BAINHIRA KOMANDANTE KO’ALIA, KONSTITUISAUN NONOK
Husi: Carlos da Silva L.F.R. Saky
Iha kontextu istoriku no politiku barak — liuliu iha sistema governasaun autoritariu nian ka rejime nebe moris husi prosesu revolusionariu no dala ruma mos iha rejime demokratiku — dala barak ita hetan lider sira nebe hili liu atu ema kuinhese sira liu husi titulu simboliku sira duke kargu institusional sira nebe lejitima tuir konstituisaun. Emvezde uza titulu sira hanesan Presidente da República ka Primeiro-Ministro, sira prefere liu bolu sira hanesan “Comando Supremo”, “Comandante em Chefe”, “Grande Lider”, Grande Irmão”, “Pai da Nação” ka iha Timor karik bolu “Maun Boot”. Eskolha ne’e la’os buat ida por acaso (kebetulan) tuir linguistika nian ka orgulhu pesoal, maibe hanesan estratejia politika ida nebe ho objetivu konstroe lejitimidade alternativa ida — mak lejitimidade karizmatiku.
Fenomenu ida ne’e hatudu mudansa fonte autoridade husi sistema legal no institusional ba personifikasaun poder (personifikasi kekuasaan), iha nebe halo figura lider nian sai sentru husi identidade nasional, kontinuidade politika, no mezmu imajinasaun koletiva povu nian. Iha kontestu ida ne’e, simbolu sai importante liu duke estrutura formal, no influensia pesoal substitui lejitimidade institusional. Lider barak mak uza poder informal hodi halo politika tanba iha pezu liu duke poder formal, poder informal nebe mai husi istoria naruk no estraordinaria ida.
Artigu ida ne’e atu halo analize kona-ba fenomenu ne’e liu husi optika teoria klasika Max Weber nian kona-ba autoridade karizmatiku no fo ilustrasaun emperiku husi kazu kuinhesidu balun, hanesan Fidel Castro, Hugo Cháves, no dinastina Kim nian iha Korea Norte, hodi bele kumprende oinsa titulu simboliku sai instrumentu poder iha li’ur husi kuadru konstitusional.
Max Weber (1922/1978) identifika tipu ideal tolu husi autoridade nebe lejitima: tradisional, legal-rasional, no karismatiku. Autoridade Legal-Rasional (Legal-Rational Authority) bazeadu iha norma legal validu sira no sistema burokratiku estruturadu. Iha tipu autoridade ida ne’e, lejitimidade mai husi fiar ida katak tenki respeita lei no regulamentu sira, no sira nebe kaer ukun sira hetan kompetensia husi sistema legal formal sira ne’e. Izemplu mak governasaun demokratiku modernu sira, hanesan parlamentu no instituisaun ezekutivu sira nebe eleitu liu husi eleisaun. Ninia karateristika mak konstituisaun, lei eskrita sira, prosedimentu administrativu, no sistema burokrasia ida nebe rasional.
Autoridade Tradisional (Traditional Authority) bazeadu iha fiar ida ba tradisaun no adat sira nebe kleur ona funsiona iha sosiedade nia laran. Lejitimidade ida ne’e mai husi fiar ida katak tenki respeita estrutura poder nebe herdada (diwariskan). Izemplu reinu sira ninia poder hatun husi jerasaun ba jerasaun. Ida ne’e mak baibain akontese iha rejime monarkiku sira, liurai mate, nia oan mak troka fali nia aman. Ninia karateristika mak lealdade ba autoridade tanba ninia estatutu iha orden tradisional nia laran, la’os tanba norma juridika moderna sira.
Enkuantu autoridade karismatika (Charismatic Authority) mai husi karizma pesoal lider ida nian, mak iha kapasidade estraordinaria ida nebe individu ida iha, nebe inspira fieldade no obidiensia husi ninia segidor sira, hanesan Fidel Castro, Soekarno, Nelson Mandela, Xanana Gusmão no seluk-seluk tan. Nia karateristika mak konsidera lider ne’e iha misaun ka kualidade nebe estraordinaria, lori misaun salvasaun. Poder ninia karater pesoal, emosional, no la-depende ba regras ka tradisaun formal sira. Nia lahakruk ba regras ka instituisaun; nia depende ba rekuinhesimentu direktu no emosional husi ninia segidor sira. Ida ne’e mak halo oinsa parte balun husi lider sira hili liu titulu nebe hamoris imajen lideransa pesoal no eroika, duke kargu legal ida.
