku no sosial.

Dahuluk, iha kontestu dezenvolvimentu rural, importante atu prioriza dezenvolvimentu infraestrutura bazika nebe adekuadu, hanesan rede estrada, eletrisidade, bee moos (água potóvel), no saneamentu. Ida ne'e sei asegura katak suku sira iha asesu adekuadu ka di'ak ba fasilidade sira ne'e, nebe hanesan pre-rekezitu atu hasa’e kualidade moris no oportunidade ekonomika ba sira nia populasaun.

Tuir mai, iha dezenvolvimentu abitasaun komunitaria ka rezidensia popular, fokus tenki iha provizaun ka disponibilizasaun ba moradias (fatin hela) nebe asesivel no adekuadu ba komunidade ho rendimentu ki'ik. Ida ne'e bele inklui programa subsidiu ka finansiamentu nebe permite asesu ba propriedade ka arrendamentu nebe ho presu di’ak (naton),  no padraun seguransa no konforto nebe adekuadu.

Seluk ho ne’e, esforsu atu promove inkluzaun sosial iha dezenvolvimentu rural no abitasaun komunitaria involve atensaun espesial ba nesesidade grupu vulneravel sira nian, hanesan ema ho defisiensia, idozus no grupu minorias. Ida ne'e bele halo liu husi assegura katak dezenhu infraestrutura no abitasaun sira inklui asesu no nesesidade espesial ba grupu sira ne'e, no fornese programa treinamentu no ajudu sira nebe adekuadu.

Partisipasaun ativa komunidade iha planu, implementasaun, no monitorizasaun programa dezenvolvimentu mos hanesan komponente prinsipal ida husi konseitu ne'e. Ho involvimentu komunidade lokal iha desizaun no implementasaun ba projetu dezenvolvimentu, bele garante katak solusaun sira nebe hetan tuir duni komunidade lokal sira nia nesesidade no aspirasaun.

Em termus jerais, dezenvolvimentu rural no abitasaun komunitaraia nebe orienta ba kombate pobreza no inklusaun sosial presiza abordajen integrada no sustentavel, involve intervensaun husi interessadus oioin, no bazeia iha prinsipiu justisa no sustentabilidade. Ho ida ne'e, bele kria ambiente inkluzivu, kapasitador, no sustentavel ba ema hotu iha sosiedade.

Iha konseitu dezenvolvimentu rural no abitasaun komunitaria nebe orienta ba kombate pobreza no inklusaun sosial, importante liu mak evita kria diskriminasaun entre sira nebe iha kbi’it ka kapasidade no sira nebe laiha. Tan ne'e, abitasaun nebe planeia ka atu halo tenki dezenha ho objetivu atu kria ambiente inkluzivu no variadu ka oioin, iha nebe individu sira husi grupu ekonomiku oioin, iha kbi’it ka lae, ka klase oioin, bele moris hamutuk ho armonia. Ho moris hamutuk iha espasu ida ka hanesan, bele halo ema tulun malu no motiva malu hodi sai lais husi kondisaun desfavoraveis.

Dezenvolvimentu ba abitasaun nebe inkluzivu signifika kria ambiente nebe fasilita partisipasaun ativa no igualdade ba ema hotu, sein konsiderasaun ba sira nia estatutu sosial no ekonomiku. Hanesan ezemplu, dezenvolvimentu abitasaun bele dezenha atu inklui tipu unidade rezidensia ka uma oioin nebe bele asesu husi ema nebe ho nivel rendimentu oioin. Ida ne'e signifika bele harii uma ka abitasaun nebe bele asesu ho presu aas no baratu ka adopta modelu abitasaun ho tipu, medidas no fasilidades oioin, maibe harii kahur malu iha espasu ka fatin ida, hodi evita fahe ema ba kbi’it laek ho sira nebe iha kbi’it. Ladun furak ita harii uma ba ema kbi’it laek sira iha espasu ketak ida husi sira nebe iha kbi’it, tanba separasaun ida ne’e kontinua kria diskriminasaun no eskluzaun ba grupu vulneravel sira. Diak liu harii abitasaun ida ho tipu uma oioin hamutuk iha espasu ida no evita fo marka Uma Kbi’it Laek, tanba ho marka ida ne’e, sei latulun sira sai husi pobreza. Ita tenki aplika konseitu ida ema kbi’it iha sira tulun sira nebe iha kbi’it laek liu husi exemplo no pratika sira moris di’ak no saudavel ka moris ho kualidade.