Istoria moderna fo izemplu barak ba ita. Fidel Castro kuinhesidu hanesan El Comandante, titulu ida nebe reprezenta ka simboliza kontinuidade luta revolusionaria, mezmu nia okupa ona kargu hanesan xefe estadu ofisialmente. Nune’e mos Hugo Cháves, nebe bolu ba-an rasik Comandante Supremo da Revolução Bolivariana nebe foti-an aas liu instituisaun estadu Venezulea nian (López Maya, 2011).
Iha Korea Norte, simbolizmu ne’e atinje nivel ida estremu: Kim Il-sung proklamadu hanesan Presidente Eterno (Presiden Abadi) hafoin mate iha 1994, hodi bele asegura susesaun dinastia disfarsada ba kontinuidade revolusionaria (Armstrong, 2005).
Iha Timor mos hanesan ema hotu hatene, dala barak bolu Maun Boot, Comandante Supremo das FALINTIL, Comando Superior da Luta, Comandante em Chefe das FALINTIL ba Xanana Gusmão, duke bolu kargu ofisial sira hanesan Presidente da República ka Primeiro-Ministro, kargu ofisial sira nebe nia okupa hela.
Ho adopta titulu simboliku sira, lider sira halo malahok (mengaburkan) tiha fronteira entre estadu no ho sira nia-an rasik. Nudar nia konsekuensia mak enfrakese instituisaun demokratika sira no reforsa kultu individual ka kultus individu, iha nebe halo kritika ba lider sira konsideradu hanesan insultu ba nasaun (Kádár, 2020). Fuzaun ida ne’e suporta husi imajinasaun nasionalista no revolusionaria nebe halo xefe estadu sai hanesan figura protetora no eterna, imortalizada iha murais, kansoins, diskursus ofisiais, no monumentu publiku.
Aleinde funsaun lejitimidade, titulu simboliku iha forsa mobilizadora nebe boot. Titulu sira nebe ninia karater lais (breve), fasil memoriza, emosionalmente forte, no fasil uza iha propaganda politika. Hanesan Edelman (1977) dehan, simbolu politika sira dezempenha papel importante hodi konstroe sentidu politika iha imajinariu povu nian, substitui kompleksidade institusional ho narasaun simboliku.
Titulu sira Comandante Supremo, Comandante em Chefe, no seluk-seluk tan, permite ba lider mosu hanesan figura eterna (figur abadi), insubstituivel (tak tergantikan), no kuaze lulik (sacral).
Utilizasaun titulu simboliku hanesan substituisaun ba kargu ofisial refleta tensaun entre legalidade konstitusional no autoridade karizmatiku. Maski estratejia ne’e parese efetivu iha kontestu krizi ka tranzisaun, ninia utilizasaun nebe beibeik no nafatin, enfrakese lojika demokrasia no autonomia instituisaun sira estadu nian. Bainhira poder hatur iha devosaun simboliku, emvezde reprezentasaun politika, mak hamosu forma governasaun ida autoritariu, iha nebe lider la’os ona sai reprezentante provizoria povu nian, maibe sai figura salvador (penyelamat) permanente no ema labele bok (intocável).
Iha kontestu ida hanesan ne’e, presiza halo reflesaun: to’o iha nebe demokrasia bele tuba bainhira ninia lider sira halo ba mitos nebe lulik ka sacral?
Lider karizmatiku balun hatudu sira ninia karater maniak iha sira nia personalidade rasik hanesan iha enerjia nebe aas tebes, la-kuinhese kole; fiar-an ida estremu, mezmu kontraditoria ho realidade; vizaun boot ka misaun mesianiku, ha’u sei salva nasaun ida ne’e! Nein lider karizmatiku sira hotu sofre perturbasaun mental, maibe kualidade maniak bele reforsa persepsaun ida katak sira “diferente”, “brani”, “nakonu ho ahi”.
Perigu husi lider karizmatiku mak forma seguidor sira nebe sofre buat ida bolu maniak nebe sai ameasa orden demokratika, rasiosiniu publiku, no umanidade. Perigu husi aspetu psikolojiku, sosial no politika husi segidor sira nebe sofre maniak mak:
Ofuskasaun ba razaun (pengaburan akal sehat) halo segidor sira lahanoin kritiku ona ba nia lider; konsidera ninia lider ninia aktu sira los hotu, maski moral no legalmente sala; la-konsegue distingi lealdade no entrega-an tomak. Nudar nia konsekuensia rasionalidade publiku nian lakon, konsidera kritika hanesan traisaun, no dialogu sai buat ida imposivel.
Kultu ba personalidade iha nebe segidor sira halo sira nia lider sai hanesan simbolu lulik ida. Hahii no hana’i nia oin, ninia liafuan sira sai hanesan dogma. Balun iha nia karteira ka profile latau nia foto rasik, ka nia inan ka aman nia foto, nein fen no oan, maibe tau lider nia foto, kompletamente delek; kria mitos katak so sira nia lider de’it mak bele salva nasaun; Prestasaun hotu-hotu konsidera mai husi sira nia lider de’it, ignora prestasaun ema seluk nian ka koletiva nian. Ida ne’e orienta ba adorasaun delek ba lider, atu hanesan relijiaun ida sein livru lulik ruma, ho profeta ida de’it, mak sira nia lider.