Ho abordajen ka aproximasaun iha leten permite ba individu sira husi kamada sosiedade oioin atu moris hamutuk iha ambiente inkluzivu no amigavel, sein separa ka haketak sira bazeia iha sira nia estatutu ekonomiku. Ida ne'e bele kria relasaun vizinhansa forte, promove kompreensasaun mutua, no fortalese solidariedade komunitaria, nebe hotu-hotu hanesan aspektu prinsipal ida husi dezenvolvimentu rural no abitasaun komunitaria nebe orienta ba erradikasaun pobreza no inklusaun sosial.

Iha konseitu dezenvolvimentu nebe orienta ba kombate pobreza no inklusaun sosial, asesu igual ka hanesan ba servisu publiku oioin sai importante tebes. Ida ne'e inklui asesu ba edukasaun, saude, servisu sosial, infraestrutura bazika, transportes, bee moos, seguransa, no barak tan. Mai ita haree ida-idak:

  1. Edukasaun: Asesu hanesan ba edukasaun nebe kualidade fornese oportunidade ba ema hotu atu hasae sira nia kualidade moris, hetan abilidade no konsiensia nebe nesesariu atu atinje sira nia potensia, no kontribui ba dezenvolvimentu sosial no ekonomiku.
  2. Saude: Asesu hanesan ba servisu saude nebe importante atu prevene moras, fornese kuidadu mediku nebe presiza, no hasae bens-estar saude sosiedade tomak nian. Ida ne'e inklui asesu ba fasilidade saude, medikamentu, vasinasaun, no kuidadu saude reprodutiva.
  3. Servisu Sosial: Asesu igual ba servisu sosial, hanesan asistensia sosial, protesaun ba labarik, servisu bem-estar sosial, no reabilitasaun, importante atu proteje individu sira nebe vulneravel no asegura katak laiha ema ida mak hela iha kotuk ka la-benefisia ho dezenvolvimentu.
  4. Infraestrutura Bazika: Infraestrutura bazika, hanesan rede estrada, eletrisidade, bee moos, no saneamentu, mak fundamentu ba moris di'ak no produtivu. Asesu hanesan ba infraestrutura ne'e tulun kria kondisaun moris nebe saudavel no seguru ba ema hotu.
  5. Transportes: Asesu hanesan ba transportes nebe baratu no seguru tulun individu atu asesu ba oportunidade ekonomiku, sosial, no edukasaun. Ida ne'e importante atu asegura mobilidade nebe ekuitativa no inkluzivu iha sosiedade.
  6. Bee moos: Asesu hanesan ba bee moos hanesan direitu umanu importante ba saude no moris di'ak. Ida ne'e nesesariu ba konsumu, saneamentu, agrikultura, no industria.
  7. Seguransa: Asesu hanesan ba seguransa no proteksaun tulun sosiedade atu sinti seguru no protejidu husi ameasa krimi, konflitu, no violensia.

Ho assegura asesu hanesan ba servisu publiku sira ne'e, dezenvolvimentu bele sai inkluzivu no sustentavel, no tulun reduz injustisa sosial no ekonomika. Ida ne'e ajuda kria sosiedade justu, forte, no justisa ba ema hotu.

OPERASIONALIZAUN TEKNIKU

Implementasaun konseitu dezenvolvimentu rural no abitasaun komunitaria nebe inkluzivu presiza passu konkretu no tekniku. Tuirmai dalan balu hodi implementa konseitu sira ne'e:

  1. Planu Partisipativu: Involve komunidade iha prosesu planu dezenvolvimentu rural no abitasaun. Organiza enkontru, konsulta publiku, no forum diskusaun atu identifika nesesidade no aspirasaun komunidade nian no prioriza projetu sira nebe sei implementa. Passu partisipativu, hanesan elaborasaun planu dezenvolvimentu hamutuk ho komunidade lokal, estabelesimentu grupu servisu, no organizasaun programa treinamentu no konsiensia bele ajuda asegura katak nesesidade no aspirasaun komunidade sira nian hetan duni konsiderasaun ida loloos.
  2. Parseria no Kolaborasaun: Estabelese partisipasaun hamutuk ho governu, organizasaun naun-governamentais, no setor privadu no sosiedade sivil importante tebes atu sustenta implementasaun programa dezenvolvimentu. Kolaborasaun ida ne'e bele ajuda asesu ba rekursu adisional no esperiensia atu hakat liu dezafiu sira dezenvolvimentu nian. Unifikasaun ba rekursu, kuinhesimentu, no abilidade nesesariu atu atinji objetivu dezenvolvimentu nebe sustentavel no inkluzivu.
  3. Finansiamentu nebe Sustentavel: Buka fonte finansiamentu nebe sustentavel atu sustenta dezenvolvimentu rural no abitasaun komunitaria. Aleinde fundu publiku, konsidera mos finansiamentu husi emprestimu, doasaun, ka investimentu privadu nebe sustentavel no orienta ba rezultadu.
  4. Dezenvolvimentu Infraestrutura: Fokus ba dezenvolvimentu infraestrutura bazika nebe adekuadu, hanesan rede estrada, eletrisidade, bee moos, no saneamentu. Assegura dezenhu infraestrutura tenke konsidera nesesidade no asesu ba kamada sosiedade hotu-hotu, inklui grupu vulneravel hanesan ema ho defisiensia no idozus sira. Identifika nesesidade infraestrutura urjenti iha kada suku no prepara planu asaun atu hadia ka konstrui infraestrutura nebe presiza.
  5. Disponibiliza Moradias ka Abitasaun nebe Assessivel:  Ba dezenvolvimentu abitasaun komunitaria, ninia prioridade tenki prepara moradia ka abitasaun nebe assessivel no adekuadu ba komunidade ho rendimentu ki'ik. Ida ne'e bele inklui elaborasaun politika atu rezolve problema na’in (kepemilikan) ba rai, programa subsidiu ka finansiamentu atu konstrui uma, no regulamentasaun atu asegura padraun seguransa no kualidade konstrusaun.
  6. Jestsaun ba Rai ho Justisa: Regula jestsaun ba rai ho prinsipiu justisa no sustentabilidade. Assegura katak direitu na’in ba rai rekuinhesidu no protejidu atu prevene konflitu no inserteza juridika nebe bele impende dezenvolvimentu.
  7. Edukasaun no Treinamentu: Fornese programa edukasaun no treinamentu atu hasae abilidade no konsiensia komunidade iha jestaun ba rekursu, kuidadu no manutensaun infraestrutura, no dezenvolvimentu negosiu lokal.
  8. Inklusaun Sosial: Esforsu atu asegura inkluzaun sosial bele halo liu husi identifika nesesidade grupu vulneravel hanesan ema ho defisiensia, idozus, grupu minorias ho sira nebe mak kiak duni. Ida ne'e inklui planu no dezenha infraestrutura no rezidensia nebe konsidera asesu no nesesidade espesial grupu sira ne'e, no fornese programa treinamentu no apoiu nebe apropriadu.
  9. Monitorizasaun no Avaliasaun: Estabelese indikador desempenhu no mekanizmu monitorizasaun nebe efetivu atu observa progresu no impaktu dezenvolvimentu. Avaliasaun regular atu avalia susesu programa sira no identifika area nebe presiza hadia.

Ho assegura asesu hanesan ba servisu publiku sira, dezenvolvimentu bele sai inkluzivu no sustentavel, no ajuda reduz injustisa sosial no ekonomika. Ida ne'e ajuda kria sosiedade justu, metin no justisa ba ema hotu.

Ho implementasaun passu sira ne'e olistika no sustentavelmente, dezenvolvimentu rural no abitasaun komunitaria nebe inkluzivu bele sai realidade. Importante atu kontinua fo atensaun ba partisipasaun komunidade, justisa, no sustentabilidade iha kada passu nebe halao atu assegura katak atinji duni objetivu husi dezenvolvimentu nian.