Justifikasaun ba vilensia ka permite aktu violensia sira husi segidor sira, tanba seguidor sira nebe sofre maniak haree sira nia lider hanesan buat ida “ema labele kona ka bok”. Sira prontu halo vilenisia fizika ka verbal hasoru se de’it nebe halo kritika; Iha kazu estremu sira, sira halo atake no oho; meiu sira hotu konsideradu lejitimu hodi proteje sira nia lider ho ninia vizaun.
Dependensia sistemika, estadu ka organizasaun dependente ba ema ida. Laiha rejenerasaun ka sistema institusional nebe forte; bainhira lider monu, sistema naksobu ka sai runguranga, tanba lider halo-an ba sistema, bainhira nia mate, sistema hotu mate; demokrasia hanesan kosmetika ida de’it, desizaun sira hotu determina husi “liurai karizmatiku”. Buat hirak ne’e hotu kria estrutura ida frajil, ho futuru ida nebe laiha serteza.
Manipulasaun emosional no propaganda husi lider karizmatiku ida laiha etika no moral, halo manipulasaun hodi halo ta’uk povu ho laran metin atu povu fo apoiu hodi mantein poder, maski apoiu povu nian ne’e apoiu ida falsu; uza simbolu relijiaun, istoria, ka trauma koletiva hodi kehe lealdade emosional, la’os rasional; espalha narasaun katak “sein ha’u, nasaun ne’e rahun”.
Bainhira seguidor sira sai maniak, no lider karizmatiku laiha etika ka fronteira moral, mak karizma transforma husi forsa inspirativu sai instrumentu opresaun, no finalmente halo povu sai vulneravel ba autoritarizmu, fanatizmu delek, lakon valor umanidade no demokrasia.
Fenomenu titulu simboliku hanesan “Comandante Supremo”, “Comandante em Chefe”, “Pai da Nação” ka “Maun Boot” nudar forma lejitimidade karizmatiku mak hatudu tensaun nebe eziste entre autoridade legal-rasional nebe bazeia ba konstituisaun no autoridade karizmatiku nebe bazeia ba imajen pesoal no kapasidade estraordinariu lider nian. Bainhira lejitimidade karizmatiku domina espasu politiku sira, halo kargu institusional sai sekundariu no kria dependensia ba figura individu, buka kontinuidade ba lideransa lala’o liu husi regra, lei no prinsipiu demokratiku sira.
Ita aprende husi kazu hanesan Fidel Castro, Hugo Chavez, dinastía Kim iha Korea Norte no Xanana Gusmão iha Timor, katak karisma pesoal bele substitui estrutura formal, no bele hamosu forma governasaun nebe fo privilejiu ba figura individual liu fali reprezentatividade kolektiva. Los duni, karisma bele mobiliza, maibe mos bele sai ameasa ba sistema demokratiku no autonomia institusional.
Iha era demokrasia nian, ita tenki buka balansu entre rekuinhesimentu ba kontribuisaun karizmatika no reforsa institusional nebe garanta kontinuidade, transparensia, no responsabilidade. Titulu simboliku la-tenki sai instrumentu ba perpetuasaun ba poder individual, maibe fo atensaun ba limitasaun sira hodi evita kria kultu personalidade nebe ameasa fundamentu demokrasia nian. Ita tenki buka forma atu kontinua fo valor ba lideransa inspirador sira, tanba sira fo ona inspirasaun iha tempu uluk, maibe demokrasia tenki garante katak autoridade labele bazeia de’it ba karisma, maibe ba prinsipiu kolektivu no konstitusional.
Referensia
1. Armstrong, C. K. (2005). The North Korean Revolution, 1945–1950. Cornell University Press.
2. Edelman, M. (1977). Political Language: Words That Succeed and Policies That Fail. Academic Press.
3. Kádár, A. (2020). The role of the cult of personality in illiberal regimes: The Hungarian case. Politics in Central Europe, 16(1), 27–47. https://doi.org/10.2478/pce-2020-0002.
4. López Maya, M. (2011). Hugo Chávez Frías: Personalismo, carisma y construcción de hegemonía. Nueva Sociedad, (231), 34–50.
5. Weber, M. (1978). Economy and Society: An Outline of Interpretive Sociology (G. Roth & C. Wittich, Eds.). University of California Press. (Karya asli diterbitkan 1922).
No comments:
Post a Comment