Bazeia ba analiza detalhadu kona-ba dezenvolvimentu rural no abitasaun komunitaria nebe orienta ba kombate pobreza no inkluzaun sosial, bele konklui katak abordajen integrada no sustentavel mak esensial atu kria ambiente inkluzivu no sustentavel ba ema hotu-hotu iha sosiedade. Fokus ba partisipasaun komunidade nian, ekuidade asesu ba rekursu no servisu sira, no promosaun indepenensia ekonomiku no sosial hanesan fator sira nebe fundamental.

Importante atu kontinua fo atensaun ba partisipasaun komunidade, justisa, no sustentabilidade iha kada passu nebe hala’o atu asegura katak atinji duni objetivu husi dezenvolvimentu nian. Ho implementasaun passu sira ne'e olistika no sustentavelmente, dezenvolvimentu rural no abitasaun komunitaria neebe inkluzivu bele sai realidade no tulun dezenvolve nasaun ho maneira justu no inkluzivu.

 



[1] Dezenvolvimentu olistiku signifika abordajen kompletu no integradu ba dezenvolvimentu nebe inklui aspektu sira hosi sosiedade, ekonomia no meiu ambiente. Abordajen ida ne'e konsidera interkoneksaun no dependensia entre sistema sira nebe oioin no tuir objetivu atu promove dezenvolvimentu ho forma ekilibradu no sustentavel, la'o ho kresimentu ekonomiku, maibe mos konsidera moris umanu, proteksaun ambiental no justisa sosial. Tipu dezenvolvimentu ne’e inklui: Interdiseplinaridade: Konsidera disiplina no area konhesimentu oioin, inklui ekonomia, sosiolojia, meiu ambiente, saude, edukasaun, no seluk-seluk tan, atu komprende no rezolve dezafiu sira ho forma integradu no abranjente; Integrasaun ba dimensaun sira: La’os de’it atu aborda asuntu sira ekonomia, maibe mos asuntu sosial, kultura, ambiental no politika ho forma integradu, konsidera interasaun no impaktu mutual sira; Partisipasaun komunitaria: Involvimentu ativu hosi komunidade lokal iha planeamentu, implementasaun no avaliasaun hosi inisiativa dezenvolvimentu, konsidera nesesidade sira, aspirasaun no kuinhesimentu lokal; Ekuidade no inkluzividade: Promove igualdade no inkluzividade sosial, asegura katak grupu hotu-hotu iha sosiedade hetan asesu hanesan ba rekursu, oportunidade no servisu baziku sira; Sustentabilidade: Prioriza uzu sustentavel hosi rekursu natural no konservasaun ba meiu ambiente, objetivu atu satisfas nesesidade hosi jerasaun atual sira, maibe la ameasa kapasidade ba jerasaun futuru atu satisfas sira nia nesesidade.; Abordajen ba tempu naruk: La’os konsidera rezultadu imediatu, maibe mos impaktu ba longu prazu hosi intervensaun dezenvolvimentu, objetivu atu kria sistema sira nebe reziliente no adapativu atu dezenvolve iha tempu naruk. Ho adopta abordajen olistiku, esforsu dezenvolvimentu bele sai efikas no sustentavel, aborda dezafiu sira ho forma kompletu no olistiku, promove balansu entre nesesidade umanu, ekonomiku, sosial no ambiental.

 

No comments:

Post a Comment


123456789
1. Membru RENETIL Ho Matan Ben Simu Matebian Lasama 2. Primeiru-Ministru Louva Livru RENETIL Publika kona-ba Kontribuisaun Istóriku ba Ukun An 3. Sekjer RENETIL ho Hakerek nain Carlos Saky entrega livru ba PR Taur MR 4. STL - Livru RENETIL iha Prosesu Libertasaun Timor-Lorosae 5. Lansamentu Livru Antes Sem Titulo do Que Sem Patria 6. Sasin no envolvimentu Dr. Rui de Araujo alias Agil nudar militante RENETIL 7. RENETIL - Nova Lideranca Mistica 8. Homenagem a Fernando Lasama de Araújo 9. PN Diskuti Malu Tamba Livru RENETIL